Uudised

Kullamäe otsustas närvidemängu 

TARMO PAJU, 5. jaanuar 2000, 00:00
Gert Kullamäe viskas teisel poolajal oma 31 punktist 20 ja kallutas Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna kasuks erakordselt närvilise Eesti meistriliiga kohtumise Tartu Delta vastu 78:73.

Fotorobot aitab leida kurjategijat
KADI TALPSEPP


Kuritegude avastamine muutub märksa lihtsamaks, sest kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse (KKK) kaks fotorobotit aitavad kurjategija näo täpselt üles joonistada.

Uued fotorobotid saadi tänu PHARE projektile, üks Tallinna ja teine Tartusse. Samasugused tulevad ka Pärnusse ja Kohtla-Järvele.

Praegu pole nendega veel ühtegi kurjategija nägu tehtud, kuid õppimine käib. Esialgu harjutavad eksperdid kõigepealt peeglist oma näo ja ka tuttavate joonistamist.

Arvutiga tehtud ja välja prinditud pilt kahtlusalusest annab senistele kunstniku joonistustele silmad ette. Võimalusi on tuhandeid, kas või nina või silma pildile sobitamisel.

Politsei juhtivinspektori Tõnu Eistre sõnul kulub harjutamise käigus ühe näo paikapanekuks umbes tund.

“Selle töö peale peame hoolega inimesi valima, sest see nõuab teatud annet,” ütles KKK direktor Robert Antropov.

Seoses politsei ümberstruktureerimisega on nüüd keskus ilma mundriteta töötavate asjatundjate käes. “Ekspertide baasharidus on tsiviilkõrgharidus ja nad peavad olema erapooletud,” ütles Antropov.

“Automaatne sõrmejälgede identifitseerimise süsteeem (AFIS) juba töötab,” rääkis Antropov. Politsei avastab selle abil keskmiselt 8-10 kuritegu nädalas.

Antropovi sõnul on mitmeid politsei jaoks täiesti pimedaid lugusid, kus pole esialgu ühtegi kahtlustatavat. Sündmuspaigalt leitud tundmatute sõrmejälgede fragmentide järgi on AFIS-i abiga leitud nende omanik. “See aitab uurimist kiirendada,” ütles Antropov. “Kuid sõrmejälje kokkulangevusega pole kuritegu veel lahendatud. Kuritegu avastatakse alles siis, kui uurija on kõik asitõendid kokku kogunud ja asja kohtusse viinud,” selgitas Antropov.

Aasta lõpus loodab Antropov jõuda 200 identifitseeritud sõrmejäljeni, mis on hea tulemus isegi soomlastega võrreldes, kes identifitseerivad aastas keskmiselt 250 jälge.

Keemialaboris on ka narkootilise aine uurimiseks aparaat, millega saab määrata tundmatu aine koostise. Senini sai analüüsi teha vaid oletuse põhjal ja kasutati Tallinna Tehnikaülikooli laborit.


Töökasvatus ei kurna lapsi
KARL ADAMSON, Tallinna


Õpilaste iseseisvaks eluks ettevalmistamise huvides rakendatakse Tallinna Üldgümnaasiumis tõepoolest eesti pedagoogikale aluse panija Johannes Käisi töökasvatusmeetodit. Sisuliselt ei lange see aga kokku sellega, mida 29. detsembri SL meelevaldselt kirjutas: “Tallinna Üldgümnaasiumi õpilased on päeva lõpuks surmani väsinud, sest peavad koristaja asemel klassiruume pühkima ja rõivistu põrandat küürima.”

Järgime põhimõtet, et koolimajas ja -ümbruses oleks kõik õigel ajal remonditud, korda tehtud ja koristatud. Kuid seda tagab ikkagi kooli abitehniline personal, sealhulgas 8 koristajat, mitte aga õpilased “igapäevase kurnava koristustööga”.

6.-12. klassi korrapidajate (2 õpilast) tööks on tundide lõppedes oma klassiruumi põrand pühkida ja prügikast välja viia ning kord nädalas tolm pühkida. Hommikupoolne klass peab õhtupoolsele klassiruumi prahist puhtana üle andma.

Kõiki kahe vahetusega klassiruume koristavad pärast õppepäeva lõppu koristajad. Klassikorrapidaja ülesandeid tuleb igal õpilasel täita vaid kakskolm korda kuus. Järelikult ei saa õpilased sellest tööst iga päev “surmani väsinud” olla.

Klassi garderoobiboksi pühivad ja pesevad õpilased alates 5. klassist üks kord nädalas. Seega olenevalt õpilaste arvust klassis ei tule igal õpilasel (kahekaupa) seda teha mitte rohkem kui kolm korda õppeaastas.

Töövahendid on igal klassil olemas ja 5. a klassi lastevanemad ei ole selleks mingit raha kogunud. Lapsed riisuvad klassile kinnitatud kooli territooriumil lehed vaid hunnikutesse ega pea neid prahikottidega kusagile kandma.

Põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpilaste kooli heaks tehtava töö kasvatuslikud põhimõtted ja see, mida ja kui sageli seda teha tuleb, on lastevanematega läbi arutatud ja kooskõlastatud. Kindluse mõttes teeme seda iga õppeaasta esimesel ülekoolilisel lastevanemate koosolekul ja õpilastega esimesel üldkogunemisel.

Teeb kurvaks ja nõutuks, et tavaliselt objektiivne ja tõe eest seisev Sõnumileht tõttas nii kergekäeliselt ühte kooli pihuks ja põrmuks tegema.


Sajand 99 aastaga!
MART SUITS


Septembris tekkis mul vallatu mõte mängida millenniumihulluses kahe lühilooga kaasa. Esmalt oli plaanis Jeesuse sünnile viidates tõestada, et aastavahetusel oleks Õnnistegija saanud 2000-aastaseks. Asjatundjad oleksid siis saanud välja tulla vastuväitega, et aega ei arvestata sugugi Kristuse sünni järgi kas või juba sel lihtsal põhjusel, et mitte keegi ei tea täpset sünniaastat.

See lugu jõudis aga lehte 3 kuud hiljem ja nii jäi teine lugu sahtlisse oma järge ootama. Nüüd siis see.

Meie ajaarvamise I sajandi (esimesed sada aastat) moodustasid aastad 1-100, II sajandi aastad 101-200, ...X sajandi aastad 901-1000... ja XIX sajandi aastad 1801-1900. Käesolev, XX sajand, ei ole mingi erand ning selleski on täpselt sada aastat (1901– 2000).

Võime nüüd kinnitada, et nägime ära nelja numbri vahetumise ja midagi hullu ei juhtunudki. Olime tunnistajateks sellelegi, et kätte jõudis XX sajandi viimane ja samas ka kõige tähtsam aasta. Annab ju aastaarv 2000 nime tervele sajandile — kahekümnes sada (20 x 100 = 2000). Miks peaksime just selle aasta järgmisele, XXI sajandile kinkima?

Räägiti kõikvõimalikest arvutivigadest, kuid tegelikult ajas aasta 2000 hoopis pead segi. See on omamoodi naljakaski, kuid samas teeb ka kurvaks. Nõmedust on üldse pagana raske taluda, kuid nõmedus üleriigilisel tasandil — valiti ju käesoleva sajandi suurkujudki juba terve aasta enne sajandi lõppu —, vaat sellele ei oska nimegi anda. Tegemist oleks nagu stahhaanovliku töövõiduga — XX sajand 99 aastaga! Hurraa!


Tänud härra Kommerile!
Eve Orgma, Pärnu


Minu poeg on üks seitsmest noormehest, kes Asso Kommeri juhtimisel tegi läbi matka Viljandist Pärnu. Olen oma poja üle uhke ja tänulik hr Kommerile, kes vaevub mässama nn raskes eas noormeestega. Leian, et see “kassisöömise” jama on üle paisutatud. Jäneseliha ju süüakse (ka sea-, looma- jms liha) ja pole kuulda olnud, et selle eest kedagi kurjategijaks oleks sõimatud.

Koit Pikaro on ilmselt taimetoitlane ja loodetavasti tõuseb sellest tema tervisele suurt tulu. Igal juhul soovin talle kõike head ja ärgu ta olgu nii pahur, sest tervislik toitumine mõjub kõige paremini koos positiivse mõtlemisega.


Klaasikildudest hoolimata
Kaja Prikk (56),


Kuigi eilne SL kirjutas, et Prahas oli klaasikillumeri, siis sellest hoolimata oli vana aasta ärasaatmine ilus ja tore.

Seal oli palju külalisi Prantsusmaalt, Saksamaalt, Venemaalt ja nii palju kallistusi ja õnnitlusi pole mina oma silmaga veel näinud. Jõime heast tahtest šampust ja rääkisime inglise keeles. Kui ka eesti rahvas oleks sama heatahtlik kui Praha pidulised, siis ei oleks meil ka nii palju poliitilisi lahkhelisid.

Tänan tütart ja häid sõpru, kes selle reisi mulle võimaldasid.


Valgamaal oli seitse rasket tööõnnetust
MARJE LAUGEN


Valgamaa Tööinspektsioonis registreeriti möödunud aastal seitse raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetust, mis on üleeelmise aastaga võrreldes kolme võrra vähem. Surmaga lõppenud õnnetusi polnud.

Aasta algas raske õnnetusega katlamajas, kus transportööri ettevaatamatu käivitamise tõttu jäi remonti teinud keevitaja jalgupidi transportöörilabade vahele ning sai muljuda ja luumurde, rääkis tööinspektsiooni juhataja Olev Laul. Asi lahenes kohtus poolte kokkuleppel.

Kahel ehitusel kukkus tööline katusele ronides redelilt alla, mõlema õnnetusega kaasnesid luumurrud. Kotitehase õuel jäi kauba mahalaadimise käigus tagurdava autotõstuki alla ja sai vigastada veokijuht.

Kergemaid õnnetusi registreeriti umbes samapalju, kuid kõik juhtumid ilmselt inspektsioonini ei jõudnud, arvas Laul.


Pärnu tited jagavad millenniumiraha
MARI SOBOLEV


Esimene Pärnumaal sündinud milleniumibeebi saab AS Chaplinilt 2000 krooni nagu ka üheksa järgmist ilmaletulijat.

Eilses Sõnumilehes esitatud arvud tahavad täpsustamist: ka Chaplini Internetileheküljel on kirjas, et esmasündinud saavad kokku 20 000 krooni. “Ma ei ole lehekülge ümber teinud,” ütles meediamees Mark Soosaar. “Otsustasime nädal aega tagasi, et ei anna mitte ühele lapsele 20 000 krooni, vaid kümnele 2000.”

Pärnu Uue Kunsti muuseum aga paneb järgmisele 30 lapsele välja kunstiteosed, mille autorid on Enn Põldroos, Leonhard Lapin, Jüri Arrak jt tuntud kunstnikud.


Segadus Aegna veevärgiga
MARKO LIIBAK


Lisaks võlausaldajate kadunud rahale, on Multisus osaline ka Aegna veevärgi segaduses.
Tallinna kesklinna valitsuse Aegna saare koordinaatori Arvo Simonlatseri sõnul sai Multisus eelmisel aastal Tallinna keskkonnaametist mingeid kõveraid teid pidi Aegnal vee erikasutamise loa, keeras vee kinni ja teised firmad ei saanud seda kasutada.

“Luba on saadud ebaseaduslikult. Tänavu suvel ei saanud keegi Aegnal vett kasutada,” rääkis Simonlatser. “Pole ühtegi paberit, mille alusel veevärki võis kasutada alguses Facio, siis Multisus ja edasi M-Ekspert. Esimene vee kasutamise luba ilmus välja alles sel suvel ja see oli antud Multisusele.”

Simonlatser märkis, et lepingu vee kasutamiseks sõlmis kesklinna valitsusega M-Eksepert, keda esindas Kirsipuu, ent M-Ekspert isegi ei taotlenud vee kasutamise luba.

“Mulle oli täielik üllatus, kui lugesin lehest, et M-Eksperdi omanik on Aivar Osa,” märkis Simonlatser.

Simonlatser esitas hiljuti kesklinna valitsusele ettekande Aegna saarel toimunust ja tegi muu hulgas ettepaneku saare veevärk sundvõõrandada.


Võlausaldajate 10 miljonit kadunud
MARKO LIIBAK


Tollioksjoneid korraldanud ja majutusäri ajanud Multisuse pankrotihalduri Ingrid Proosi sõnul on segane, kuhu kadus firmasse raha paigutanud 78 eraisiku 10 miljonit.

Proosi hinnangul on põhjust kõnelda Multisuse tahtlikust pankrotist. “Igatahes pole firma püüdnud midagi teha selle vältimiseks,” väitis ta.

Peale tollioksjonite korraldas firma puhkemajandust Aegnal ja Stroomi rannas ning osutas investeerimisteenuseid. Multisus lubas firmasse paigutatud rahalt 2,2% intressi kuus.

Multisuse endine juhatuse esimees Risto Kirsipuu ja praegune esimees Risto Mölder ei esitanud firma raamatupidamist ja võlakohustuste nimekirja õigel ajal, märkis Proos. Lisaks osutusid esitatud võlakohustused tegelikest hulga väiksemaks.

Proos kahtlustab, et firma endine juhtkond ei andnud sel suvel lahkudes Möldrile ülevaadet firma seisust ja firma oli siis juba tõsistes raskustes.

“Kui ettevõtte bilansis on varana vaid neli puhkemaja Aegna saarel, ent firma võlakohustusi on ligi 15 miljoni krooni eest, pidi firmal ju käiberaha olema,” märkis Proos. “See pidi kuhugi minema. Kuhu, seda ei tea.”

Kirsipuu jutt tehtud investeeringutest Proosi ei veena, sest seda ei kinnita miski.

Sisustus kadunud

Stroomi rannahoone eest pole Multisus alates selle rendilevõtmisest 1998. aasta septembris linnale sentigi maksnud. Firma võlgneb linnale 280 000 krooni. “Praegu on rannahoone kinni, kuigi sealne baar võiks pankrotipessa raha tuua,” märkis Proos.

Pärast pankroti väljakuulutamist 12. novembril Tallinna linnakohtus on mingil ajal Stroomi rannahoonest, Multisuse kontorist Mere puiesteel (nn Ohvitseride majas) ja Aegna saare majadest sisustus minema viidud. Proos ütles, et ta ei tea, kes ja kuhu asjad viis, sest Risto Mölder ei osanud selle kohta midagi öelda.

Proosi sõnul tuli osa Multisuse raamatupidamist firma kontori põrandalt paberhaaval üles korjata.

Sarnaneb Safraniga

Proos rääkis, et võlausaldajatelt võeti raha nummerdamata kviitungite vastu. “Võlausaldajate koosolekul välja tulnud võlanõuded suurelt jaolt firma raamatupidamises ei kajastu,” väitis Proos.

“Multisus meenutab rahast lagedaks tassitud “investeerimisfirma” Safran juhtumit. Ka siis oli tegemist inimestele ahvatlevaks tehtud ja osavalt läbimõeldud finantspüramiidiga,” võrdles pankrotitoimkonda valitud Tiina Mitt, kes esindab Multisusse 200 000 krooni paigutanud tuttavat.

Pankrotistunud Multisuse esimene võlausaldajate koosolek oli 10. detsembril. Siis valiti pankrotitoimkonda Lukina Vihmann, Risto Rossar, Tiina Kukk, Tiina Mitt ja Ove Ladva.

Rahast ilma

Toivo (nimi muudetud) pani Multisusse 1998. aasta oktoobris üle 100 000 krooni. Alguses sai ta natuke aega lubatud intresse, kuid järgmise aasta alguses tekkisid probleemid.

Toivo rääkis, et pärast mitmendat pöördumist firma juhtkonna poole teatas Kirsipuu märtsis, et võlgade maksmiseks hakatakse osaliselt Multisuse vara müüma ja taotletakse Hansapangalt laenu. “Seda ei juhtunud ja hiljem hakkas Multisus keerutama,” meenutas Toivo.

Ta rääkis, et Kirsipuu tahtis kevadel saada laenu ka Eesti Kindlustusest, kuid viimane keeldus, sest pandiks lubatud hooned Aegnal olid kinnistusametis registreerimata.

Tolliamet keelas möödunud kevadel Multisusel tollis ära võetud asjade oksjonite pidamise ja süüdistas firmat saadud raha ülekandmisega viivitamises ja tollioksjoni määruse rikkumises.

Kirsipuud ja Möldrit ei õnnestunud Sõnumilehel kätte saada.


lühidalt
(BNS)


Kohtuga ETV-lt raha

TV3 ja AS Taska Kanal 2 esindajana esitasid hagi ETV vastu, milles nõuavad tagasi ETV-le 1999. aasta teises kvartalis reklaami näitamisest hoidumise eest makstud kompensatsiooni.

ETV lõpetas 3. mail reklaamist loobumise lepingu ja hakkas ise reklaamiaega müüma. “Seega ETV müüs ise reklaami ja jättis endale erakanalitelt saadud kompensatsiooni reklaamiaja mittemüümise eest,” märkisid TV3 ja Kanal 2 eile tehtud avalduses.

Erakanalite arvates on ETV tegevus vastuolus seaduse, lepingu ja ka heade äritavadega.

Plahvatas pomm

Tallinnas Kreegi ja Pihlaka tänava nurgal asuvas trafoalajaamas plahvatas üleeile õhtul pomm, inimesed ei saanud vigastada.

Päästeameti eridemineerijad ja politsei tegid kindlaks, et tabalukk, mis oli alajaama uksel ees, oli kella 20.50 paiku puruks lastud lõhkeainega.

Lastele oma

ülekuulamisruum

Tartu politseiprefektuuri uurimis- ja arestimajas avatakse täna seksuaalselt väärkoheldud laste ülekuulamiseks sisustatud ruum.

Politsei pressiesindaja sõnul läks see maksma 74 838 krooni. 17-ruutmeetrine tuba on sisustatud korteri stiilis, et luua ülekuulamiseks õdusamat õhkkonda ja arvestada lapse vajadustega.

Ruumis on pehme mööbel, mängunurk ja anatoomiline nukk, mille abil saab laps oma tunnistusi anda.

Abi Tšetšeeniasse

Eesti Punane Rist moodustab sel nädalal töörühma, kes paneb paika Tšetšeenia põgenikele saadetava abi koostise ja saatmise aja, saadetis peab sõjapõgenikeni jõudma märtsiks.

Töörühma hakkavad kuuluma välisministeeriumi ja Eesti Punase Risti esindajad, nemad otsustavad, mida põgenikele saadetakse ja millal seda tehakse, ütles Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi eile.

Kulus 200 miljonit

Eesti infospetsialistide kinnitusel kulus aastavahetuse arvutivea vältimiseks 200 miljonit krooni, mille eest vahetati kahe aastaga välja osa tehnoloogiat ja kontrolliti kõiki süsteeme.

Kuigi aastanumbri vahetus tekitas mõnele arvutiomanikule probleemi sellega, et ekraanile ilmus aastanumbrina 100, 19100, 20100 või koguni 192000, ei põhjustanud see pisiviga riigikantselei infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Oti sõnul süsteemide kokkukukkumisi.

Tema kinnitusel on Eesti avalikus ning ka erasektoris viimase kahekolme aastaga infotehnoloogilise vea vältimiseks kulunud umbes 200 miljonit krooni läinud asja ette.


Koerad nuusivad ööklubide külalisi
TARMO MICHELSON


Tallinna ööklubi külastaja võib end peagi silmitsi leida kahe narkokoeraga, kes nuusutavad ta mõnuaineid otsides pealaest jalatallani läbi.

“See on küll pull lugu,” küsis uudist kuulnud Viru hotelli ööklubi Cafe Amigo alaline külastaja Mart (31). “Huvitav, kas koertel on ikka suukorv peas?”

Kristjani (18) hinnangul ei päästa koerte nuuskimine klubiuste ees suurt midagi. “Kui vahendaja ikka tahab, siis toimetab ta oma narkotsikoguse saali ükskõik kuidas. Ja kui mina näen, et klubi ees seisavad politseinikud koertega, siis ma küll sinna minna ei julge.”

Triin (18) kiitis aga politsei märtsis teoks saavad plaani heaks. “Lõpuks ometi on hakatud mõtlema selle peale, et klubid tuleb narkaritest puhtaks teha,” rõõmustas ta. Triin ütles, et on mitu korda pidanud taluma kilavate pahupidi silmadega tüütavaid noormehi, kes jõuga tantsima tirivad.

Hea idee

Mitme ööklubi omanikud on huvitatud sellest, et narkokoerad klubikülastajaid kontrollivad, ütles Tallinna politsei narkokuritegude talituse komissar Kalev Mõtus. “Keegi pole seda halvaks ettevõttmiseks nimetanud,” avaldas komisaar heameelt.

Mõtus selgitas, et narkokoerad pole sugugi verejanulised ja sellepärast pole neil suukorvi vaja.

Mõtuse sõnul võetakse kõigepealt ette sellised klubid, kus mõnuaineid eeldatavalt kõige rohkem liigub. Ta ei tahtnud ühegi klubi nime avalikustada ega nimetada ka nende klubide nimesid, kes on narkokontrolliks nõusoleku andnud.

Narkokoerad hakkavad politsei plaani kohaselt klubikülastajaid kontrollima sissepääsu juures. Kui koer tunneb inimese juures uimastava aine lõhna, siis annab ta sellest peremehele märku ja inimene toimetatakse politseisse.

Pole kuulnudki

Tallinnas Pirital asuva ööklubi Flamingo direktriss Anne Roosipõld polnud kuulnudki, et märtsis hakkab politsei klubikülastajaid koertega kontrollima. Ta pole sel teemal politseiga rääkinud, ka pole korrakaitsjad selleks klubi nõusolekut küsinud.

“Narkokoerad võivad korralikke kliente häirida,” lausus Roosipõld. “Eeldan, et enamik inimesi ei tarvita uimasteid. Selline kontrollimine peletab kliente.”

Turvatöötajad tunnevad suure osa uimastitarvitajad juba vaatluse teel ära, sõnas Roosipõld. Ta lisas, et mõnuainete tarvitamine pole Flamingole muret teinud.

Viru hotellis asuva ööklubi Amigo juhataja Rein Beljajev ei kiitnud samuti politsei plaani heaks.

“Meil on ju turvatöötajad, kes kliente kontrollivad,” kehitas ta õlgu.

Sõltlased eemale

Komissar Kalev Mõtuse sõnul võib klubiomanikes pahameelt tekitada asjaolu, et nad pole säärase võimalusega harjunud.

“Ma ei usu, et koerad ja politsei klubikülastajaid hirmutavad,” sõnas ta. “Kui klubikülastaja on aus, pole tal midagi karta. Kontrollimine annab hoopiski turvatunde, et politsei on kohal ja võimalike narkomaanide hulk diskosaalis väikem. Meie eesmärk pole mitte kinni pidada uimastisõltlasi ja kaubitsejaid, vaid neid talitseda klubidest ja eemale tõrjuda.”

Hollywoodi klubi omanik Peeter Rebane oli narkopolitsei plaaniga päri. “Tore on kuulda, et ka politsei aitab ööklubisid võitluses narkomaaniaga,” tõdes ta.

Rebane soovitas narkopolitseinikel minna ka koolide ümbrusesse õpilasi kontrollima, sest õppeasutustes on uimastimure praegu kõige suurem.


lühidalt
(BNS)


Ametkond sündis

Tallinna turismiinfo tegevuse laienemise tõttu korraldas linnavalitsus sellest aastast turistidele teavet jagava asutuse ümber turismiametiks.

Tallinna Turismiinfo juhataja Evelin Tsirk jätkab ametlikult 1. jaanuarist tegutseva Tallinna Turismiameti juhatajana. Linnavalitsus kinnitab Tsirki turismiameti juhatajaks homme.

Abilinnapea Liisa Pakosta (pildil) sõnul võetakse turismiameti palgale ka teised viieliikmelise linnaasutuse töötajad. Turismiametis luuakse 13 täistöökohta, ameti aastaeelarve jääb kolmenelja miljoni krooni vahele, ütles Pakosta.

Turismiameti eesmärgiks on Pakosta sõnul suurendada inimeste teadlikkust Tallinna väärtustest ja teenuste arendamine, muu hulgas hotellide atesteerimine.

200 000 läks

Tundmatu kurjategija varastas Tallinnas Mustamäe teel asuvast kauplusest 200 000 krooni.

Kauplust turvanud ESS sai üleeile kell 8.26 kauplusest häire, kuid ei leidnud poe ülevaatamisel midagi kahtlast. Hiljem tööle tulnud müüja aga mäkas, et kaupluse seifist on kadunud 200 000 krooni ning seifi ees põrandal vedeles järeletehtud võti, ütles politseiameti pressiesindaja.

“Seifil puudusid muukimisjäljed,” sõnas pressiesindaja. “Ilmselt oli seif avatud oma võtmega.”

Riik müüb aktsiaid

Valitsus sätestas eile kinnitatud erastamisprogrammis, et riik müüb erastamise käigus strateegilisele investorile 51–66 protsenti Eesti Raudtee aktsiatest, ütles majandusminister Mihkel Pärnoja (pildil).

Pärnoja ütles eile pärast valitsuse istungit, et teede- ja sideministeeriumi ettepaneku järgi, mille valitsus tuleva aasta erastamiskavasse lisas, saab müüa 51–66 protsenti Eesti Raudtee aktsiatest rahvusvahelise eelläbirääkimistega pakkumise korras.

Paaril viimasel aastal kasumiga töötanud Eesti Raudtee mullune kaubakäive oli 37 miljonit tonni. 1999. aasta kasum võib ulatuda 100 miljoni kroonini.


Millenniumilapse vanemad loobusid miljonist naelast
MÄRT HIIETAMM


Kirikujuhid on heaks kiitnud Briti esimese millenniumibeebi vanemate otsuse loobuda neile pakutud miljonist naelast (umbes 25 miljonit krooni) vastutasuks lapsukesest avaldatavate kirjutiste ja fotode eest, kirjutas The Times.

28-aastane Alison Webb, kes 15 sekundit pärast uue aasta saabumist Birminghami naistehaiglas tütre sünnitas, ja tema 40-aastane kaasa Mark Heafield rebisid puruks ühe ajalehe pakutud 1 000 000-naelase lepinguprojekti ning lükkasid tagasi mitu sponsorluspakkumist.

Vanemad kinnitasid, et armastus oma lapse vastu ja tema privaatsus on neile rahast tähtsam.

Astoni ülemdiakon John Barton märkis seda kuuldes: “Vanemad näitasid, et raha pole mitte kõige tähtsam asi siin maailmas. Nad demonstreerisid hämmastavat antimateriaalsust. Kui nad jätkavad oma lapse kasvatamist samamoodi, siis on see suurepärane näide kõigile.” Warwicki piiskop Anthony Priddis lisas, et vastsündinu vanemate otsus on tõepoolest südantsoojendav.


Lewinsky reklaamib kõhnumisprogrammi
AFP - BNS


Endine Valge Maja praktikant ja president Bill Clintoni armuke Monica Lewinsky (fotol) astub üles kõhnumisprogrammi reklaamivas teleklipis, teatati uue aasta esimesel päeval.

Reklaami esiettekanne leiab aset pühapäeval. Firma Jenny Craig, mis end Lewinsky abil müüa üritab, pakub kõhnumiskonsultatsioone, söömisprogramme ja muud ülekaalulistele vajalikku enam kui 600 esinduses üle Ameerika.

Lewinsky kaaluprobleemid on pärast afääri presidendiga ajakirjanduses ohtrat tähelepanu pälvinud nagu kõik muugi skandaalse naisega seonduv.

Klippides näidatakse Lewinskyt enne ja pärast programmi kasutamist, kaaluvahe olevat 15 kilo.

“Olen proovinud kõiki maailma dieete,” teatab Lewinsky, jätkates sadadest sarnastest reklaamidest tuntud rada.

Kui palju reklaamikampaania 7,2 miljoni dollari (ca 100 miljonit krooni) suurusest eelarvest Lewinsky pangakontole laekub, pole teada.


Leedus kärbitakse riigiraadio ja -tele saateaega
BNS


Leedu ringhäälingunõukogu otsustas loobuda ajavahemikus 15. jaanuarist 15. veebruarini kahest riigiraadio programmist ning lühendada kahe tunni võrra riigitelevisiooni eetriaega.

Esmaspäeval kutsuti kiirkorras kokku ringhäälingunõukogu erakorraline istung, kuna tuli teade riigiraadio ja

-televisiooni viimase pangaarve arestimisest.

Leedu riigiraadio ja -televisioon võlgnevad erinevatele asutustele kokku ligi 13 miljonit litti (50 miljonit krooni).

Ringhäälingunõukogu esimees Algimantas Maciulis teatas, et osa riigi- ja teletöötajaid saadetakse sundpuhkusele. Suletavatest raadioprogrammidest oli üks muusika- ja teine kultuuriprogramm.


Läti tolli dokumendid aastaarvuga 1900
BNS


Mitu Läti tollipunkti dateerib tollideklaratsioone aastanumbriga 1900, ütlesid tolli esindajad.

Tolliladude töötajate sõnul on see seni ainus aasta 2000 arvutiveaga seonduv probleem Lätis.

Läti maksuameti peadirektori assistent Dita Klavina ütles, et arvutiviga esines vaid Riia tolliteenistuste tollipunktide piirkonnas.

Klavina ütles, et suuremates tollipunktides rakendati meetmeid probleemi kõrvaldamiseks enne 2000. aastat ja et ülejäänud tollipunktides kõrvaldatakse viga nädala jooksul.


KAHVEL jäi seksist ilma
VALDO JAHILO


Saksamaa suurim ajaleht, 4,3-miljonilise tiraažiga Das Bild teatas 15. detsembril Belgia pornonäitleja Sabrina Johnsoni (23) plaanist astuda 1999. aasta viimasel päeval Ameerika Ühendriikides Los Angeleses vahekorda kahe tuhande mehega.

Sabrina Johnson sai endale võetud ülesande täitmisega hakkama. Sabrinal jäi iga mehe jaoks aega keskmiselt 43,2 sekundit. Mehed seati ritta ja kenad naised aitasid neid Sabrina jaoks ette valmistada.

Kas kahe tuhande seksija hulgas ka eestlasi oli, on teadmata. TV 3 saate “Kahvel” juhid Kiur Aarma ja Hannes Võrno panid ennast ühes oma saates küll kandidaatidena kirja, kuid Võrno sõnul nad korraldajate käest mingit vastust ei saanud.

“Me jätsime kontaktandmetena “Kahvli” meiliaadressi ja telefoninumbri, aga meiega ühendust ei võetud,” rääkis ta. Võrno lisas, et oleks osaluseksperimendiga nõustunud vaid tingimusel, kui tema oleks saanud olla esimene ja Kiur Aarma kahetuhandes.

Küsimusele, kas Võrnol sellest kahju ka oli, et neid välja ei valitud, vastas ta, et ega ta tegelikult sinna ikka läinud poleks: “Mul on ikka omad rõõmud, pere ja... Muidugi oleksin ma meelitatud olnud, kui nad oleksid teatanud, et jah, tulge kohale, aga küll ma ennast juba viisakalt välja oleks vabandanud.”

Sel ajal, kui Sabrina Los Angeleses mehi kokku luges, istus Võrno sõpradega koos ja pidas väikese süldi ja viinaga aastavahetuspidu.


Järva taat ehitab hiigelpudelit
RIIVO RIISMAA


Järvamaal Tõrvaaugu talus kerkib kuuemeetrine tühjadest pudelitest koosnev hiigelpudel, mida võib pidada ka eestlase joomisharjumuse sümboliks.

Hans Arb (71) kurdab ajanappuse üle. “Septembris hakkasin ehitama, siis tuli vihm, siis torm, siis talv. Maja peale kulub ka palju aega.”

Mõtet käega lüüa ja pooleli jätta pole Hansul siiski veel tulnud. “Kui ma midagi ette võtan, siis ma selle ka lõpuni viin,” jääb mees endas kindlaks.

Mõtte pudel ehitada andsid Hansule alailma jalus vedelevad tühjad pudelid. “Kui miski on pidevalt silma all ja seda tuleb kogu aeg juurde, siis peab ju midagi ette võtma,” põhjendab ta. Taarapunkte on tänapäeval väheks jäänud ja tühjade pudelite eest suurt raha ei saa.

Nii tekkiski Hansu peas hiidpudeli mõte. “Ise olen küll ainult mõne üksiku tühjaks joonud, külalised jätavad põhilise osa,” ütleb suusaraja ääres puhkemaja pidav mees. “Ega kõik pudelid mulle sobigi. Aga kes tahab, see võib tuua.”

Tootjad toetagu

Hans Arbil on alles hulk nõukogudeaegseid piimapudeleid. “Neid ma ju ometi ei saa siia panna!” hüüatab ta. Nii tegigi mees Jäneda taarapunkiga kaupa. Arb viis neile endale sobimatuid pudeleid, vastu sai kandilisi.

Eriti meeldivad Hansule sinised pudelid, sest need tekitavad pimedas värvide mängu. Kõige väärtuslikumaks oma kogus peab ta aga kolmeliitrist Belgia õllepudelit. “Ise ma sealt küll maitsta ei saanud,” kahetseb ta.

Hiidpudeli ülemises osas troonivad viinapudelid, keskel õlletehaste toodangu näited. Nii tuligi Hans mõttele alkoholitootjad sponsoriks võtta. Nende firma logoga taara paneks ta siis makstud summa järgi rohkem või vähem nähtavasse kohta. Rahapuudus meest siiski ei kummita ja ka piletiraha ei kavatse ta pudeli vaatamise eest võtma hakata.

Teeb baari

Pudel pole Hans Arbi esimene ettevõtmine. 12 aastat korraldas mees Aegviidu suusamaratoni ja tegi igaks maratoniks hiiglasliku lumekuju. Kui maratonid lumenappuse pärast ära jäid, siis meisterdas Hans puuslikke, mis praegugi taluõues toretsevad. Maja seinale on mees löönud kõik maratonide ajal murtud suusaotsad.

Mis ta pärast pudeli valmimist ette võtab, seda Hans veel ei tea. Ümberkaudsed elanikud pole hiidpudeli kohta arvamust avaldanud. “Eks nad ole mu tempudega juba harjunud kah,” sõnab Hans.

Suveks valmis

Pudeli loodab Hans tuleval suvel valmis saada. Praegu ehitus seisab, sest külm ei lase selle kallal toimetada.

Hans on oma kätetööd ka millenniumipudeliks nimetanud. “Hiljaks ma ei jäänud,” seletab ta. “Kümnendsüsteemi järgi algab uus aastatuhat järgmisel aastal. Mul aega küll.”

Kui pudel valmis saab, siis võib seda suvetoana kasutada. Hansul on juba plaan valmis: võtab 30-liitrise veinipudeli, paneb kaelapidi paku sisse, siis saab seda baariletina kasutada. “Maja kuulub Tallinna invaühingule,” räägib Arb. “Suvel käib siin palju invaliide. Nii mõnigi tahaks vaikset kohta, kus maha istuda ja rahulikult juttu puhuda.”


Eestimaalane tappis Rootsis mustlase
SIIM RANDLA


Keskkriminaalpolitsei vahistas läinud sajandi eelviimasel päeval 22-aastase tallinlase Konstantini, keda Rootsi politsei kahtlustab mustlase tapmises Sundsvallis.

Ajalehe Metro teatel kahtlustab Rootsi politsei Konstantini 46-aastase mustlase mõrvamises päev enne jõuluõhtut. Eesti Rootsi saatkonna töötaja sõnul nõutakse Eestilt tema väljaandmist.

“See 22-aastane mees oli Rootsis 18.–26. detsembrini,” rääkis saatkonna töötaja Sõnumilehele. “Ta oli siin autoga, mis jäi maha.”

Keskkriminaalpolitsei komissari Urmas Krügeri kinnitusel oli Rootsi kodanik tapetud laskudega pähe. “Eesti politsei versiooni kohaselt tekkis tuttavate meeste vahel hetkeline tüli, mis lõppes mõrvaga,” märkis Krüger BNS-ile.

Läinud aasta juulis võttis Saksa politsei kinni Eestist pärit mehe, kes ühes kaupluses turvamehe surnuks tulistas.


Praamipilet kallineb
BNS


Teede- ja sideministeeriumi, maavalitsuste ning Saaremaa Laevakompanii esindajad leppisid eile kokku, et praamipiletite kavandatav keskmine hinnatõus jääb alla 12 protsendi.

Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja

Aap Tänav ütles, et reedel jätkub arutelu selle üle, milliseks kujuneb iga tarbijarühma hinnatõus. Saaremaa Laevakompanii saab kokkuleppe kohaselt tänavu riigilt toetust 51 miljonit krooni ehk miljoni võrra enam kui eelmisel aastal.

Saaremaa ja Hiiumaa omavahelist praamiühendust toetab riik tänavu 3,07 miljoni krooniga.


Aadu Luukas sai kiita
BNS


The Economisti gruppi kuuluva Business Central Europe (BCE) lugejad valisid Baltimaade möödunud aasta parimaks firmaks Pakterminali ja piirkonna parimaks pangaks Hansapanga. Eestlased eelistasid Hollandi-Eesti ühisfirmat ning selle juhatuse esimeest Aadu Luukast, kes sai ühtlasi üheksa Kesk- ja Ida-Euroopa parema firmajuhi hulka, märkis BCE.


Kremli printsess lasti nõuniku kohalt lahti
MÄRT HIIETAMM


Venemaa presidendi kohusetäitja peaminister Vladimir Putin vallandas esmaspäeval presidendi nõuniku ametikohalt Boriss Jeltsini noorema tütre, 39-aastase Tatjana Djatšenko.

Tegemist oli oodatud sammuga pärast seda, kui Putinist sai vana aasta viimasel päeval Venemaa presidendi kohusetäitja. Ka mitmed teised Jeltsini abid ja nõunikud olid sunnitud oma senise töökoha jätma, teiste seas Jeltsini pressiesindaja Dmitri Jakuškin, kelle administratsiooniülem Aleksandr Vološin määras seejärel oma asetäitjaks.

Analüütikud hindavad Djatšenko vallandamist kui Putini katset distantseeruda Kremli administratsiooni korrumpeerunud mainest. Putin on lubanud korruptsioonile võimukoridorides lõpu teha ning valijate seas kogub Djatšenko vallandamine tõenäoliselt populaarsust. Seda on presidendi kohusetäitjal aga vaja pärast puutumatuse andmist Jeltsinile, mis põhjustas laialdast poleemikat.

Alustas matemaatikuna

Tatjana Djatšenko alustas ajalehe The Times teatel oma karjääri matemaatikuna ning töötas kunagi Saljutrakettide jooniste kallal. Tema esimene laps Boriss sündis siis, kui Tatjana õppis alles ülikoolis. Praegu 18-aastane Boriss õpib Suurbritannias Winchesteri kolledžis. Hiljem abiellus Tatjana ärimees Leonid Djatšenkoga, neil on 4-aastane poeg Gleb.

Kui Jeltsin 1996. aastal taas Venemaa presidendiks valiti, oli Tatjana koduperenaise staatusest Kremlisse kolinud, aidates isal valimiskampaaniat läbi viia.

Vaikse, koduse ja pressikartliku naisena demonstreeris ta üsna varsti oma isa poliitilist taiplikkust ning muutus Kremlis tõeliseks troonitaguseks jõuks. Tatjana eitas poliitilisi ambitsioone ning märkis tihti, et tema roll sarnaneb Prantsusmaa riigipea Jacques Chiraci tütre Claude Chiraci tegemistega presidendi suhtekorraldajana.

Tatjana olevat andnud presidendi turvameestele korralduse võtta eest ja peita taskusse tumedad päikeseprillid, et nad ei näeks välja kui gangsterid. Alates 1997. aasta juulist oli Tatjana ametlikult presidendi nõuandja ametikohal, ajades sellega raevu Jeltsini tollase turvaülema ja lähima abi Aleksandr Koržakovi, kelle arvates vastutab just Tatjana tema karjääri lõppemise eest.

Tatjana on ühes teleintervjuus öelnud, et tema edu saladus peitub selles, et ta ei trüginud iial kulisside tagant rahva ette. Tundes hästi oma isa, oli Tatjana see, kes pidi taktitundeliselt presidendile ütlema ka ebameeldivaid asju, mida oli vahel tarvis öelda. Tatjana valis selleks ikka sobiva hetke.

Sõbrustab Tšubaisi ja Berezovskiga

Anatoli Tšubais, Vene erastamiskampaania tegelik vedaja, oli igati Tatjana Kremlisse edutamise poolt, nimetades teda presidendi terava mõistusega abiks, kes oskab presidendile esitada Kremlist väljaspool asuva vaatleja seisukohti. Just Tatjana kaudu suutis Tšubais aegajalt Jeltsinile oma agressiivseid vabamajanduslikke ideid pähe panna.

Ka Boriss Berezovski oli Tatjana hea sõber. Miljardärina finantseeris just tema Jeltsini 1996. aasta valimiskampaaniat. Viimastel aastatel on Tatjana reputatsioon oluliselt kannatada saanud ning talle on esitatud mitmeid korruptsioonisüüdistusi. Vene ajalehed nimetavad Tatjanat Kremli printsessiks. Lääne ajakirjandus seostab teda pidevalt võimaliku rahapesuga.

Gorbatšovi intervjuu

Itaalia päevaleht La Stampa avaldas esmaspäeval intervjuu endise NSV Liidu viimase juhi Mihhail Gorbatšoviga, kes kinnitas, et Jeltsin astus tagasi tänu oma tütre pealekäimisele, tohtrite soovitustele ning täiesti oma tahte vastaselt. Gorbatšov märkis, et Putin on jätkuvalt Jeltsini liini mees ning tema võimu ajal ei muutu Kremlis mitte midagi.

Gorbatšov arvas, et just Tatjana ja Berezovski olid peategijad, tänu kellele Jeltsin Kremlist lahkuda otsustas. Tema kinnitusel oli Kremlis presidendi ametikoha pärast tuline vaidlus, sest Jeltsin ise ei tahtnud minna. Talle tehti aga selgeks, et edasised ponnistused Kremlis tooks hävingu. Nüüd läks Jeltsin lubadusega, et talle garanteeritakse eluaegne puutumatus.


Tuumakohver
Reuters - BNS, SL


Pärast oma tagasiastumist 31. detsembril andis Vene president Boriss Jeltsin koos presidendivolitustega peaminister Vladimir Putinile üle ka ühe presidendivõimu tähtsamatest sümbolitest – kohvri riigi tuumaarsenali käivituskoodidega.

Jeltsin sai tuumakohvri endise NSV Liidu riigipealt Mihhail Gorbatšovilt, kes astus tagasi 1991. aasta jõululaupäeval. Oma ametiaja jooksul andis Jeltsin kohvri käest vaid korra ja lühikeseks ajaks – kui talle 1996. aasta novembris südameoperatsioon tehti. Toona sai nn tuumanupu hoiule peaminister Viktor Tšernomõrdin.

Tuumakohvrit kannab presidendi taga mustas mereväemundris ohvitser, keda riigipeal on rahvamurrus kerge märgata. Lähem info tuumakohvri kohta on kuni viimase ajani olnud rangelt salastatud.

Parlamendiliikme Aleksei Arbatovi sõnul on tuumanupp esimene lüli komandoahelas, mis jõuab välja tuumarakettide pardakompuutriteni. ”Tuumanupp annab presidendi korralduse tuumarelvastuse kasutamiseks edasi komandokeskustesse, kus ohvitserid ööpäev läbi valvet peavad,” ütles riikliku julgeoleku ekspert Arbatov.

”Kodeeritud signaali vastuvõtmisel kasutavad ohvitserid asjakohaseid koode ja teevad kindlaks, et signaali saatja oli ikka president, mitte keegi teine,” jätkas ta.

Kui presidendi sõnumi autentsus on kindlaks tehtud, avavad valveohvitserid seifid, mis sisaldavad nende oma koode, ja saadavad teate edasi raketodroomidele ning tuumaallveelaevadele. ”Seejärel sisestatakse koodid rakettide pardakompuutritesse, keeratakse stardinuppe ja raketid tõusevad õhku,” seletas Arbatov.

Venemaa päris endise Nõukogude Liidu tuumarelvastuse ja tal on umbes 6000 tuumalõhkepead, millest piisaks maakera mitmekordseks hävitamiseks. Lisaks sellele on Moskval veel keskmise ja lühikese lennuulatusega rakette.

Vaid mõned nädalad tagasi Hiinat külastades ja vastates rahvusvahelise üldsuse kriitikale Tšetšeenia sõjategevuse aadressil, meenutas Jeltsin maailmale Vene tuumajõudude olemasolu. Ilmselt on USA president Bill Clinton unustanud, et Venemaa on tuumariik, ütles ta tookord.

Telekanali NTV andmeil kuulub Vene tuumakoode käsitsevasse meeskonda umbes 30 inimest. Tuumarelvastuse käivitussüsteemi haldavad ühiselt kaitseministeerium ja julgeolekuteenistused, ütles Arbatov.

Arbatovi sõnul on samasugune tuumanupp ka kaitseministril, kuid president ei tarvitse oma korraldusi relvajõudude juhiga kooskõlastada. ”Presidendi esimene korraldus kinnitust ei vaja,” ütles ta. Kas kaitseminister vajab tuumanupu kasutamiseks presidendi luba, jättis Arbatov täpsustamata. Kas Venemaal eksisteerib veel tuumakohvreid peale presidendi ja kaitseministri oma, pole täpselt teada.


Lühidalt
AFP-AP-BNS, SL




Rongikatastroof Norras

OSLO. Norra pealinnast Oslost 180 km põhja pool põrkasid eile kokku kaks reisirongi, esialgsetel andmetel hukkus vähemalt kolm inimest.

Kokkupõrge toimus Hedmarki raudteejaamas kell 12.30 (Eesti aja järgi 14.30), kui rongid jaama sisenesid. Vähemalt üks vagun läks kokkupõrkes ümber, ühe rongi vagunid süttisid põlema, teatas riiklik raudteefirma NSB.

Gorbatovi arvamus

ROOMA. Vene presidendi kohusetäitja Vladimir Putin on valmis milleks tahes, ükskõik kui suurteks inimkaotusteks, et võita sõda Tšetšeenias, ütles endine Nõukogude Liidu liider Mihhail Gorbatšov (fotol) usutluses Itaalia ajalehele La Stampa.

”Putin teab paremini kui keegi teine, et lüüasaamise või lihtsalt võiduta jäämise korral võib tema positsioon kiiresti halveneda,” rõhutas Gorbatšov.

Peavad vastu

MOSKVA. Tšetšeeni võitlejad teatasid eile, et on Vene vägede ägedatest rünnakutest hoolimata säilitanud kontrolli pealinna Groznõi ja maa lõunaosa mägede üle.

Uued mehed

MOSKVA. Vene presidendi kohusetäitja Vladimir Putin nimetas eile Kremli administratsiooni juhtivaile ametikohtadele kaks karjääridiplomaati.

Kremli pressiteenistuse teatel nimetati teenistuse endine juht Aleksei Gromov Putini pressisekretäriks.

Kremli protokolliülemaks nimetati Vladimir Rahmanin, kes varem oli välisministeeriumi pressiesindaja.

Surve presidendile

JERUUSALEMM. Iisraelis kasvas eile surve president Ezer Weizmani tagasiastumiseks, sest teda kahtlustatakse suurte rahaliste kingituste vastuvõtmises prantsuse juudist miljonärilt.


Meyeri komisjon tõestab Estonia pommiversiooni
ALLAN KASESALU


Estonia hukkumine 1994. aasta 28. septembri öösel oli sõjajärgse Euroopa suurim laevaõnnetus, mille tõeliste põhjuste otsingud ei taha kuidagi lõppeda.

Kaks aastat tagasi valminud Rootsi, Soome ja Eesti valitsuse ühise uurimiskomisjoni lõplik ettekanne pole paljusid veenda suutnud.

Ühiskomisjoni raport on täis lünki ja ebakõlasid ning sellele on ainult kaks võimalikku seletust: kas uurijad tegid oma tööd lohakalt või ei tahtnudki nad kõiges selgusele jõuda.

Kinnimätsimisteooria poolt räägib nii mõnigi asjaolu. Esiteks kõrvaldati keskne asitõend – laevavrakk – millele juurdepääsu kaitsevad Rootsi merejõud. Teiseks kustutati osaliselt 58 kuni 85 meetri sügavusel lebavast vrakist tehtud videosalvestised.

Möödunud neljapäeval esitas Meyeri laevatehase ekspertrühm rohkem kui 1300 leheküljest koosneva uurimuse, mis valmis viie aasta töö tulemusena. Komisjoni tööd juhtisid Hamburgi jurist Peter Holtappels (64) ja avariiekspert Werner Hummel (60).

Meyeri komisjoni hinnangul võis tormisel laevahukuööl Estonial toimuda terrorirünnak, mille käigus õhiti kolm pommi. See aitas katastroofile kaasa.

Laevafirma Estline’i esindus Stockholmis oli korduvalt pommiähvardusi saanud. Seetõttu viidi 2. veebruaril 1994 Estonia pardal läbi ka pommihäireõppused nimega ”Mr. Skylight”.

Aasta tagasi võtsid Meyeri uurijad veel kord ette kõik vrakist kolmel ekspeditsioonil tehtud veealused videod, mida oli umbes 40 tunni jagu.

Hummeli videoeksperdist väimees Jonathan Bisson tegi kindlaks, et ühiskomisjonilt saadud materjal pole täielik ja on kohati väga kehv. Tal õnnestus teha videolintidest üksikpilte, mille põhjal Briti laevastiku spetsialist Brian Braidwood sai teha täpsemaid järeldusi lõhkeaine kohta.

Braidwoodi arvutuse kohaselt võis sigarikarbisuuruse lõhkeainepaki plahvatus võrduda ühe kuni kahe kilogrammi trotüüli omaga ja sellest piisab 10-millimeetrise laevaseina läbistamiseks täiesti. Braidwood leidis ka kolm plahvatuse tekitatud auku, mis paiknesid vöörirambi piirkonnas.


Ühissõidukite pilet kallineb veebruarist
KADRI JAKOBSON


Kuigi linnavalitsus plaanib veebruaris Tallinna ühistranspordi piletihinda kahekordistada, võivad juba 1. jaanuarist tasuta sõita 65-aastased ja vanemad inimesed. Piletikontrolöridele peab neil olema ette näidata pass, pensionitunnistus või autojuhiload. Enne oli vanusepiiriks 70.

Kui praegu Tallinna linnavolikogu menetluses olev määrus heaks kiidetakse, hakkab praegune 5-kroonine üksikpilet maksma 10 krooni, pensionäride ja üliõpilaste sooduskaart 60 krooni.

Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Heldur Vaheri sõnul on hinnatõusu oodata alles 1.veebruarist ja enne seda on vara midagi täpsemalt öelda.

Määruse kinnitamisel saavad tasuta sõita ka lapsevankri või -käruga emad, I grupi invaliidid ja lapsinvaliidide saatjad, samuti säilib tasuta sõiduõigus koolieelikutele.

Vaher kinnitas, et kuni veebruarini kehtivad nii praegused 5-kroonised üksikpiletid kui ka kuu- ja kvartalikaardid.


Laste uus iidol hiireke Stuart Little
TIINA KUULER


Viieaastane Gregor saatis pärast kinost väljumist veel bussiaknastki Stuartiplakatile õhumusi ning nõuab nüüd emalt filmis nähtud hiirekest koos tema auto, purjeka ja kassiga.

Koolivaheajal jookseb kinodes uus perefilm ”Hiireke nimega Stuart Little”. USA-s esilinastus film 17.detsembril ja on seal kolme nädala jooksul kogunud juba üle 40 miljoni dollari.

Ka Internetis on Stuartil juba oma kodulehekülg. Columbia Picturesi ametlikul koduleheküljel lähevad kaubaks Stuarti mänguasjad, seljakotid, T-särgid, mütsid, raamatud ja CD-ROM-id. Odavaimad, umbes 75 krooni maksvad imepisikesed hiirekesed on juba otsas ja uut kaupa on oodata alles veebruaris. Kalleim kaup on alusel tantsiv Stuart, mis maksab ligi 600 krooni.

Läheb täissaalidele

Tallinna kinos Kosmos jookseb film 1. jaanuarist ja on siiani läinud täissaalidele: vaatamas käivad nii suured kui ka väikesed. Andresele (47) meeldis kõige rohkem see, et ta sai veeta aega koos 10-aastase pojaga. ”Uut siit küll midagi teada ei saanud, kuid sain kinnitust headusele ja tugevatele peresuhetele,” ütles mees.

10-aastane Kaur ja 9-aastane Marek leidsid, et see on väga südamlik film. Stuartit Tarzaniga võrrelda ei saa, sest mõlemad on head filmid. Kaur igatses endalegi sellist punast autot, nagu hiirel filmis oli. Marek arvas, et selline hiir võiks ka kodus olla.

Juba preili mõõtu Anneli (13) ja Kristiina (14) olid nõus tunnistama, et silmad hakkasid filmi vaadates paaris kohas kipitama küll. ”Siis, kui Stuart oma nii-öelda päris vanemate juurde pidi minema ja teise pere maha jätma.” Tüdrukud lubasid filmi ka sõpradele soovitada.

8-aastane Martin plaanib pärast kinoskäiku hakata kodus samasugust purjelaeva ehitama, kui filmis nähtud. Ta on emaga juba arutanud, kust puid ja purjesid saaks.

Poes veel pole

Eesti mänguasjakauplused veel hiirekest nimega Stuart ei paku. Tallinna ühe suurema lastepoe ”Jäpe ja Tibu” müüja sõnul on neil küll Tarzani, Putukaloo, Tähesõdade ja Puhhi mänguasju, aga hiirt veel pole. ”Tavaliselt sätivad maaletoojad nii, et mänguasjad jõuavad poodidesse koos filmi linastumisega või isegi natuke varem,” selgitas müüja, kuid Stuart Little’ist polnud ta veel midagi kuulnud.

Filmi tootis Columbia Pictures. Selle režissöör on Rob Minkoff, kes oli ka üks ”Lõvikuninga” autoreid. Käsikiri valmis E.B.White’i raamatu järgi, samalt autorilt on eesti keeles varem ilmunud ”Charlotte koob võrku”.

Film jutustab inimlikust hiirepoisist Stuartist, kelle lapsendab perekond Little. Hiir saab inimlapsest venna George’i, kes teda algul vennana sugugi tunnistada ei taha, ja kassi Lumikellukese, kelle meelest uus pereliige on vaid hiir ja ei midagi enamat. Filmis on perefilmile sobivat action’it, autoga tagaajamist ja pimedas pargis luuravaid kurje kasse.

Stuarti osa loeb sisse Michael J. Fox, sõbralikku perekonda mängivad Geena Davis, Jonathan Lipnicki ja Hugh Laurie. Film kestab 92 minutit.


Salumäe maja ootab ostjat
KADRI JAKOBSON


Ostjad hindavad novembris müüki pandud Erika Salumäe maja selle 3,9 miljoni kroonisest müügihinnast märksa odavamaks.

Leho Sikk Arco Vara Tallinna büroost ütles, et kuigi huvilisi on käinud palju, pole riigikogulase Erika Salumäe Pirital asuv maja veel müüdud.

”Ostjad teevad oma pakkumised ja need jäävad ikka allapoole alghinda,” märkis Sikk. Ta lisas, et Arco Vara lähtub müüja soovist saada maja eest kätte 3,9 miljonit.

”Sinna tuleb kõvasti raha sisse panna, et seda oma vajaduste järgi kohandada ja seepärast teevad ostjad arvestusi,” rääkis Sikk.

Sikk ei osanud öelda, millal maja müüdud saab. ”Ükskord tuleb see õige ostja, kellele hind ja maja asukoht sobib,” ütles Sikk. Samasse hinnaklassi kuuluvat maja on müüdud terve aasta, enne kui leidus ostja.

Erika Salumäe, kellele maja kingiti 1988. aasta Souli olümpiakulla võitmise eest ja kes elab seal oma pisitütrega, on varem keeldunud majamüüki kommenteerimast.


Kolonel rikkus mängu
ALLAR VIIVIK


President Lennart Meri võis kaitseväe ajutise juhi Urmas Roosimäe ametist vabastada liigse huvitundmise pärast SOG-i vastu.

“Kolonel Roosimäele sai saatuslikuks liiga suur huvi spetsiaalsete operatsioonide grupi (SOG) ja Bekkeri sadamas toimuva vastu,” rääkis informeeritud allikas Sõnumilehele.

Kindral Johannes Kert käis kinnitamata andmetel detsembri lõpus Tallinnas, kohtus president Meriga ja pakkus talle välja uue kohusetäitja.

“Kust Meri teadis, kes on kolonel Tiru,” küsis allikas. “Ta pole ju eriti tuntud sõjaväejuht. Kert pidi talle nime ette söötma.”

Kinnitamata andmetel muutus Urmas Roosimägi läinud aasta lõpus mõningatele ringkondadele vastuvõetamatuks, sest näitas üles liigset aktiivsust. Jutt, et Eesti peab tugevdama sidemeid NATO-ga, on allika sõnul pelk suitsukate.

Kaitseväe juhataja kohusetäitjaks määratud Märt Tiru tegi eile president Lennart Merile ettepaneku kinnitada kaitsejõudude peastaabi ülemaks kolonelleitnant Aarne Ermus.

Välk selgest taevast

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees ja riigikaitse nõukogu liige Tiit Tammsaar sai kaitseväe juhtide väljavahetamise otsusest teada veidi enne selle avaldamist.

“See oli täiesti ootamatu ja üllatav, nagu välk selgest taevast,” rääkis Tammsaar. “President Lennart Meri helistas mulle enne oma otsuse avalikustamist esmaspäeva õhtul pool üheksa.”

Tammsaar tunnistas, et nõupidamiseks presidendi telefonikõnet pidada ei saa.

Tammsaar hoidus otseselt presidenti arvustamast. “Kaitseväe juhtide määramine ja vabastamine seisab presidendi pädevuses,” nentis Tammsaat, “ja siin pole teistel midagi öelda.”

Tõmblemine jätkub

Kolonel Urmas Roosimägi juhtis Eesti kaitseväge viis kuud. “See on liiga lühike aeg,” ütles Tiit Tammsaar. “Nende kuudega ei selgu veel kellegi isikuomadused. Kahju, kaitseväes pole stabiilsust. Mul on tunne, et see tõmblemine jätkub ka edaspidi. Valmistutakse vist ikkagi kindral Kerdi Ameerikast naasmiseks.”

Endine kaitsejõudude peastaabi ülem, kindralmajor Ants Laaneots jäi napisõnaliseks. “Mõelge ise, kas see on ühes normaalses riigis võimalik,” küsis praegu Balti kaitsekolledzis töötav Laaneots. “Rohkemat ei saa ma kahjuks rääkida, sest viibin tegevteenistuses.”


Ministeeriumi ametnik varjub õe nime taha
PEETER RAIDLA


Oma kahtlaste tegudega kõneainet pakkunud Välisministeeriumi haldusdirektor Kalle Kuusik on mitmeid äritehinguid varjanud oma õe Eve Kaabeli nimega.

Läinud aasta sügisel teelesaadetud Sõnumilehe ajakirjaniku avalik pöördumine maksuameti ja kaitsepolitsei poole palvega kontrollida Välisministeeriumi haldusdirektori Kalle Kuusiku legaalsete sissetulekute kooskõla tema väljaminekutega ei leidnud piisavat kõlapinda. Nii maksuamet kui ka kaitsepolitsei väitsid, et midagi kahtlast ei õnnestunud tuvastada.

Sõnumilehe huvi Kuusiku vastu on säilinud siiani. Ilmsiks on tulnud faktid selle kohta, et Kalle Kuusik on mitmetes äritehingutes varjunud oma õe Eve Kaabeli nime taha.

Kolm seika

Juba 1995. aasta suvel aitas Kuusik vahendada oma õemehele Mario Kaabelile kuulunud sõiduauto Audi 100 müüki Välisministeeriumile.

1999. aastal valiti Kalle Kuusik Tondil squashiklubi haldava AS-i Metros nõukogusse. Samaaegselt läks neljandik Metrose aktsiatest nimiväärtusega 300 000 krooni Eve Kaabeli omandusse.

Läinud aastal valmis Viimsi vallas Miidurannas vähemalt 2 miljonit krooni maksev eramu. SL allikad on kinnitanud, et maja tegelik ehitaja oli Kalle Kuusik, maja ise kuulub aga taas Eve Kaabeli nimele.

Olgu siinkohal parandatud ka Sõnumilehte sattunud näpuviga. Nimelt kirjutasime, et Kuusiku maja Miidurannas asub Kristjani tee 1, tegelik aadress on aga Kristjani tee 4.

Süüdistused ei häiri

Läinud aasta eelviimasel päeval jõudis SL toimetusse Välisministeeriumi kantsleri Indrek Tarandi Tallinna linnakohtusse esitatud hagiavaldus, milles ta nõuab oma au teotamise lõpetamist.

Hetkel koos ümbermaailmajahi Lennuki meeskonnaga Brasiilias viibivat Tarandit on häirinud 29. septembri SL arvamusküljel ilmunud päevanupp “Näib joodikuna”.

Au teotavaiks pidas Indrek Tarand järgmisi sõnu: “Tulevase presidendi kantslerist poeg väljus aga eile pärast hommikuste lehtede lugemist välisministeeriumi paraadnast lõbusa lauluga huultel. Võimalusi on kaks: Tarand oli purjus või näebki ta joodiku moodi välja.”

Samas pole Indrek Tarandi au teotanud samal ajal uudistekülgedel ilmunud kirjutised võimalikust korruptsioonist Välisministeeriumis.

Tarandil uus korter

Tarandi hagiavaldus jõudis kohtusse juba 12. oktoobril. SL-ile teadaolevalt venis avalduse jõudmine toimetusse põhjusel, et kohus ei saanud Indrek Tarandiga kuidagi ühendust tema uuel aadressil Tallinnas Sügise tänaval.

Ilmselt on Indrek Tarand saanud korteri omanikuks hiljuti. Veel mõned aastad tagasi elasid samas korteris perekond Saikinid ning kodanikud Kozjakova ja Timofejev.

On väidetud, et uue korteri soetas Tarand Kuusiku abiga.

P.S. Sõnumileht pöördub oma lugejate poole palvega anda vihjeid Kalle Kuusiku tegemistest telefonil 6 408 959.


Lumivalgukesel lasub
(BNS)


ärnus kahtlustas mõni päev enne uue aasta saabumist viinapudelit suule tõstma hakanud mees lumivalgukest ja jõuluvana mõrvakatses ning pöördus abi saamiseks politseisse.

Mai elamurajoonis elav 33-aastane purupurjus Raivo palus ööl vastu 31. detsembrit kella 2.45 paiku naabritelt ja politseilt abi, sest uskus tõsimeeli, et tema kapis on automaadiga relvastatud jõuluvana ning lumivalguke, kes tahavad teda maha lasta.

“Lumivalguke on kogu maja ja linnas sõitvad autod sõelapõhjaks tulistanud,” kinnitas Raivo, kes nimetas ennast kuritöö tunnistajaks. “Pärnus on täielik häving.”

Politseipatrull kontrollis mehe korteri üle, kuid ei leidnud korteris ühtegi tulistamise jälge.

Hirmust ei vabanenud mees ka pärast arestimajas kaineks magamist. Hommikul palus ta luba jääda politseisse, sest kartis automaadiga relvastatud jõuluvana kättemaksu politseisse teatamise eest.

“Mees istus ka siin minu kabinetis ja palus varjupaika, kuid ma ei osanud teda kuidagi aidata,” ütles politsei pressiesindaja. Mees julges siiski mõne aja pärast kodu poole hakata liikuma.

Kainestusmajja oli Pärnus vaja aastavahetusel toimetada 21 liiga palju joonud või agressiivset inimest.


Kert söötis Merile Tiru ette
ALLAR VIIVIK


“Ma täidan presidendi käsku,” ütles esmaspäeva õhtul ootamatult Lennart Meri juurde kutsutud kolonel Märt Tiru (52), kes vahetab välja kaitseväe ajutise juhi kohal välja Urmas Roosimäe (41).

Missugune oli teie kohalemääramise põhjendus?

Vajadus tihendada koostööd NATO-ga ja partnerriikidega. NATO on meile esitanud üle 60 partnerluse eesmärgi punkti. Praegune töö seisneb nende analüüsimises kümne päeva jooksul.

Kui palju mõjutasid otsust kindral Johannes Kerdi soovitused?

Tean, et Lennart Meri pidas Kerdiga enne mitu telefonivestlust, Tallinnas pole ta viimasel ajal käinud. Mida üle ookeani viibiv Kert Merile soovitas, seda mina ei tea.

Mulle helistas kindral esmaspäeval. Rääkisime eelseisvatest ülesannetest, jutt oli napp.

1995. aasta sügisel vabastas tollane kaitseväe juhataja teid kaitsejõudude rahuvalvejaoskonna juhi kohalt. Miks?

Otsust põhjendati käsu täitmatajätmisega. Vaidlustasin otsuse kohtus. Sain õiguse ja mind ennistati tööle.

Kuulduste järgi oli teie vallandamise põhjus joomine.

Ma olevat koos nelja noore ohvitseriga õlut joonud. Ma ei teinud seda, kuigi mulle püüti joodiku silti külge kleepida.

Mida jättis eelmine kaitseväe juhataja kohusetäitja Urmas Roosimägi tegemata?

Kui ta oleks midagi tegemata jätnud, siis poleks president talle tänu avaldanud. Niisiis pole ta midagi valesti teinud.

Kes saab uueks peastaabi ülemaks?

See on presidendi otsustada. Praegu jätkab kolonelleitnant Aarne Ermus tööd.


lühidalt
. (BNS)


Kaitseliit värbab ühesilmalisi
Kaitseliidu tegevliige võib olla küll ühe silmaga, kuid kõik sõrmedvarbad olgu alles.

Riigi Teatajas avaldatud kaitseliitu kuulumist takistavate kehaliste puuete ja psüühikahäirete loetelus on kaheksa punkti.

Organisatsiooni ei võeta 21. detsembril valitsuses kinnitatud määruse järgi neid inimesi, kellel puuduvad üks või mõlemad jäsemed või nende osad.

Nägemise kohta sätestab määrus: nägemisteravus korrigeeritult on vähem kui 0,5 ühes ja vähem kui 0,2 teises silmas või vähem kui 0,7 ainsas nägevas silmas.

Kaitseliitu ei võeta ka neid, kel on psüühika- ja käitumishäired, suhtlemist takistavad kõnehäired, jäsemete halvatus või funktsioonihäire.

Sõdurid jooksus

Jõulu- ja aastavahetuspuhkusele lubatud ajateenijatest ei naasnud õigel ajal väeosadesse 26 ajateenijat, viis neist on jooksus siiamaani.

Märkimisväärseim õigusrikkumine leidis aset Kalevi üksikjalaväepataljonis: vanaaastaõhtul lahkus kuus noormeest omavoliliselt väeosast.

Eilseks oli viis väejooksikut tagasi teenistuskohta pöördunud, üks noormees on aga seni kadunud, ütles kaitsejõudude pressiesindaja.

Kaitsejõudude pressiesindaja sõnul ootab põhjuseta hilinejaid ees kuni 48-tunnine arest. Pikemalt puudujate suhtes võib kaitsejõudude peastaabi sõjaväepolitsei algatada ka kriminaalasja.

Hobused müüakse

Hiiumaa piirivalvepiirkond müüb avalikul enampakkumisel neli viimast Eesti piirivalves kasutusel olnud teenistushobust.

Hiiumaa piirivalvurid said neli hobust 1990. aastate alguses Abja hobusekasvatusest ning neid kasutati helikopterite ja autode puudumise tõttu patrullloomadena, ütles Hiiumaa piirivalvepiirkonna ülem kaptenmajor Vernon Jõgi.

Tema sõnul oli hobustega eriti hea patrullida rannajoonel, kuhu muu tehnikaga ei pääsenud.

Jõgi sõnul otsustas piirivalveamet loomad maha müüa sellepärast, et nende ülalpidamine on kallis ja loomade kasutegur on nende peale tehtavatest kulutustest tunduvalt väiksem.

Kirjalikul enampakkumisel ulatub nelja hobuse alghind 2000 kroonist 6000 kroonini. Hinnapakkumised avatakse 17. jaanuaril.

Peavad plaani

Kaitseministeeriumi tervishoiuosakond peab selle aasta olulisemaks ülesandeks sõja- ja katastroofimeditsiini kontseptsiooni loomist, mis on Eesti NATO-liikmelisuse saavutamise tegevusplaani osa


Kaitsejõudude juhid 1991-2000
Kaitsejõudude


. septembril 1991. aastal langetas Eesti Vabariigi ülemnõukogu otsuse moodustada kaitsejõud. Sellest ajast on kaitsejõudude peastaabi ülematena töötanud:

Kolonel Ants Laaneots: oktoober 1991 - aprill 1994.

Kolonel Arvo Sirel (kohusetäitja): aprill 1994 - november 1995.

Kolonel Vello Loemaa (kohusetäitja): november 1995 - august 1996.

Kolonel Oskar Mark (kohusetäitja): august 1996 - veebruar 1997.

Kolonel (alates 19. juunist 1998 kindralmajor) Ants Laaneots: veebruar 1997 - september 1999.

Kolonelleitnant Aarne Ermus (kohusetäitja): oktoober 1999 - tänaseni.

Kaitseväe juhatajad:

Aleksander Einseln (kolonel, 22. juunist 1993 kindralmajor, 22. juunist 1995 kindralleitnant, 3. detsembrist 1995 kindral): 4. mai 1993 - 22. detsember 1995.

Johannes Kert (kolonelleitnant, 23. jaanuarist 1993 kolonel, 4. juunist 1997 kindralmajor, 19. juunist 1998 kindralleitnant): detsember 1995 - tänaseni.

Juhataja kohusetäitjad:

Urmas Roosimägi (kolonel): juuli 1999 - 3. jaanuar 2000.

Märt Tiru (kolonel): 3. jaanuar 2000 - 10. juuni 2000.

Eesti kaitseväe tegevteenistuse kolonelid:

Urmas Roosimägi - tulevane amet veel teadmata, tõenäoliselt jätkab õhutõrjeinspektori ametis.

Märt Tiru - Kaitseväe juhataja kohusetäitja.

Vello Loemaa - Eesti alaline sõjaline esindaja NATO juures.

Raul Luks - Tallinna garnisoni komandant.

Oskar Mark - kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülem.

Arvo Sirel - kaitsejõudude peastaabi väljaõppe jaoskonna ülem.

Teo Krüüner - õhuväe ülem (õpib Itaalias).

Valeri Saar - õhuväe ülema kohusetäitja.

Erukolonelid:

Vello Kronk - endine kaitseväe meditsiiniteenistuse ülem.

Michael Viise - endine kaitseväe peakaplan.


Perekond Nool toob mitmevõistlejad kokku
JAAN JÜRINE


Sedaaegu, kui Erki Nool Kanaaridel võistlusvalmidust kogub, tõmbab ta elukaaslane Kadri Kivine Reval Cupi viimaseid otsi kokku. Jaanuari viimastel päevadel kohtub Tallinnas maailma mitmevõistlejate eliit.

Korraldustoimkonna liige Kadri Kivine on olnud Erki kõrval senise kahe Reval Cupi organiseerimisel. Ta kinnitab, et üle koera on ammugi saadud, asi see siis saba ületada. Kivise peal on kogu võistlustega seotud paberlik asjaajamine.

“Viimane uudis on küll ebameeldiv. Venelane Lev Lobodin saatis uusaastaõnnitlused, kuid teatas, et jalahäda tõttu jääb ta sel aastal kõrvale. Sellegipoolest on võistlejate nimekiri esinduslik,” ütleb Kadri Kivine 29. ja 30. jaanuaril Tallinna spordihallis peetava võistluse kohta.

Korralduskulud on peaaegu tervenisti lepingutega kaetud, Reval Cup läheb maksma ligi 1 miljon krooni. “Summa on pisut suurem kui mulluse võistluse puhul,” võrdleb Kivine.

Dvorakile ekstrahonorar

Noole elukaaslane selgitab, et ainult kümnevõistluse maailmarekordimees tšehh Tomas Dvorak saab osavõtu eest ekstrahonorari. “Summa on konfidentsiaalne, kuid võin kinnitada, et Dvorak leppis tavalisest vähemaga.”

Gustav Sule mälestusvõistlustest osavõtu eest on näiteks tšehhi odaviskekuulsus Jan Ŗelezny saanud kuuekohalise summa, samas suurusjärgus võiks olla ka Dvoraki taks. Maailmarekordimehe järeleandlikkus viitab, et Dvorakil on Tallinna külastamiseks muidki motiive peale raha.

Lobodini eemalejäämisel jääb esikohakonkurents veidi lahjemaks, kuid heitlus Dvoraki, Noole, Roman Šebrle ja ehk ka Jon Arnar Magnussoni vahel tõotab kujuneda ägedaks.

Auto jääb Tallinna

Maailmarekordi ületamise korral viib võitja Tallinnast kaasa Audi A4, ent võib üsna kindel olla, et auto jääb korraldajaile alles. Dan O’Brieni maailmarekord (6476) pärineb 1993. aastast ja sellele pole keegi ligilähedalegi saanud. Christian Plaziat’ Euroopa rekord (6418) on veel aasta vanem. Senised Reval Cupi võitjad Sebastian Chmara (1998) ja Erki Nool (1999) on saanud kokku vastavalt 6154 ja 6309 punkti. Mullusel kõrgtasemelisel sise-MM-il Maebashis oli Nool Eesti rekordiga 6374 punkti teine, võitja Chmara summa jäi alla 6400 punkti.

Seitse meest üle 6000 punkti

Nool eeldab, et seitsmel mehel on väljavaateid ületada 6000 punkti piir. Eesti esikäsi mitmevõistluses on valmis mullust esikohta kaitsma, kuigi sõnab, et olümpiaaasta sisehooaeg pole talle eesmärk omaette.

Mitmevõistluseliiti peibutavad Tallinnas kuuele paremale ette nähtud auhinnasummad, mis on sama suured kui mullusel võistlusel. Kadri Kivise sõnul mahub võistlust jälgima 1200 kergejõustikusõpra. Piletite (kahepäevapilet 250, päevapilet 150 krooni, alla poolteisemeetrised lapsed tasuta) eelmüük algab Tallinna spordihallis, Piletilevi müügipunktides, Kaubamaja piletikeskuses ja Olümpia hotellis sel laupäeval. Tasub kiirustada.

Reval Cupi osavõtjad

Nimi Riik 10-võistl 7-võistl

Tomas Dvorak Tšehhi 8994 6309

Erki Nool Eesti 8672 6374

Jon Arnar Magnusson Island 8573 6293

Roman Šebrle Tšehhi 8589 6319

Henrik Dagård Rootsi 8403 6142

Indrek Kaseorg Eesti 8179 6055

Aleksandr Jurkov Ukraina 8034 5900

Tom Erik Olsen Norra ? 5897

Chad Smith USA 8019 5891

Klaus Ambrosch Austria 7825 5808

Sergei Nikitin Venemaa 8013 5951

Remco van Veldhuizen Holland 7788 5469

Roland Schwarzl Austria 7461 5567

Jörg Gödicke Saksamaa 7882 5421

Vladimir Mihhailenko Ukraina 7992 5932

Trafton Rodgers USA 8128 6044

Aivo Normak Eesti 7592 5285


Tartus toodi vaim lavale
Andres Keil


Eelmise aaastatuhande saatsid Tartu teatraalid Tartu vaimu saatel ära. 30. detsembril esietendus Mart Kivastiku näitemäng “Vaim”.

Esietenduse järgsetest muljetest räägivad teatri pressiesindaja Jaanika Juhanson, teatrikriitik Sven Karja, tüki lavastaja Tiit Palu ja peaosatäitja ning laulutekstide autor Peeter Volkonski.

Juhanson: “Minu isiklik arvamus — see oli siiralt see, millena seda välja pakuti. Vaimukas ja lõbus. Suurim pluss muidugi laulud.

Isekeskis arutasime, kes võiks selle etenduse publik, sihtrühm olla. Ühelt poolt muidugi linnakodanikud, kes tulevad teatrisse ilusat õhtut veetma ja teisalt teravd noored, kes asja sees istuva iroonia läbi näevad.”

Karja: “Kivastik lööb mu nüüd kindlasti maha, aga see on kapustnik. Revüü. Selline leebe revüü, kust ei puudu ka kerge ühiskondlik satiir. Volkonski pakkus ©anrimääratluseks välja jura, aga afi¹ile läks siiski teine sõna — vaimusünnitis. Tegelikult meenutab see kõige rohkem Vanalinnastuudio prügikaste ja kassikulda.”

Palu: “Minu meeleolu on igati positiivne. Mina jäin rahule. Kõige suurema komplimendi tegi mulle Kivastik ise. See olevat tema tükkidest ainus, kus see, mis ta kirjutas, ja see, mis lavalt paistis, ühildusid. Kes on sihtgrupp? No vaata, suurem osa eesti haritlaskonda on Tartu ülikoolist läbi käinud ja Tartu vaimu loonud. Nemad siis ongi selle tüki publik.”

Volkonski: “No mis tunded mul ikka on. Esietendusel oli vaheaplause. Soe lähenemine publiku poolt. Siin kurjad keeled rääkisid, et linnavalitsuse omad olid pahased olnud, aga tegelikult ei olnud. Ega nad lollid ei ole — saavad asjadest aru küll. Ma pärast rääkisin nendega.

See etendus on ikka Tartu inimesele. Selline oma persseaugus sonkimine, aga heas mõttes. Ja loodetavasti on täna (eile — toim) lauludaga plaat ka juba müügis.”

Kuluaarides sahistati veel, et vanema põlve kriitikud Ülo Tonts ja Jaak Rähesoo olla eriti pika hambaga vaadanud. Erinevalt neist, kel aastaid vähem. Aga eks arvamuste paljusustki võib kvaliteedimärgina käsitleda.


Raimonds Vilde võib mängida
SL


Eesti meeste võrkpalliliiga juht ja ESS Pärnu VK klubi mängija Avo Keel (pildil) rääkis, et rahvusvaheline võrkpalliföderatsioon FIVB lubas Eesti võrkpalliföderatsiooni saata eilseks loa, et nimekas läti mängumees Raimonds Vilde saab järgmistes voorudes Eesti meistriliigas ESS Pärnu meeskonnas kaasa teha.

“See tähendab, et kõik paberid on korras, raha makstud ning Vilde mängib juba 15. ja 16. jaanuaril Pärnu meeskonnaga Tartu Schenkeri ja Tartu Pere Leiva meeskonna vastu,” selgitas Keel.

Mäletatavasti sõlmis Pärnu klubi MM-il ja olümpial medaleid võitnud üle kahemeetrise ja 38-aastase Raimonds Vildega lepingu möödunud aasta lõpus. Peale tema on ESS Pärnu klubis teise lätlasena Valts Mihelsons juba silmapaistvat mängu näidanud.


AEK tõusis liidriks
(SL)


Kuna Ateena Panathinaikos kaotas üleeile hilisõhtul Kreeka korvpalliliigas võõrsil Saloniki Arisele 61:64, tõusis Martin Müürsepa klubi Ateena AEK liidrikohta jagama. Nii Panathinaikosel kui ka AEK-l on üksteist võitu ja kaks kaotust.

Arisele oli võidumäng esimene kohtumine uue peatreeneri Christos Magotsiotise käe all. Võidukorvi viskas kümme sekundit enne lõppu teine uus mees, äsja ostetud ameeriklane Joe Arlauckas.


Krikun ToPo peatreeneriks
SL


Põhja-Euroopa Korvpalliliigas osalev Soome klubi Helsinki Torpan Pojat lõpetas majandusraskuste ja kehvade tulemuste tõttu lepingu ameerika peatreeneri Aaron McCarthy’ga ja määras uueks juhendajaks senise teise treeneri Anatoli Krikuni (pildil).

1970. aasta maailmameister ja 1968. aasta olümpiapronks Krikun pidas ToPos teise treeneri ametit kolmandat aastat.

Neli ja pool aastat klubi juhendanud McCarthy jääb endiselt Soome koondise peatreeneri kohale. McCarthy valitsemisaega jäävad küll kolm Soome meistritiitlit, kuid tänavu ja eelmisel hooajal on meeskond olnud suurtes raskustes.

Lisaks McCarthy lepingu katkestamisele parandas ToPo finantsseisu, müües Espoo Honkale ühe oma paremaid mängijaid, Sakari Pehkoneni.

Praegu juhivad 14 võiduga Soomes liigat Espoo Honka ja Turu Piiloset. ToPo on kümne võiduga neljas. Täna alustavad nii ToPo kui ka Honka Helsingis NEBL-i hooaega, kohtudes kahe päeva jooksul Alytuse Alita ja Ventspilsiga.


Siirdub ETV ekraanile
TARMO PAJU


Kuna sel nädalal alustav Põhja-Euroopa Korvpalliliiga (NEBL) katkestas koostöölepingu TV3 omaniku MTG-grupiga, näitab ka põhjaliiga mänge tänavu Eesti Televisioon.

NEBL-i juhi ©arunas Marciulionise sõnul on ETV-ga olemas põhimõtteline kokkulepe selle hooaja mängude näitamiseks.

“Kohtusin eile ETV sporditoimetuse juhtide Toomas Uba ja Lembitu Kuusega ning saime kokkuleppele. Edasi vajab täpsustamist, mis kohtumistest ETV ülekandeid teeb ning millised on mängude sobivaimad algusajad,” rääkis eile Eestit NEBL-is esindava Tallinna Kalevi peadirektor Riho Soonik. Esialgu keskendutakse tema sõnul Kalevi nelja kodumängu ülekandele.

Sooniku teada katkes MTG ja NEBL-i mullu sõlmitud pikaajaline leping telekompanii soovi tõttu. “Lepingu järgi andis MTG liigale raha ja sai õiguse müüa teleülekannetele reklaami. Nüüd on liigal kokkulepped eri telekanalitega ja õigus müüa ise reklaami,” selgitas ta.

Lisaks NEBL-i mängudele sai Eesti Televisioon hooaja algul ka Eesti koondise ja meistriliiga kohtumiste ülekannete õigused.

Esimese kodumängu NEBL-is peab Kalev 5. veebruaril Espoo Honkaga.


FC Lantana lahkus areenilt
INDREK PETERSOO


Kuus teismelist poissi taovad kunagises Dvigateli spordihoones palli. “See on kõik, mis kahekordsest Eesti meistermeeskonnast järel,” ohkab hingusele läinud FC Lantana peatreener Anatoli Belov.

Veel mõni aasta tagasi oli Lantana heal järjel, nii 1996. kui ka 1997. aasta kevadel pühitseti meistriliiga võitu. Järgnes kiire langus, uue aastatuhande künnisel jäi kahekordsest Eesti meistrist järele vaid ajalugu.

“Klubi tegutseb edasi. Arvatavasti leiame mingi tulevikusuuna, näiteks noorte näol. FC Lantana esindusmeeskond jääb 2000. aasta Eesti meistrivõistlustelt eemale,” kinnitab Belov.

Sponsorid pelgasid venekeelset klubi

Lantana igapäevaelus kandus kogu organiseerimistöö ühe mehe, Anatoli Belovi poja Sergei õlule. Siilisoenguga ärimees tegi mis suutis, leides meeskonna hingitsemiseks hädavajaliku raha. Inimene pole igiliikur ning ühel hetkel lõppes temalgi energia otsa.

“Kulutasime tunduvalt rohkem kui tagasi saime,” möönab presidendist poja peatreenerist isa ning lisab, et oluline tagasilöögi põhjus on Eurosarjas osalemise eest saadava rahatoetuse järsk vähenemine.

“Kui esimest korda meistritiitli võitsime, osalesid väikeriikide meistrid UEFA sarjas. Seal olid boonused tunduvalt suuremad. Saime kaasalöömise eest 150 000 ©veitsi franki ehk ligi poolteist miljonit krooni, see raha võimaldas järgmisel hooajal ära elada. Teisel korral pidime kaasa lööma Euroopa meistrite liigas, preemiaraha laekus peaaegu kolm korda vähem. Jäimegi hätta.”

Iga klubi vajab edukaks funktsioneerimiseks sponsoreid, Lantanat saatsid enamikus vaid juhutoetajad. “Võibolla ei osanud me selles valdkonnas läbi lüüa,” kehitab Belov õlgu. “Paljudes firmades vaadati meie taotlused läbi, kuid spondeerimisest loobuti. Põhjenduseks öeldi, et mis sellest venelaste klubist ikka toetada.”

Noor eelistab tööd jalgpallile

Enamik noori lantanalasi on leidnud või leidmas uut pesitsuspaika. Andrei Kalimullin, Andrei Krasnopjorov ja Vitali Leitan sõlmisid lepingu Maardu Levadiaga, Dmitri Kolotsei siirdus Narva Transi, Oleg Gorjat¹ov TVMK-sse, Vadim Dolinin kodulinna Pärnusse. Pavel Kisseljov ja Vitali Valuiski loodavad FC Flora süsteemis mänguvõimalusi leida. 19-aastasest ründajast Vladimir T¹elonokovist huvituvad nii soomlased kui ka Läti esindusklubi Riia Skonto.

Seevastu 21-aastane kaitsja Andrei Mitjunov kavatseb vutimänguga lõpparve teha. “Mind on kutsunud nii Levadia kui ka FC Flora, kuid arvatavasti loobun mõlemast variandist. Levadias ma põhirivistusse ei mahuks, duubelmeeskonnas ootaks paari tuhande krooni suurune kuupalk. Mul on tasuv töö, parem pühendun sellele,” leiab ta. Ja Eesti jalgpall kaotab taas ühe mehe, kellest võinuks aja möödudes korralik mängija võrsuda.

FC LANTANA (1995–1999)

* Asutati 1995. aastal, kui Nikol/Marlekori ja meistrivõistlustelt eemaldatud FC Tevalte mängijad koondati ühte meeskonda.

* Meeskond lagunes pärast 1999. aasta meistrivõistluste lõppu.

* Eesti meister (2) 1995/96, 1996/97

* Meistriliiga pronksmedal (2) 1997/98, 1998

* Eesti karika finalist (2) 1996/97, 1997/98

* Eesti superkarika võitja (1) 1997/98

* Eurosarjas osalenud alates 195/96 hooajast. 1996/97 võitis UEFA sarja eelringis kahe mängu kokkuvõttes Islandi klubi IBV Vestmannaeyari ning pääses järgmisse ringi. Samaga pole tänaseni hakkama saanud ükski teine Eesti klubi.


Lühidalt


Makke klubi kaotas

Ameerika Ühendriikide üliõpilaste korvpalliliiga NCAA Mid-Continendi divisjonis alustas Kristjan Makke koduklubi Western Illinois uut aastat kaotusega. Koduplatsil kaotati Chicago State’ile 61:74 (28:36). Makke viskas 9 minutiga 2 punkti, võttis 4 lauapalli ja kaotas 2 korda palli.

Prooveli kerkis

Rahvusvaheliselt Maadlusliidult (FILA) saadud teate kohaselt jäi mullu 23.–26. septembrini Ateenas peetud kreekarooma maadluse MM-il dopinguga vahele iraanlane Behrouz Jamshidi.

Kehakaalus kuni 85 kg pronksmedali võitnud Jamshidi jääb nüüd medalist ilma ega pääse ka Sydney olümpiamängudele. Iraanlase diskvalifitseerimise tõttu tõusis Sydney OM-i normi täitnud samas kaalus maadelnud Toomas Proovel seitsmendalt kohalt kuuendale.

Baggio hooaja lõpuni Interis

Milano Interi ründetäht Roberto Baggio (pildil) teatas, et kavatseb meeskonnas jätkata kuni hooaja lõpuni. “Ma olen meelitatud, et paljud klubid minu vastu huvi tunnevad, kuid kavatsen hooaja Interis lõpetada,” kommenteeris ta. “Loodetavasti saan ma rohkem mänguaega.”

Bure kuu mängijaks

NHL-i jäähokiliiga detsembri parimaks mängijaks nimetati Florida Panthersi vene ründaja Pavel Bure. NHL-i üks kiiremaid uisutajaid, “Vene Raketi” hüüdnime kandev Bure, viskas möödunud kuu 13 mängus 12 väravat ja andis 9 resultatiivset söötu ning tegi kaks hattrick’i.

Viimati peetud mängud: Ottawa - New Jersey 3:4 (la), NY Rangers - St Louis 2:5, Toronto - Buffalo 6:2, Dallas - Los Angeles 4:1, Colorado - Edmonton 2:2 (la).

Ungarlane vallandati

Chicago Bullsi korvpallimeeskond lõpetas lepingu ungari ääremängija David Korneliga. Kahe hooaja jooksul kogus Kornel 76 kohtumises keskmiselt kuus punkti ja kolm lauapalli. l NBA. Boston - Cleveland 105:98, Philadelphia - Milwaukee 124:120 (la), Washington - Golden State 99:87, Orlando - Detroit 106:118, Chicago - Portland 63:88, Utah - Denver 109:89.


Kullamäe otsustas närvidemängu
TARMO PAJU


Gert Kullamäe viskas teisel poolajal oma 31 punktist 20 ja kallutas Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna kasuks erakordselt närvilise Eesti meistriliiga kohtumise Tartu Delta vastu 78:73.

Kullamäe üheksa järjestikust vabaviset viisid Kalevi viis ja pool minutit enne lõppu üle pika aja juhtima 61:57 ning tema ja Andre Pärna korvid ei lubanud Deltal enam ühest punktist kaugemale jõuda.

“Eks vigu raiuti mehiselt,” tõdes pool tundi pärast mängu lõppu Kullamäe, kes kokku tabas 21 vabaviskest 19. “Oleks kohtunikud kõik ära ka lugenud, mängiksime veel praegugi.”

Kohtunikekeskne mäng

Jõulupuhkuse järgses esimeses liigamängus andis paus kõige rohkem tunda ilmselt kohtunikele, kes avapoolajal mängu käest lasid. Juba avaminutil teenis vaidlemise eest tehnilise vea Aivar Kuusmaa, hiljem vihahoos särgi seljast rebinud Pärn. Kalevi mängujuhil Indrek Ruudul löödi suu veriseks.

“Kohtunikud olid peategelased, meie musta töö mehed,” muigas Kullamäe. “Pole mõtet süüdistada — rabe esitus nii mängijatelt kui ka kohtunikelt. Seadsin kümne minuti järel eesmärgi lõpetada mäng tervena — tähtsamad mängud on nädalavahetusel NEBL-is.”

Teet Laur: Delta tegi lolle vigu

Kalev loovutas initsiatiivi avapoolaja keskel, kui Delta realiseeris kiirrünnakutega vastaste kerged vead. Toomas Liivaku hull vise viis Delta vaheajale 37:27 eduseisus. Teisel poolajal jõudis Kalev targa mänguga juba seitsme minutiga ühe punkti kaugusele.

Delta peatreener Teet Laur süüdistas hoolealuseid rumalates eksimustes. “Nii palju pole meie vastu kunagi vabaviskeid visatud. Tegime lollide vigadega Kalevi elu kergeks,” nentis ta. “Mõningad juhtmängijad vedasid alt. Toomas Kandimaa oli kaitses vilets, see kandus üle ka rünnakule. Kalevil läheb sellise mänguga NEBL-is raskeks.”

Van Gent juhendas noori

Vigastusjärgse pausi järel pidas esimese kohtumise Kalevi keskmängija Marek Noormets, kes 17 minutiga viskas kuus punkti. Seitsmendal minutil platsile tulles tervitas publik teda sooja aplausiga, juba minut hiljem sai ta vabaviskel käe valgeks. “Mõtlesin, et ei saa rõngalegi pihta,” naeris ta hiljem.

Esimese kohtumise Eesti koondise ja Kalevi endise peatreeneri Maarten van Genti käe all pidanud Ehitustööriista noored kaotasid eile hilisõhtul Tallinna Ülikoolid-A.Le Coqile vaid 70:79, Nybit võitis Keilas sealse Puuviljaparadiisi 83:76.

Eesti meeste korvpalliliiga 16. voor

Tallinna Kalev - Tartu Delta 78:73

Kalev: Kullamäe 31 (vv 21/19), Pärn 20, Kuusmaa 11, Konontšuk 7, 9lp, Noormets 6, Ruut 3.

Delta: T.Liivak 18, Tein 15, Lasn 12, J.Liivak 7, Visnapuu 6, Renter 5, Reinkort 4, Kandimaa 3, Kikerpill 3.

2p: 22/14 (64%) - 37/18 (49%), 3p: 16/6 (38%) - 16/5 (31%), vv: 39/32 (82%) - 26/22 (85%), lp: 26 - 23, pk: 19 - 13.

Keila Puuviljaparadiis - Nybit 76:83

T/Ü-A.LeCoq - Ehitustööriist 79:70

Tabeliseis

Nybit 14 12 2 1135: 993

Kalev 14 12 2 1235:1061

Delta 14 10 4 1172:1013

A.Le Coq 13 7 6 1040:1029

Keila 14 5 9 1101:1172

Basket 13 2 11 943:1078

Ehitustööriist 14 0 14 971:1251


Painajavaba puhkus
INGA MAIMIK


Kanaaridel veedetud jõulupuhkus lõppes
Lii Vendelinile paistetanud näo ja päikesest põlenud kehaga, nii et kõik tema tuttavad ahhetasid ja küsisid, mis on juhtunud.

“Tavaliselt kasutan lõunas puhates kaitsekreeme, kuid seekord loobusin viimastel päevadel kreemist, kuna tundus, et olen liiga vähe päevitunud,” räägib Vendelin.

Saamata jäänud puhkust ei korva

Ortopeedina töötav Vendelin võtab alati reisile kaasa palavikualandeid ja valuvaigisteid, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli, mida on hea kasutada ka lihtsalt profülaktikaks. “Üks tablett ibuprofeeni enne magamaminekut parandab enesetunnet ja soodustab uinumist,” räägib Vendelin ja lisab, et hea enesetunde huvides tuleks koju jätta uued ja sissekäimata jalanõud.

Bico Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse projektijuhi Jaak Karlise sõnul unustavad inimesed sageli, et organismil on vaja kliimamuutustega kohanemiseks aega. “Lühikestelt reisidelt üritatakse võtta maksimum ja päikesepõletused on üsna sage probleem. Kuigi soojale maale minnakse tervist kosutama, haigestuvad paljud hingamisteede põletikesse. Ette on tulnud ka insulte,” räägib Karlis.

“Reisikindlustus korvab küll ravikulud, kuid saamata jäänud puhkust ei asenda hiljem miski,” toonitab Bico Kindlustuse projektijuht.

Õhu- ja merehaigust saab ravida

Arstide kinnitusel põhjustavad nii lendamine kui ka merereis ebameeldivat enesetunnet umbes ühel inimesel kümnest. Paljud tunnevad ka lendamise ees tõsist hirmu, millest saab vabaneda rahustite abil.

Estonian Airi pardateeninduse osakonna juhataja Peeter Peiteli sõnul võib igal reisil kohata inimesi, keda on vaja julgustada.

“Tavaliselt aitab stressist üle saada mõni hea nali või ka pitsike kangemat. Ka söömine on tegevus, mis viib mõtted mujale ja peamiselt seetõttu lennukis süüa pakutaksegi,” räägib Peitel.

Hansatee laevade peaarsti Toomas Põllu sõnul pole tugeva tuulega mere peal loksumine kindlasti mingi lõbureis. “Kui laev kiigub, ei suuda inimese sisekõrvas olev tasakaaluorgan oma ülesannet enam täita. Tagajärjeks on väga halb enesetunne ja stress,” selgitab laevaarst, kelle kinnitusel on ka merehaiguse vastu leiutatud ravim, mida tuleks sisse võtta pool tundi enne laeva väljumist. Joy-Ridesinimelised reisitabletid või ka ingverijuure pulber aitavad enesetunnet parandada nii laevas kui ka lennukis.

Hirmutunnet peletavad looduslikud preparaadid Pronervon ja Unisin, mis aitavad hästi unetuse vastu,” ütleb Põld ja lisab, et apteekides retseptita müügilolevatest ravimitest võiks veel varuda Kavasedoni, mis peletab ängistustunde ja stressi.

Siiski aitavad keemilised preparaadid vähe ja tormiga soovitab laevaarst merereisist pigem loobuda.

“Vahetage piletid ringi ja minge reisile mõni teine kord. Väga kurb on vaadata inimesi, kes lõbutsemise asemel sünge näoga ringi kõnnivad või vaikselt oma kajutis lamavad,” räägib laevaarst ja lisab, et isegi vanad merekarud põevad merehaigust. “Selle vastu on meditsiin kahjuks võimetu,” nendib Hansatee laevade peaarst.

Õrnad asjad turvaliselt koju

Marit (23) ei unusta ealeski, kuidas ta puhkusereisilt läbi kolme maa tolli tuli, suur hinnaline kilekotti mähitud saviamfora nagu laps käte vahel.

“Ostsime vaasi tänavanukalt, saime odavamalt ega taibanudki erilist pakkimist paluda. Hiljem, kui vaasi läbi lennujaamade elektronlintide pidin laskma, värises süda ikka tugevasti — äkki põrkab seal millegagi kokku ja tuleb teiselt poolt välja kahes tükis,” seletas tüdruk.

Reisilt ostetud kaunis, ent õrn meene tahab erilist kohtlemist.

Kindlasti tuleks juba ostmise hetkel viidata reisiraskustele ja paluda kaupmehel ese hoolikalt sisse pakkida, isegi kui selle eest lisatasu nõutakse (tavaliselt ei nõuta). Õrnade asjade pakkimiseks on olemas ka eriline, n-ö mulliline plastmaterjal, mida tuleks keerata koonerdamata nii eseme ümber kui ka (anumate puhul) sisse

Tarbijaajakiri Consumer Reports soovitab:

• paki kõik puruneda võivad suveniirid hoolikalt spetsiaalsesse kilesse. Ära koonerda kilega õrnade tilade, käepidemete vms puhul, need mässi topelt sisse ja kinnita kleeplindiga;

• lennukiga reisides tuleks suuremad õrnad esemed kindlasti võtta käsipagasisse, muidu võivad kohale jõudes järel olla vaid tükid ja killud;

• kui kaasas on suurem kott, tuleks esemele teha kotti pehmete riiete keskele pesa. Sel moel saab väiksemad vidinad ka üldpagasisse anda.

Reisiapteek:

Merehaiguse vastu:

Joy-Rides närimistabletid - 43 kr. ingverijuure pulber - 54 kr.

Rahustava toimega ravimid:

Pronervon - 39 kr.

Unisin - 73 kr.

Kavasedon - 70 kr.

Validool - 5 kr.

Kõhulahtisuse ravimid:

Smecta - 3 kr. üks pakk

Päikesepõletuse ravimid:

Sonnen- milch - 95-135 kr, olenevalt kaitsefaktorist

Allergiaravimid:

Zyrtec - 62 kr.


Päeva küsimus
KADI TALPSEPP


Mida arvate kaitsejõududest, kas neid on üldse vaja?

LAURI, 31, projektijuht:

Arenguruumi on, midagi hullu ei ole. Kaitsejõud peavad igal juhul olema. Keegi ei tule meid kaitsma, kui me ise ennast ei kaitse. Mida aasta edasi, seda rohkem hakkamist on poistes, kes on teenima tulnud. Algus oli küll vilets.

JAANA, 27, töötu, ja JEVGENI, 34, autojuht:

Kaitset on ju ikka vaja. Isegi rohkem, kui seda praegu on. Kaitsejõude on vaja kas või sisetülide lahendamiseks, kui neid peaks tekkima. Praegune kaitsevägi on just selline nagu ta on. Ega ümber ei tee enam kedagi.

DAISI, 43, kodune:

Vajalik on see loomulikult, aga sellist tunnet, et ta olemas on, küll ei ole. Ma ei usu meie kaitsejõududesse. Ülemusi vahetatakse nii tihti.

KATRIN, 18, õpilane

Ma ei arva mitte midagi, mul puudub selle kohta oma arvamus. Ei tunne ka midagi.

RAILE, 23, Tartu üliõpilane:

Mingit kindlustunnet mul küll ei ole. Tean, et kaitsejõud on, aga tunda seda ei ole. Juhtide vahetus ja muu selline jätab mind külmaks.

PEETER, 49, Balti Uuringute Keskus, direktor:

Muidugi on meil kaitsejõudusid vaja. Igal vähegi keerukamal süsteemil on kaitsmed - teleril, pesumasinal, autol. Ja nüüd siis riigil ei ole vaja? Ikka on.

TIINA KÕRTSINI fotod


100 anekdooti
sl


20. koht

115 häält (Eino Baskin)

Odessa mererannas ilutseb suur plakat: “Kodanikud uppujad! Seoses sellega, et ukraina keel on kuulutatud riigikeeleks, appihüüdeid teistes keeltes ei arvestata ja abi ei osutata. Päästeamet.”

19. koht

119 häält (Valdo Jahilo)

Väljavõte partisani päevikust:

17. mai — vallutasime seltsimeestega metsatuka.

19. mai — fritsud ajasid vägedega meid metsast välja.

22. mai — kogusime kokku viimased jõud ning ajasime omakorda sakslased metsast välja.

25. mai — fritsud kutsusid abiväe ja ajasid jälle meid metsast välja.

26. mai — tuli metsavaht ja ajas meid kõiki metsast välja.

18. koht

124 häält (Leelo Tungal)

“Tere, vana õpetaja! Kas te mäletate mind veel? Mina olen Juku, õppisin teie klassis kakskümmend aastat tagasi!”

“Miks ei mäleta, ikka mäletan, ainult et ära küll poleks tundnud! Aga kuidas, sina, Juku, mind nii pika aja järel ära tundsid?”

“Eks ikka palitu järgi, õpetaja!”


Raadio 2 parimad: Caater ja Eiffel 65
www.delfi.ee


Kuuendat aastat järjest selgitas Raadio 2 oma kuulajate abiga välja lõppenud aasta parimad popmuusikapalad. Eesti suurima igaaastase muusikaküsitluse “Aastahitt” postkasti tuli kokku 3852 kaarti, ekirja ja faksi.

Välismaiste lugude esikolmik:

1. Eiffel 65 “Blue” (1187 häält);

2. Bloodhound Gangi “The Bad Touch” (968 häält);

3. Ann Lee “2 Times” (751 häält).

Lääne lugude esineljakümnesse jõudsid rohkem kui ühe looga Scooter, Savage Garden, Bryan Adams ja Ricky Martin.

Eesti lugude esikolmik:

1. Caateri “O Si Nene” (1125 häält);

2. Smilersi “Läbi elu” (1063 häält);

3. 2 Quick Starti “C’est la vie” (958 häält).

Eesti lugude esineljakümnesse jõudsid rohkem kui ühe looga Mr. Lawrence, Push Up ja Smilers.


Eesti Raadio näitab pilti
(SL)


Täna ja homme on galeriis Sammas (Vabaduse väljak 6) võimalik näha kolme Eesti Raadio programmi saateid tegemas.

Täna on galeriis Raadio 2. Kavas on Märt Rannamäe kipsi valamine ning saate “Kahega lõunal” avalik näitamine, kell 15 on “Mnemoturniiri” salvestus.

Homme kella 11.30-st kuni 15-ni teeb galeriis saateid Vikerraadio. Näha saab näitlejat järjejuttu lugemas, samuti on kohal “Päevasüdame” saate külalised. Saates “Argipäev” esineb kultuuriminister Signe Kivi.

Kella 15-st 18-ni on Sammas galerii ajutine stuudio Klassikaraadio päralt. Näha saab kanneldajaid ja saatekülalist. Samuti läheb eetrisse populaarset klassikalist muusikat mängiv saade “Da Capo”.


Miss Tallinn jääb kroonist ilma
HELEN ARUSOO


Katrin Sillamets (25) on veel mõnda aega Tallinna miss, üsna pea valitakse tema asemele uus. Siis võib Katrin juuksed maha lõigata, mehele minna ja alasti poseerima hakata.

Missidel on selline leping, et ükskõik, mida ta teha ei kavatse, kõik tuleb eelnevalt missikontoriga läbi rääkida.

Jah, seal lepingus on veel palju muudki. Ei tohi näiteks alasti poseerida, ei tohi abielluda.., oh, see leping on tegelikult hirmus pikk, kõike päris täpselt ei teagi. Kaalus ei tohi juurde võtta.

Mis siis juhtub, kui sa näiteks kümme kilo juurde võtad, kas pannakse kartsa vee ja leiva peale?

Jah, peab uuesti alla võtma.

Ja abielluda ei tohi, aga kas boyfriend võib olla?

Boyfriend võib.

Siis võib ju juhtuda, et jääd rasedaks?

See oleks täiesti loomulik, kui nii mõtlema hakata. Imestan, et seda siiani juhtunud pole. Ei tea, mis siis tehtaks? Ei saa ju sundida kedagi aborti tegema.

Tiitlit ka nagu tulevaselt emalt ära võtta ei kõlba...

Ega enne vastust ei saa, kui selline asi päriselt juhtub. Hmm...

Modellitöö pakkumised käivad lepingu kohaselt ka vist missikontori kaudu?

Mis minul sellest, ma olen juba liiga vana, et modell olla. Vahel, kui meie firmal reklaamfotosid vaja on (Katrin töötab arvutifrimas Max & Modem - toim), olen küll mina poseerinud, aga see on kõik.

Muidugi, kui käisin Miss Intercontinentali valimistel Saksamaal, sain jälle maigu suhu, seal pildistati kataloogide tarvis päris palju.

Olin nimelt 19-aastasena Eesti Modelliagentuuris tööl, aga juba siis olin selle ameti jaoks liiga vana. Tookord alustas praegune tippmodell Helen Sürje, kes oli siis neljateistkümnesena sobivas vanuses.

Kuidas sa üldse missivalimistele sattusid, kas sind kutsuti?

Ei, ma nägin eelmisel talvel telekast reklaami ja läksin ennast ise pakkuma. Tead, kuskil hilissügisel hakkab mul alati nii igav ja midagi pole teha. Eelmisel talvel otsustasingi, et lähen hoopis missivalimistele. Et kas nüüd või mitte kunagi.

Ega ma ausalt öeldes arvanud, et nii kõrgele kohale tulen. Kui esimene ja teine printsess olid välja kuulutatud, olin veendunud, et ma ei saa midagi. Ma ei arvanud ennast esimese kolme sekkagi. Üllatus oli küll suur.

Helistasin kohe kõik sõbradtuttavad läbi, pidasime hirmus lõbusa peo maha.

Sa said missiaasta jooksul hakkama ka ühe missiooniga, muretsesid koos Kadri Väljaotsa ja Kätlin Käärtiga Kuressaare lastekodule arvuti?

Jah, see oli ainus asi, mis mul missina teha tuli. Ja ka kõige toredam.

Lastekodu lapsed olid tõesti õnnelikud, seda oli näha. Kogu missindus sai tänu sellele nagu mõtte. Minu arvates on vajalik, et mõni avaliku elu tegelastest kas või kordki aastas lastekodulastele tähelepanu pöörab.

Arvuti kinkimise idee tuli tegelikult Kiur Aarmalt ja “Kahvlilt”, mitte Tallinnalt. Tallinn pole minu kui Tallinna missi vastu mingit huvi tundnud.

Mis sinust edaspidi saab?

Tahan sel kevadel lõpetada kooli, mul on neljas kursus Autentese erakoolis pooleli, õpin personalijuhiks. Päris raske on korraga töötada ja õppida. Loodan, et saan hakkama.


Ignorabimusel uus plaat
SL




Homme kell 19 toimub Von Krahlis Ignorabimuse uue plaadi “Dab Da Zorp” esitluskontsert. Lisaks esineb ka ansambel Echosilence.


Juudid Hohlov-Simsonil kosjas
(SL)


FC Florast lahkuv keskkaitsja Sergei Hohlov-Simson (pildil) lendas esmaspäeval Iisraeli, hinges lootus sõlmida tööleping kõrgema divisjoni klubiga Kfar-Saba Hapoģl.

Kuni jaanuari lõpuni osaleb 27-aastane pärnakas meeskonna treeningutel, samuti sõprusmängudes. Selle aja jooksul otsustatakse, kas Iisraeli klubi on huvitatud Eesti koondislase edaspidistest teenetest.

Eile õhtul pistis Kfar-Saba Hapoģl rinda riigi nimekaima klubi Tel Avivi Maccabiga.


Lootus täidab tühja koha
SL


Eesti Jalgpalli Liidu peasekretäri Tõnu Sireli (pildil) sõnul pole EJL Lantanalt loobumise kohta ametlikku teadet saanud. Ometi valmistutakse Kohtla-Järvel aprillis startivaks meistriliiga hooajaks. Seni veel mitteametlikel andmetel täidab Lantanast tühjaks jäänud koha Kohtla-Järve klubi Lootus.

“Vastab tõele,” kinnitab Lootuse president Sergei Dorofejev kuluaarijuttude paikapidavust. “Oleme kaks aastat meistriliigasse pääsemise nimel tõsist tööd teinud, nüüd on eesmärk täitumas.”

Dorofejevi sõnul sai löögijõuline meeskond 10-mehelise täienduse lagunenud Jõhvi Eesti Põlevkivist, samuti Andrei Frolovi Narva Transist. “Teeme kõikide mängijatega lepingud, maksame neile palka. Meie seljataga on Kohtla-Järve linnavalitsus, ka Jõhvi võimud ja mitu kohalikku sponsorit on lubanud aidata,” lisab Lootuse president. Tema hinnangul kujuneb Lootuse hooaja eelarveks minimaalselt miljon krooni.


Naljad
Valdo Jahilo


Naine hakkab oma mehe juurest ära minema. Enne peksab ta vihaga puruks kõik nõud, virutab katki lühtri, lööb televiisoril ekraani sisse, lammutab mööbli ja rebib kardinad maha. Lahkudes jätab ta mehele sedeli:

”Pea meeles, et sellest, mis siin terveks jäi, kuulub pool mulle!”

***

Abielupaar satub inimsööjate kätte. Kuni nende ümber rituaalset tantsu tantsitakse, ütleb mees naisele:

”Kuule, mul tekib kahtlus, et nad kavatsevad meid ära süüa.”

”Noh, sina mõtled ikka ainult toidule nagu alati!” pahandab naine.

***

Tütar emale:

”Emake, ma lähen mehele.”

”Mis siis ikka, tütreke. Aga kuula minu nõuannet: ära kunagi meest kodust välja aja.”

”Aga miks nii, emake?”

”Sellepärast, et ta võib äkki mitte tagasi tulla.”

***

Kaks meest trimpavad baaris.

”Miks sa alati nii palju jood, et teadvuse kaotad? Miks sa ei joo nagu mina – klaasike ja kõik?”

”Ma jooksin hea meelega nii nagu sina, aga sellest ei tule midagi välja. Niipea, kui ma klaasikese võtan, tunnen end otsekohe teise inimesena, ja see teine inimene tahab veel juua...”

***

Baarimees: ”Vabandage, oleme teile eksikombel viina asemel äädikat andnud.”

Külastaja: ”Seda ma imestan, et miks viin täna nii hästi maitseb!”

***

Klient pahandab baarimehega:

”Miks te õllekannu kunagi täis ei vala?”

”Vabandage, mul on nägemisega raskusi.”

”Aga ma pole ka seda näinud, et te üle valaksite!”

”Mis te õige mõtlete? Ega ma siis pime ole!”

***

Ema tütrele:

”Sinu väljavalitu on mulle nii vastumeelne, et ma olen hea meelga nõus tema ämmaks hakkama.”


Kulukas lahutus
REUTERS-BNS




LONDON. Abikaasaga tülli läinud spicegirl Melanie G pakub oma mehele lahutuse hüvituseks miljon naelsterlingit, kuid too nõuab hoopis rohkem.

Scary Spice’ina tuntud Melanie ja Jimmy Gulzar kohtusid 1998. aastal, mil Gulzar kuulus ansambli tantsutruppi.


Top 10
Tiit Kuningas


Suurimad sõjatööstusettevõtted läänemaailmas

Kompanii Aastane tulu (dollarites)

1. Lockheed Martin (USA) 19 390 000 000

2. Boeing/McDonnell Douglas (USA) 17 900 000 000

3. Raytheon/Hughes/Texas Instruments (USA) 11 670 000 000

4. British Aerospace (Suurbritannia) 6 470 000 000

5. Northropp Grumman (USA) 5 700 000 000

6. Thomson (Prantsusmaa) 4 680 000 000

7. Aerospatiale/Dassault (Prantsusmaa) 4 150 000 000

8. GEC (Suurbritannia) 4 120 000 000

9. United Technologies (USA) 3 650 000 000

10. Lagardere Group (Prantsusmaa) 3 290 000 000


Nimi on kaubamärk
SL


Tänases lehes kirjutame kümnevõistlejast Erki Noolest, kel peale Sydney olümpiamängudeks valmistumise on aega korraldada Tallinnas mitmevõistlejate talihooja kõige esinduslikumat üritust.

Noole jälgedes on korraldajarolli sisse elamas ka judokas Indrek Pertelson. Tema tuleristsed on Noole mitmevõistlusega samal nädalavahetusel. Oma tutvustega on rohkem või vähem aidanud eri võistluste korraldamisele kaasa sisuliselt kõik Eesti esiatleedid.

Noole paar aastat vana algatus on kergejõustikupropaganda seisukohast eluliselt vajalik. Nool ise ei näe ettevõtmises tõenäoliselt pelgalt propagandat, vaid ka teenimisvõimalust ja/või tulevikku. See aga ei puutu publikusse.

Muusikatööstuses on lavalt ärisse astunud Lauri Laubre, Jüri Makarov, vähem tõsiselt saab võtta Aivar Riisalu või Artur Abduli ponnistusi. Spordi ja muusika paralleel pole praegu üldse kohane. Sport pole kindlasti nii must ja salakaval äri kui muusikatööstus.

Nool ja teised atleedid on nutikad, et juba karjääri ajal landid vette viskasid. Esialgu ei tohi üks segada teist, korraldajana müüvad nad praegu ikkagi oma nime, mitte organiseerimisoskusi. Nad loovad sportlasena oma nimest kaubamärgi, millega ka pensionil olles raha ligi tõmmata.

Esialgu on Nool suutnud ka nn korraldajana end edukalt müüa. On ta erand? Või on põhjust arvata, et üldiselt on vaid tagasihoidlik sportlane geniaalne mänedžer?

Ühest vastust sellele pole, Sõnumileht aga tervitab igat ausat initsiatiivi, mis lahutab rahva meelt ja pakub vaheldust.


Narko off
ANDRES KEIL


Narkokoerad ööklubide ukse juures on midagi ürgpositiivset, kuid siin on siiski mõni aga.
Kindel on, et nuuskiv kutsa ja teda saatev politseinik ei tohi klubikülastajat segama hakata. Keegi ei tohi ennast tunda potentsiaalse kurjategija elik narkomaanina.

Kindel on ka see, et üritus ei peaks piirduma hollivuudide, flamingode ja amiigode juures passimisega – need pole ainsad kohad, kus narko levib. Vähemalt sama olulised on spetsiaalsed klubiinimeste üritused, mis on tuntud kui vaibid, mutantdiskod, transdeliveransid ja muu selline.

Niisiis – arukat meelt, avarat silmaringi ja viisakust sellele ettevõtmisele. Muidu ei muutu midagi.


Muuli kummitus
SL


Kuigi Eesti Päevalehe nõukogu valis detsembris välja lehe uue peatoimetaja, vaatab uue aastatuhande EPL-i tegijate galeriist juhi kohalt vastu endiselt Kalle Muuli. Töösuhte Äripäevas lõpetanud Hanno Tombergil on nüüd põhjust mõelda, missuguse aastatuhande lehte teda juhtima oodatakse. Muuli eneseeksponeeringust võib välja lugeda soovi veel vähemalt aastakeseks EPL-i juhtima jääda. Valitsusleht pole aluseks võtnud akadeemilist aastatuhande alguse määratlust, vaid lähtub hällivalitsuse ajaarvamisest.


Terve Kaitseliit
SL


Hiljuti määratles politsei korravalvurite tervislikud parameetrid, nüüd on sama asjani jõudnud Kaitseliit. Et kaitseliitlane võib olla ka ühe silmaga, on tavakodanikel põhjust pidevalt püssi kõmmutavate tegelaste ees veelgi suuremat hirmu tunda. Hea on aga see, et psüühikahäiretega inimene vähemalt teoreetiliselt enam püssi kandma ei pääse. Loodetavasti vaadatakse nüüd uues valguses üle ka liidu senine liikmes- ja juhtkond. Vanasti pidi isegi autojuhilubade saamiseks Paldiski maanteelt tõendi hankima.


Heitlik taust
SL


Euroliitu pürgides end pistrikuna tundva Eesti olukord kipub mõnikord kaasliitujate kõrval statistika valguses üsna roosivaba olema: meie keskmine palk jääb oluliselt maha isegi verise sõja maha pidanud Horvaatiast, Sloveeniast rääkimata. Ammustele eeskujudele Tšehhile-Ungarile-Poolale oleme küll järele jõudmas ning idanaaber on eestlase kahjurõõmuks kaugele selja taha jäänud. Horvaate aitas ehk kosuda väike võidukas sõda. Meie lihalahingud lätlastega on aga omandanud positsioonisõja iseloomu.


Tiru niru lugu
Allan Alaküla


Jüri Luigel polnud eile pakiliste tööülesannete tõttu aega valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele järjekordset rotatsiooni selgitada.

President kui riigikaitse kõrgeim juht teatas aga esiteks, et kolonel Roosimägi vahetati kolonel Tiru vastu välja Riigikaitse Nõukogu teadmisel. Juba eile hommikul selgus, et vähemalt üks selle liige, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, sai presidendi otsusest teada alles vahetult enne selle avalikustamist. Riigikaitse Nõukogu istungist, kus nii olulist riigikaitselist küsimust oleks arutatud, pole mõistagi teatatud.

Teiseks tänab president kolonel Roosimäge aastanumbri häireteta ülemineku tagamise eest kaitseväe eesotsas ning samas annab teada, et otsuse tingis vajadus rakendada tema töö- ja organiseerimisvõimeid täie jõuga õhutõrje loomisel.

Oleks radaritehing õnnestunud, võiks ehk sellega seletada vajadust Roosimäe erialateadmiste järele. Radarikonkurss on aga teatavasti vaidlustatud ning sellekohased eriarvamused ministeeriumi ja peastaabi vahel on ka välja imbunud.

Pressiteade nimetas ümberkorraldamise määravaks põhjuseks uue aastaga alanud NATO liikmelisuse tegevuskava. Justnagu pool aastat tagasi polnuks teada, et Eesti pürib NATO-sse.

Kuigi EPL kirjutas pärast Roosimäe ametisse määramist muude ülivõrrete hulgas, et tegemist on tõelise strateegiga, tänas kaitseminister teda eile ainult kaitseväelise distsipliini pidamise eest.

Nüüd öeldakse, et Tiru on NATO jaoks parim. Meenutades 1988. aastal Tiru osakonnast prügikasti sattunud NATO konfidentsiaalsete dokumentide pakke, ei julgeks ma küll väita, et Eesti NATO-eksam sellise taustaga mehe juhtimisel paremini läheb. Ja kuigi mees ise seda eitab, lasi Einseln ta 1995. aastal lahti joomise pärast.

Ei tea, kuidas on Tiru ja Roosimäe NATO töökeele oskusega, kuid Tiru riigikeele oskus on kahtlemata veenvam kui Roosimäe oma.

Kõige huvitavam oli aga pressiteates lause, et juunis naaseb täiendusõppelt Ameerikast Johannes Kert, kes telefonis kolonel Roosimäge tänas ja soovis jõudu kolonel Tirule. Seesama Kert, kes peaks juba ammu kohtu all olema, õnnitleb nüüd oma asemikke Eestimaal.

Tuleb tunnistada, et Kadrioru stiil meenutab oma ootamatusega kangesti aastavahetusel Kremlis toimunut. Inspiratsioon on aga rahvusvaheline kaup.


Presidendi omavoli
Tõnu Kõrda


President Meri äsjased ümberkorraldused kaitseväe juhtkonnas süvendavad järsult õiguslikke vastuolusid, mis said alguse möödunud suvel kolonel Roosimäe seadusevastasest määramisest kaitseväe juhataja kohusetäitjaks.

Uute, kuid endistviisi seadustega vastuolus olevate otsustega endiste ebaseaduslike otsuste muutmine ei saa anda tulemust, mis oleks seaduslik.

Mitte ükski Eesti seadus, sealhulgas põhiseadus ja rahuaja riigikaitse seadus, ei näe ette kaitseväe juhataja kohusetäitja vabastamist presidendi poolt ainuüksi tema tahtmist mööda.

Rahuaja riigikaitse seaduse 8. paragrahvi 4. lõige ütleb, et kui kaitsejõudude peastaabi ülem ei saa täita kaitseväe juhataja ülesandeid, ”määrab Vabariigi President kaitseväe juhataja kohusetäitja”.

Antud juhtumil sellist olukorda ei eksisteerinud: kolonel Roosimägi polnud kaitsejõudude peastaabi ülem, samuti ei ole teada ühtki tõsiasja, mis takistanuks tal ülesannete täitmist.

Selleks, et õiguslikult korrektselt vabaneda kolonel Roosimäest, oleks president pidanud tühistama mullusuvise otsuse, mitte aga andma uut ja taas seadusega vastuolus olevat akti koloneli vabastamise kohta.

Seadusega ei ole kooskõlas loomulikult ka kolonel Tiru määramine kaitseväe juhataja uueks kohusetäitjaks, sest see läheb lahku rahuaja riigikaitse seaduse 8. paragrahvi sisust ja mõttest.

Kahjuks ei saa ükski Eesti põhiseaduslik organ sundida presidenti käituma kooskõlas rahuaja riigikaitse seadusega.

Seda õigust pole õiguskantsleril ega riigikohtul, rääkimata Riigikaitse Nõukogust ja Riigikogu riigikaitsekomisjonist, kellest mõni ilmselt ei tunnegi piisavalt rahuaja riigikaitse seadust.


TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee