Psühhodraama aitab paremini toime tulla

“Psühhodraama oleks aidanud teadvustada muutusi, tegelda tulevikuhirmudega, püsida jalad maas ja olla oma elu peremees. Selle kaudu saab avastada võimalusi, kuidas ilusad unistused võiksid mind toita ja mille kaudu ma saaksin need teostada,” selgitab Visnapuu.

Tema sõnul võimaldab psühhodraama inimestel oma tempos areneda. “Tähtis pole, kui kiiresti liigun, vaid kuhu ma liigun. Psühhodraamas tegeleb inimene sellega, mis on tema jaoks hetkel oluline. Et ennast korrastada, on võimalik pingeid välja elada turvalises keskkonnas,” kirjeldab psühhoterapeut.

Väikese lapse ema Riin liitus psühhodraamarühmaga selleks, et inimesi paremini ja sügavuti tundma õppida. “Inimesed ei olegi nii erinevad, palju on sarnast, see annab võimaluse arvata, miks inimene nii või teisiti käitub,” räägib psühholoogiast huvituv Riin. “Peale selle saab psühhodraama abiga korrastada tundeid ja arusaamu inimestest ja iseendast. See on väga võimas meetod.”

Psühhodraama kasutab elu ja inimestevaheliste suhete kirjeldamiseks teatrialaseid mõisteid ning draamavorme. Eesti Moreno Koolituskeskuse direktor, psühholoog Pille Isat nimetab psühhodraama kõige suuremaks väärtuseks võimalust ennast tegevuse kaudu kõrvalt vaadata, olla eri rollides, mängida läbi enda loodud olukorrad, teistega oma rolli vahetada ja ka vaatajana tegevust kõrvalt jälgida.

Igapäevatöös ette tulevaid probleeme ja olukordi läbi mängides saab oma ametis edukam olla. “Me ei õpeta kutseoskusi, vaid aitame ka pingelises töös terveks jääda,” selgitab Isat.

Praktilise meetodina aitab psühhodraama arendada isiksust tema loovuse ja spontaansuse kaudu. Pille Isat kinnitab, et loovust on vaja nii inimestega suhtlemiseks kui ka iseendaga toimetulekuks. “Loovus elab siis, kui vanadel käitumismallidel ei lasta enda üle võimust võtta, loovus aitab nii rutiinsetes kui ka ootamatutes olukordades leida uusi lahendusi,” seletab ta.

Isati sõnul on maailmas igal inimesel tegevusala, kus ta on loov. “Inimestes on olemas rollid, mis tihti pole leidnud väljendust. Inimestele tuleb anda võimalus need rollid lahti mängida.”

Teine psühhodraama kui meetodi märksõna on spontaansus. “Spontaansus on teadlik tegevus, kus inimene oskab eelnevalt arutlemata oma kogemustele ning mõistusele ja tunnetusele toetudes kiiresti olukordi lahendada. Psühhodraama võimaldab varem äraõpitud oskusi loovalt rakendada.”

“Psühhodraama sobib hästi arstide täiendusõppeks,” kinnitab Piret Visnapuu. “See aitab õppida patsiendist kujundama koostööpartnerit haiguste ravimisel, aitab mõtestada arstirolli eri tahke.”

Osa teraapiaid on sümptomikesksed ja tegeleb ärevuse vähendamisega, keskendudes haiguslikele nähtudele. Visnapuu sõnul pole psühhodraama aga haiguskeskne, vaid inimesekeskne ning seda on võimalik siduda muu loova tegevusega psühhoteraapias, näiteks muusika- ja kunstiteraapiaga.

Eestis on praegu kuus psühhiaatrit, kes on psühhodraama psühhoterapeudid. Psühhodraamat kasutatakse Tallinna Wismari haiglas, kus psühhoteraapiarühmades käivad neurootiliste häiretega ja sõltuvusprobleemidega inimesed.