Kommentaar

Tiit Made | Kreeka kui võlguelamise maailmameister (19)

Tiit Made, 20. Augusti Klubi liige, 8. juuli 2015, 17:32
 
Kreeka viimaste aastate valitsejatele, eriti äsja võimule saanud kommunistidele, on vaja kahtlemata avaldada tunnustust ja lugupidamist vähemalt ühes küsimuses. Nad on võlgu elamise suurmeistrid ja võrratud võlausaldajate lollitajad. Kreeka liidrid on rakendanud terve Euroopa Liidu ja rahvusvahelised laenuandjad oma vankri ette ning veavad neid ullikesi süüdimatult ninapidi. See on oskus, mida valdavad vaid vähesed. Eriti meisterlikult aga õigeusklikud kreeklased. Neil on terasest närvid ja kadestamisväärselt  muretu ellusuhtumine.Igatahes müts maha Papandreoude, Papademoste, Pikrammenoste, Samaraste ja Tsipraste eest, sest nad on osanud lahkete eurooplaste arvel elada, nendelt raha nuruda ja ka saada ning antud lubadustele vilistada. Toosama loll ja leplik ühine Euroopa pere, kuhu meiegi kuulume, on näinud kurja vaeva, et kreeklasi tööle innustada, makse maksma panna ja võlakoormat vähendama sundida. Brüsselist saadetakse Ateenasse üks tõsine ja viimane hoiatus teise jä

 

Samal teemal

Töö on teiste teha

Kreekas mitmeid kordi töö- ja puhkusereisidel käinuna sai kohe selgeks, et kreeklased on muretu, lõbuarmastav ja kui aega üle jääb, siis ka pisut tööd tegev rahvas. Neil on seal suurepärane kliima ja rikas ajalugu. See varandus on praegustel põlvkondadel tasuta kasutada. See teeb laisaks. Võtame Ateena Parthenoni rekonstrueerimise. See jumalanna Athenale meeleheaks rajatud marmorist suursugune tempel valmis omal ajal kümnekonna aastaga. Tänapäeva kreeklased üritavad seda juba pool sajandit restaureerida. Lõppu pole näha. Ateena peamine turismimagnet seisab ikkagi poolvaremetes. Töömehed liigutavad aeg-ajalt mõnda kiviplokki, tõmbavad suitsu, räägivad omavahel lõbusalt juttu, käivad vahelduseks tööajast demonstratsioonil ja panevad väga pahaks, kui tahetakse 13. kuupalk ära võtta või nõutakse maksude maksmist. Keegi kirjutas hiljuti, et kreeklaste loomuses on makse mitte maksta ja tööga mitte konti rikkuda.
Kreeklastele paistab meeldivat, kui keegi teine nende eest töö ära teeb. See keegi teine paistab Ateena linnatänavatel hästi silma, nagu ka joogi- ja söögikohtades aega surnuks lööv Kreeka põliselanik. Küllap on laiskusega süüdistamine mõneti liialdamine, kuid tööviljakus pole seal küll kõige parem. Sageli tehakse tühja tööd. Nii vähemalt on väitnud äsja rahandusministriks määratud ja Inglismaal majandushariduse saanud  Eukleides Tsakalatos.

 

Demokraatia hälliks olemise hind

Kreeka välisvõlg on üle 300 miljardi euro. Tagasimaksmisega ei kiirustata. Saadud raha pole osatud uut raha teenima panna. Omal ajal olid majandus- ja makseraskustes Iirimaa, Portugal, Hispaania, Läti. Nad suutsid laenuks võetud raha panna uut raha teenima. Seda ei söödud ära, ei jagatud tarbimiseks ja meelelahutuseks laiali. Läti oli sedavõrd tubli, et arendas laenu baasil majandust nii targalt, et läks oma tulemustega Eestist mööda. Meid peeti ometi kaua aega Baltimaade majandusliidriks.
Kremlis muidugi plaksutatakse käsi. Venemaa juhid toetavad Kreeka aktsioone. Moskva Punase väljaku müüri taga paistab olevat eriti mõnus jälgida, kui Euroopa Liit kipub murenema. Väidetavalt küsis Kreeka Venemaaltki abi ehk raha, kuid ei saanud. Polevat anda, sest endal näguripäevad. Kuid moraalset tuge jagatakse külluslikult, aidatakse propagandat teha ja Brüsselit kiruda. Ikkagi üks ühine õigeusklike pere.
Kreeka juhtkond mängib selle peale, et Brüsselis tahetakse iga hinna eest Euroopa Liitu koos hoida. Seda tahtmist ongi viimased Kreeka valitsused, eriti Tsiprase oma, osavalt ära kasutanud. Võib arvata, et Ateena saab oma tahtmise ja ülejäänud Euroopa hakkab jupphaaval andma võlgu andeks ning pehmendab nõudmisi. Nii kasseeritaksegi demokraatia hälliks olemise eest raha sisse.

19 KOMMENTAARI

m
mack-one 10. juuli 2015, 00:42
ELon kui restoran et astud sisse,tellid kreeka salat
sööd ja naudid ning....
lähed maksmata minema!?
g
Gunnar Stahl 9. juuli 2015, 23:28
Ma pidsin Teid härra Made ikka targemaks inimeseks, see tähendab seda, et peaksite nende tedmiste juures mida omate ikka teadma, et euroliit on loodud...
(loe edasi)
Loe kõiki (19)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee