Tõeliselt imetibi juhtus olema: kaks kuud hirmu tualeti ees oli nii suur, et suri kahe kuu pärast mitte põie lõhkemise tagajärjrl vaid kõhukinnisuse tagajärjrl. Veel paar sellist lugu ja rohkem keegi klosettofoobiasse ei sure, sest naerust mitte ainult ei kuse vaid ka*ittuvad end täid. P/S Kas selle aasta Darvini preemia laureaat?
Kõht võib jääda pikast tagasihoidmisest nii kinni, et iseenesest ei välju enam midagi. Üks vanainimene rääkis, et ta oli noore tüdrukuna laevaköögis tööl, ainuke naisolend meremeeste seas. Tal jäi kõht kinni, aga oma murest ei julgenud ta meeste seltskonnas rääkida. Paari nädala pärast läks paistesse ja algasid suured valud, siis muidugi tunnistas. Mehed hankisid arsti, kes klistiiri tegi. Seda kraami hulka nähes, millest tüdruk siis vabanes, olevat arst pead vangutanud ja öelnud, et niisuguse loo loomulik tagajärg on organismi mürgitus, kui õigel ajal abi ei saa. Kummaline, et siinkirjeldatud neiu nii kaua vastu pidas ja miks tema muret keegi siis varem ei märganud.
KOMMENTAARID (10)