Repliik

Adik Levin | Kas ühe uuringu alusel saab teha nii radikaalseid soovitusi? (20)

Adik Levin, meditsiiniteaduste doktor, 17. juuli 2015, 17:55
 ARNO SAAR
Hiljuti lugesin lehest, et viidi läbi uuring, mille tulemusena väidetakse lapsevanematele üheselt, et ei ole vajalik kasvatada lapsest saia- ja piimainvaliidi. Iseenesest on see õige ja seda soovitust võiks järgida, kuid kas ühe uuringu põhjal on õige kõikidele lastele niivõrd radikaalselt nii piima kui ka saiatooteid soovitada? Alati, kui selliseid soovitusi antakse, ei anna esiteks ühe uuringu tulemus õigust nii kindlalt väita, et meie lastel ei ole näiteks lehmapiima allergiat. Teiseks tuleb alati uurida, kes uuringu läbi viis, õigemini, kes finantseeris seda uuringut. Elu ja praktika näitab, et tihti viivad uuringuid läbi huvigrupid, et anda oma toodangule ja tegevusele roheline tee.

 

Laktoosi seedimise mehhanism

Inimese geneetilises mehhanismis on olemas mängureegel, et kui ta sünnib ja hakkab saama emapiima, siis käivitub tema seedetraktis selline mehhanism, mis hakkab sünteesima laktaasi ehk fermenti, mis aitab seedida laktoosi – piimasuhkrut. Kui laps lõpetab rinnapiima söömise, siis organismil seda mehhanismi enam vaja pole ja automaatselt hakatakse vähem laktaasi sünteesima. Organismil pole enam vajalik nii palju energiat kulutada, et laktaasi toota, ja selleks ei pea kasutama enam kvaliteetseid ja asendamatuid aminohappeid. See süsteem on meile geneetiliselt kaasa antud. Kaasasündinud laktaasipuudulikkust ei ole olemas. See kujuneb välja elu jooksul, aga sugugi mitte kõigil. Arvatakse, et meie regioonis tekib umbes 25–30% inimestel piima- ja piimatoodete tarbimisel probleeme. Kui laktaasi ei ole seedetraktis küllaldaselt ja laktoos jõuab jämesooleni, siis ta justkui tõmbab vedeliku organismist välja. See on sageli ka kroonilise kõhulahtisuse põhjus.

Laktoos lahustatakse kehas laktaasi abil glükoosiks ja galaktoosiks. Imikutel muudetakse ka galaktoos seedetraktis leiduva spetsiaalse ensüümi abil glükoosiks. Täiskasvanul seda ensüümi enam pole ja galaktoosist glükoosi ei moodustata. Sellest saab võõraine inimese kehas. See salvestub nahas, silma sarvkestas (mida peetakse muuseas vanaduses üheks katarakti põhjuseks).

Põhjamaalased on lehmapiima tarbinud väga pikka aega, mistõttu on seedetrakt sellega osaliselt kohanenud ja see võimaldab piima siiski mingil määral seedida. Täiskasvanud aafriklase või aasialase organism laktaasi ei tooda ja seetõttu ei saa nemad üldse piima seedimisega hakkama. Huvitaval kombel aga saadetakse paljudesse Aafrika vaestesse riikidesse humanitaarabina just piimapulbrit, mis on neile täiesti omastamatu toiduaine! Sellepärast ei ole harvad need juhud, mil humanitaarabina saadetud piimapulber surmade teket soodustab.

 

Piim kui kaltsiumi- ja valguallikas?

On tehtud uuringuid, millest järeldub, et kuigi läänemaailma toidul olev inimene sööb 1400 mg kaltsiumi päevas, võib ta aastas siiski kaotada 4% luumassist. Aafrikas saadakse kaltsiumi vaid 350 mg päevas, aga see ei kipu aasta jooksul kusagile kaduma. Põhjus on selles, et aafriklane sööb tera- ja kaunvilju, mis on head kaltsiumiallikad. Eurooplane või ameeriklane sööb küll kõvasti rohkem kaltsiumi, aga see tuleb uriiniga välja, sest organism ei omasta piimas sisalduvat kaltsiumi. Lisaks võtab organism kaltsiumi veel luudestki lisaks, et piimast tekkinud happelisust neutraliseerida.

Palju räägitakse lehmapiimavalgu suurest toiteväärtusest. Tõepoolest on ta kasulik vasikale, kuid mitte inimlapsele, sest imetajate hulgas on inimpiimal eriline madalam valgusisaldus ning kaseiini ja vadaku suhtarv. Inimpiimas on kaseiini 1,2 mg/l ja sünnikaalu kahekordistamiseks läheb 120 päeva, samas kui lehmal on kaseiini 3,3 mg/l ja väikesel vasikal läheb sünnikaalu kahekordistamiseks vaja 47 päeva. Kui anname inimlapsele lehmapiima, siis jah, ta kasvab kiiresti. Lehmapiimas on lisaks valgule ka palju rasva, kolesterooli ja lehmalapsel ongi seda kõike vaja, et kasvatada kiiresti suured tugevad lihased ja luustik. Inimlapse puhul on luud ja lihased muidugi ka olulised, kuid väga oluline on ka närvisüsteemi ja aju arenemine.

 

Õpime loodusest

Loodus on kõige targem ja ta rõhutab meile tihti, et kui tahate teada tõde, uurige mind, ning peaaegu kõikides loodusseadustes ongi olemas see tõde, mida inimkond vajab. Näiteid maailmas tehtud uuringutest lehmapiima toimest inimorganismile on väga palju, kuid juba toodud näidetest saab selgeks, et tõe otsimine ei ole üldse nii lihtne ja soovitada kõikidele inimestele ühe uuringu alusel seda või teist ei ole päris tõenduspõhine. Uuringutulemusi kajastav info peaks olema võimalikult tasakaalustatud ja erapooletu ning võimaldama inimesel ise otsustada, kas kasutada üht või teist toiduainet oma toidulaual. Sellest lähtuvalt on liiga pealiskaudne väita, et lastest ei ole vaja teha piimainvaliide. Tõde on kusagil keskel. Keegi ei käsi ega keela kasutada oma toidusedelis lehmapiimatooteid, kuid kui tekivad terviseprobleemid, siis on vajalik mõelda ka sellele, et ühele või teisele inimesele ei sobigi need toidud. Kahjuks on inimese mälul tohutu jõud ja ta teab, et eesti talupoeg kasutas oma toidulaual alati lehmapiimatooteid. See oli tõepoolest nii, kuid ärme unusta, et tol ajal kasutas eesti talupoeg igas mõttes mahetoitu ja sõigi ainult 10 kuni 15 toiduainet. Nüüd on meil neid kasutada mitusada kui mitte tuhandeid, see on aga meie seedetrakti fermentidele ja immuunsüsteemile hoopis teine koormus.

20 KOMMENTAARI

v
Valz 21. juuli 2015, 17:58
Tsiteerides Kärna Ärnit - ei söö, ei joo, ei suitseta, siis sina sured tervena :)
PS. See vedelik, mida poes piima pähe müüakse, ei ole tõesti enam piim...
k
Kommentaar 20. juuli 2015, 07:52
Adiku jutt on õige - tema enda ja ta rahvuskaaslaste kohta. Tõepoolest on juutidele piima joomine ja sealiha söömine kahjulik. Eestlane võib aga enamasti lehmapiima juua ja sealiha süüa. Kui organism ei kannata seda, siis loomulikult ei maksaks. Aga 2,5% poepiim on saast.
Loe kõiki (20)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee