Kommentaar

Igor Gräzin | Euro on lahenduseta probleem (12)

Igor Gräzin, riigikogu liige (Reformierakond), 20. juuli 2015, 11:14
Foto: TEET MALSROOS
Möödunud nädalal sai selgeks, et eurotsooni (s.t eurot oma rahana kasutavate riikide) juhid ja rahandusministrid ei saanud hakkama sellega, mille tegid poolmängeldes ära haritud, andekad, karismaatilised ja julged diletandid 25 aastat tagasi: luua stabiliseeritud ja normaalselt toimiv rahasüsteem.

Eesti sai 1992. aastal suurepärase krooni, aga Kreeka aiste vahele vajunud eurohobu suudetakse nüüd vaid jalgadega taguda.

Samal teemal

Saksa rahandusminister pidi ütlema: «Ma ei ole idioot,», vihjamaks oma euromaniakist oponendile tolle võimete kesisuse peale. Ansip teatas, et Euroopa Komisjon pole euroala kriisis süüdi! Huvitav, kes siis veel? Kreekale esitatud tingimused eeldavad tõesti seda, et täie aruga inimene ei võta neid tõsiselt. Peaministrid otsustasid näiteks, et kauplused võivad Kreekas olla lahti ka pühapäeviti. Siis nõuti veel erastamist – summas 50 miljardit, mis on ulmeline isegi teoreetiliselt. Kuna suure osa moodustavad siin pangad, mis tuleb enne müükipanekut alles jalule aidata, siis – halloo! –, kes peaks seda uskuma? Jutt on pankadest, mis on tegelikult juba surnud – karju sa «nõõ!», palju tahad.

Ärgem kahelgem euroala juhtide tahtes, küll aga võimekuses. Meile öeldakse, et rahandusprobleemid on väga tehnilised ja meiesugused lihtsad inimesed ei saa neist aru. Nõus. Aga mõistmaks, et mul on köögikraan või auto rikkis, ei pea ma olema ei torulukksepp ega automehaanik. Ja kui need spetsialistid ei saa rikkiläinud asja korda tehtud, siis väidan ma, et nad ei ole spetsialistid.

Jutt Kreeka probleemi tehnilisest keerukusest pole kuigi tõsine: viis (tegelikult isegi rohkem) aastat oli piisav aeg probleemi lahendamiseks ja viimane pingutus – 17tunniline riigijuhtide koosolek on tõesti groteskne: selle ajaga ei saa isegi pisitillukest EV eelarvet. Pealegi kinnitavad börsimaaklerite psüühikat uurinud teadlased, et pärast 3–4 tundi kestnud pingsat tööd ei suuda inimaju numbreid ja trende enam adekvaatselt tajuda.

Miks siis uuesti läbi kukuti? Mäletate Jaan Tatika kahte suurt ideed – teha kivist liha ja ehitada maa-, õhu- ja vetevaldades purjetav laev? Nii Tatika kui ka ­eurotsooni juhtide suurim viga on see, et nad ei näe olulist vahet: ühtedel probleemidel on lahendus olemas (Tatika laevaidee), teistel ei ole. Anorgaanilisest mateeriast (kivi) ei suuda me elus­ainet (liha) luua ega tea, kuidas seda üleüldse teha saaks. Mitte väheses tahtmises ja koosistumise ja -tukkumise tundides pole asi, vaid selles, et Kreeka tüüpi kriisil puudub lahendus. Sest juba euro on valesti üles ehitatud.

Euro on poliitiline projekt, mis käib vastu majandusloogikale: see loodi ilma mistahes varalise katte ja rahandusliku vajaduseta. Eesti kroonil ja USA Keskpangal olid enne kattevarad ja reservid ning alles siis tehti raha, euro puhul on aga vastupidi – enne mõeldi välja ei-kellegi raha ja loodeti, et selle taga haigutavat tühjust ei märgata. Aga tuli kriis ja selgus: euro taga ei olegi midagi ja see on riikidest nii lahti kistud, et seda ei saa kasutada isegi regulaatorina.

Nüüd nad ütlevad: euro on ju ometi maailma tähtsuselt teine ja stabiilne valuuta! Ja ongi. Aga tasuta eineid ei ole. Eurot usaldatakse mitte sellepärast, et see iseenesest on usaldusväärne raha, vaid sellepärast, et euroala riigid on lubanud selle katteks oma rahvuslikud raharessursid. Mis antud juhul tähendab ka Eesti maksumaksja raha. Peaminister juba ütles teisipäeval (TV 3), et kui me Kreeka abipaketti ei toeta, siis kasseeritakse meie kunagised lubadused reaalse rahana kohe sisse. Räkit, ühesõnaga. ­Euroopa solidaarsus.

Kreeka panus Euroopa majandusse on väike (2%) ega oleks kogu seda suurt segadust väärt, kui asi poleks põhimõtteline. Kreeka lahtisaamine eurost tähendaks talle majanduslikku paranemist ja kasvu. Aga see näitaks ju, et ilma eurota elamine on majanduslikult parem. Ja enamikku eurorahamänedžere pole tarvis! Seda nad aga juba Brüsselis ja Frankfurdis alla ei neela.

Sest eurotsoonis kehtib omaaegse Nõukogude Liidu sõjaväe­luure (GRU) põhimõte, mida sisendati vastvärvatud agentidele: sissepääs – rubla, väljapääs – kaks.

12 KOMMENTAARI

k
kolerast 21. juuli 2015, 01:32
Pärast revolutsioonilise situatsiooni tekkimist võime me kõik veel selliseid imeasju näha, et 1940. on selle kõrval kökimõki.
e
Et see Euroliit kõngeks 20. juuli 2015, 19:24
ühes oma idiootsustega.
Loe kõiki (12)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee