Repliik

Repliik | Kallis võitlus karusnahkadega (14)

Aimar Altosaar, ärikonsultant, 28. juuni 2015 19:14
Foto: TIINA KÕRTSINI
Põhjamaad on traditsiooniliselt kaubelnud karusnahkadega. Sest just siin, külmas kliimas, elavad ilusa karvase kasukaga loomad. Juba vähemalt 19. sajandist on inimesed ka karusloomi kasvatama hakanud, et rahuldada kasvavat nõudlust ning ühes sellega säästa loodusesse alles jäänud populatsioone.

Kuigi veel veerandsada aastat tagasi oli meil suuri karusloomafarme mitmel pool (Audru, Raku, Karjaküla jms), siis praeguseks on arvestatavaks tootjaks jäänud vaid Balti Karusnahk oma kolme farmiga. Eestis on veel üle kolmekümne väiksema tšintšiljafarmi ning mitu tõsisemat naaritsa- ja rebasekasvatuse üritajat Järvamaal, Viljandimaal ja Läänemaal.

Kahjuks lähevadki paljud inimesed sellise keelustamiskampaaniaga kaasa, sest erinevalt lehmadest ja lammastest, ei ole suurem enamik inimesi naaritsate ja rebaste kasvandusi lähedalt näinud. Teadmatus ja vahetu kontakti puudumine on hea pinnas manipulatsiooniks.

Kahtlaste ideede nimel ei tohiks tervet põllumajandussektorit, mis just meie kliimale hästi sobib (isegi mitte kümneaastase etteteatamisega!), ära keelata. Karusloomafarmid tarvitavad ära teistes loomakasvatusharudes tekkivad biojäätmed, säästes sellega keskkonda kallist utiliseerimisest.

Lähema viie aasta jooksul on Eestis kavas kulutada üle 50 miljoni euro Euroopa Liidu pakutavat raha 200 töökoha loomiseks maal. Loomaõiguslaste aktsioon läheks nende edu korral maksma vähemalt 25 miljonit eurot, millele lisanduvad ettevõtjate investeeringud ja kümne aasta ära jäänud tulud. Kogu kulu ulatub üle 100 miljoni euro.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee