"Mul on väga hea meel, et valitsus kiitis täna heaks üle kümne aasta teemaks olnud elatisabifondi põhimõtte. Olukorras, kus iga neljas laps elab üksikvanemaga perekonnas ning neist omakorda iga neljas laps ei saa hetkel elatisabi ühelt vanemalt kätte, on tänane valitsuse otsus ülimalt tähtis," lausus sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis alla 18-aastaste lastega ühe vanemaga perekondi ligikaudu 42 000 ja ühe vanemaga leibkonnas kasvas iga neljas laps ehk 55 665 last. Tänase seisuga on Eestis selliseid lapsi, kes kasvavad ühe vanemaga peres ning ei saa teiselt vanemalt kohtu poolt välja mõistetud elatist, kokku 12 502. Elatisvõlgnikke oli 2014. aasta seisuga Eestis 9150.

Statistikaameti 2013. aasta andmete kohaselt elas ühe täiskasvanuga leibkondadest absoluutses vaesuses 23,4 protsenti. Lisaks vaesust kogevate üksikvanemaga perede suurele osakaalule on ühe vanemaga perede vaesus tihti ka väga sügav ning selle peamiseks põhjustajaks on asjaolu, et kõik pere väljaminekud tuleb katta ühe sissetuleku arvelt.

Elatisabiskeem tagab lapsele elatise kättesaamise riigi poolt. Kui üks vanematest ei täida oma kohustust nelja kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, hakkab riik 2017. aastast alates maksma lapsele 100 eurot kuus. Riik nõuab seejuures makstud summa elatisvõlglaselt tagasi.