Maailm

Kreeklased viivad raha sukasäärde:Pankadel on varsti raha otsas, kuigi Euroopa Keskpank otsustas omapoolset tuge jätkata (9)

Tõnis Erilaid, 29. juuni 2015, 07:00
RAHA HANKIMAS: Mures inimesed püüdsid kõik oma säästud pangaautomaatidest kähku välja võtta teadmata, mis homne toob. Foto: AFP/Scanpix
Turistide sõnumid Kreekast olid nädalalõpul vastuolulised: kui maapiirkondades paanikat polnud, inimesed olid pigem lõbusad ega seisnud pangaautomaatide juures järjekorras, siis Ateenas tühjendati neid pikkades järjekordades seistes. Pankade andmeil oli mõne tunniga pärast seda, kui parlament otsustas korraldada rahvahääletuse investorite nõudmiste täitmisest või täitmata jätmisest, automaatidest välja võetud 1,3 ­miljardit eurot.

«Me ei jõua raha nii kiiresti laiali vedada, kui seda automaatidest välja võetakse, ja seetõttu on umbes 40 protsenti neist tühjad,» kurtis üks pangatöötaja ajakirjanikele. Mõned pangad on keelanud ühel inimesel automaatidest võtta rohkem kui 3000 või 5000 eurot päevas.

Samal ajal alustas Euroopa Keskpank telefonikonverentsi, mis lõppes otsusega jätkata Kreeka pankade abistamist. Samas ei suurene selle hädarahastamise määr, mida paljud analüütikud pidasid vältimatuks tarviduseks. Kokku võttes võib see ikkagi tähendada pankade kokkuvarisemist, sest raha võetakse välja kaugelt rohkem, kui normaalne oleks. Niigi on Kreeka pankadest hävinud 2010. aastast alates rohkem kui 100 miljardit eurot. Rikkamad on oma raha välismaa pankadesse tallele pannud, vaesemad hoiavad sularaha kodus sukasääres või madratsi all.

Referendumiotsus hämmastas Euroopat

Rahandusminister Varoufakis jõudis oma intervjuus keskpanka juba ette süüdistada, et see jätab täitmata oma peamise kohustuse – tagada, et kõigis ­eurotsooni riikides oleks piisavalt sularaha. Keskpank on oma otsustes küll autonoomne, kuid mõnigi Euroopa Liidu poliitik on sealseid ametnikke kannatlikkusele kutsunud. Prantsusmaa peaminister Manual Valls osutas, et rahakraanide kinnikeeramisest sündivas kaoses kannatavad ju eeskätt Kreeka lihtkodanikud. Seda teades tegigi Euroopa Keskpank eile suhteliselt leebe otsuse. Ilmne on ka see, et keskpank pidi arvestama selle mölluga, mis puhkenuks börsidel mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas, kui otsus olnuks karmim.

Euroopa riigijuhid olid hämmastunud ja mõistmatud kuuldes Kreeka parlamendi otsusest korraldada 5. juulil rahvahääletus selle üle, kas nõustuda laenuandjate karmide tingimustega või mitte. Pangandusasjatundjate sõnul aga tulnuks selline referendum korraldada juba palju varem, sest rängad nõudmised tabavad ju eeskätt lihtrahvast.

Kreeka parlament pidas rahvahääletuse otsustamiseks 13tunnise istungi, mille jooksul süüdistused lendasid opositsioonilt valitsusele ja vastupidi. Tulemus oli üsna selge: rahvahääletuse korraldamise poolt oli 178, vastu 120 saadikut. Kaks parlamendiliiget ei hääletanud.

Hommikul läksid opositsiooniparteide juhid riigi presidendi Prokopis Pavlopoulose juurde otsuse peale kaebama, peaminister Alexis Tsipras aga tviitis: «Rahvahääletusel öeldud «ei» annab meile paremad võimalused oma seisukohti laenuandjate ees kaitsta!». Samas soovivad nii Kreeka rahvas kui ka euroala riigijuhid, et riik jääks euro kasutajate hulka.

Riigi rahandusseis on nutune

Kreeka peab homme rahvusvahelisele valuutafondile tagasi maksma 1,6 miljonit eurot. Iseenesest ei tähenda see siiski veel midagi, sest fondil on aega 30 päeva enne, kui mingi otsus teha, ja rängim võiks olla võimalus, et kogu võlg nõutakse korraga tagasi. See tähendaks muidugi pankrotti. Hull on see, et juuli lõpuks tuleb Kreekal välja lunastada oma võlakirju ka Euroopa Keskpangalt – kokku 3,5 miljardi väärtuses. Augustis nõuab Euroopa Keskpank 3,2 miljardit eurot. Nii juulis kui augustis langeb maksmiseks ka mitmesuguseid lühiajalisi laene miljardite väärtuses.

Kreeka võlgadest suurem osa, 60 protsenti, on antud euroala riikidelt. Sealhulgas on seal näiteks 141,8 miljardit eurot stabiliseerimisfondi raha, millesse panustas ka Eesti. Koguvõlast vaid kümnendik on Kreekal Rahvusvahelise Valuutafondi ees. Oma riigi pankadelt on sealne valitsus laenanud kolm protsenti koguvõlast. Välispankadelt ja muudest allikatest 16 protsenti. Kokku on võlakoorma suurus 323 ­miljardit eurot.

Kreeklane ­makse ei maksa

Kreeklased on oma olukorras suuresti ise süüdi. Seal viibivad turistid kirjeldavad, kuidas välikohvikutes tuuakse küll kassast läbi läinud trükitud arve, kuid laua juures tehakse sellele käsitsi parandusi. Ehk siis: maksta tuleb rohkem, eelistatult sularahas ja maksuametit tõmmatakse alt. «Kui ma laenutasin auto, siis väideti mulle, et firma kaardimaksesüsteem ei tööta, ja paluti sulraha,» räägib äsja Kreekast tulnud soomlane Yleisradio uudisteportaalile. «Arvele kirjutati aga vaid pool sellest summast, mida maksin. Kummalised on need kreeklased.»

Christine Lagarde Kreeka vastu

Kuigi formaalselt lõpetasid Kreekaga rahanduskõnelused euroala rahandusministrid, oli see Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori, raudse leedi Christine Lagarde’i sulepea, mille punastest mahatõmbamistest ja juurdekirjutustest Kreeka ettepanekuleht kirendab. The Wall Street Journal suutis selle dokumendi originaali koopa hankida ja ära trükkida. Eeskätt tiris Lagarde maha kõik Kreeka ­ettepanekud pensionite kohta ja kirjutas ise uue, nõudes nende raju kärpimist ja varasele pensionile minekule lõpu tegemist. Teisalt nõudis Lagarde, et maksutõusud oleksid väiksemad, kuna need aeglustavat Kreeka jalule tõusmist. Ka ei ole ta rahul Euroopa Liiduga, mis ei ole tema meelest piisavalt vaeva näinud Kreeka võlakoorma vähendamiseks.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras nimetas pensionite kärpimist «absurdseks» ja tüli oligi käes. Osalt on Tsiprasel õigus: tavalisim Kreeka tööpensionär saab 400 eurot või pisut rohkem kuus ja selle rahaga just väga lahedalt ei ela. Tõsi, pension suureneb mõnevõrra, kui alles 67aastaselt vanaduspuhkusele minna, aga keskmine kreeklane teeb seda varem.

Teisalt on Lagarde analüütikute meelest sundseisus. Tuleval aastal valitakse valuutafondile uus tegevjuht ja kolmanda maailma riigid võivad tema vastu hääletada, kui naine nende asemel nüüd

9 KOMMENTAARI

k
Kreekaga on löpp 30. juuni 2015, 09:07
Ja sellest saab aru isegi algkooliharidysega inimene ! Kreeka lihtsalt kuseb peale euroopale ,lihtsalt jääb möistmatuks miks seda abipaketti sinna veel maksta iga loll saab aru et kreeka kuulutab välja pankroti!
t
Toslem 29. juuni 2015, 16:55
Kreeka poolt vaadatuna on EU loll ja lollilt tulebki raha ära vötta.
Loe kõiki (9)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee