Eesti uudised

Mõisahärra raiub võsa 

TIINA KUULER, 28. detsember 1999, 00:00
Tänavuse jõulukuuse tõi mõisaomanik Jaanus Reisner Tallinna korterisse juba kolmandat korda Virumaalt, Kolu mõisa sajaaastasest pargist.

Tänavu läks kuusetoomine viperusteta, aga möödunudaastane kuusetoomine jääb neljaaastasele perepojale Martinile kauaks meelde. Kui kuusk oli autosse topitud, siis poisile enam istumiseruumi ei jäänudki. Väikemees kükitas siis kogu tee Tallinnani autopõrandal kuuse all.



Loob idülli



Eesti nooremaid mõisaomanikke Jaanus Reisner (29) ei oska arvata, millal ta ükskord mõisa taastamisega nii kaugele jõuab, et võib ruudulistes tuhvlites kamina ees istuda ja raamatuid lugeda. Just sellise idülli nimel ta praegu töötab.



Ühel järjekordsel visiidil vanale heale Inglismaale, mida Jaanus armastab, jäi ta pilk pidama vanadel inglise lossidel ja lossikestel. Selliseid mõisaid on ju tegelikult terve Eesti täis, mõtles ta. Ole ainult mees ja tee korda.



Tagasi Eestis, hakkas Jaanus mööda maad ringi sõitma ning otsima oma ja õiget. Lääne-Virumaal, kus mõisad üksteise kõrval reas nagu pärlid kees, leidis ta viimaks võssakasvanud mõisapargi. Selle järgi arvas ta, et ju peab kusagil puude vahel mõis olema. Ja siis istus ta mitu tundi varemetel ja vaatas kunagi Ungern-Sternbergidele kuulunud mõisajäänustega tõtt. Kuni omaks tunnistas.



Ilma akende, ahjude ja osade põrandateta mõisa eest tahtis Kadrina vallas asuv aktsiaselts algul 800 000 krooni. Pikka aega kestnud läbirääkimised lõppesid siiski 50 000 krooniga.



Sagedasim küsimus, mis Jaanus Reisnerile seda summat kuuldes esitatakse, on: aga palju sinna veel sisse peab panema? “No palju peab? Lõpmatult võib,” vastab mees selle peale enamasti. Mõisahoone on pärit 1880. aastatest, kuid muinsuskaitse alla ei kuulu. See hõlbustab suuresti ehitus- ja ümberehitustöid. Seni on mõisale rohkem käed külge pannud Jaanuse äi, kes on kõva ehitusmees. Jaanus pole suurem asi krohvija ega betoonivalaja. “Võsalõikamine on minu leivanumber,” ütleb ta ja tunnistab, et see pakub talle naudingut. Võssakasvanud pargis lubab Jaaus ka kohalikel inimestel puid teha – tema saab pargi puhtaks ja teised küttepuid.



Mõisa taastamine on Jaanus Reisneril hobi. Kapriis, võiks isegi öelda. Ja kuigi abikaasa Piret toetab teda kõiges, ei puudu nendegi peres aegajalt mõttevahetused teemal, kas puhkus Vahemere ääres või uued aknad mõisale.



Aknad on muidugi väike küsimus, need saab ikka kohapealt tellida. Aga näiteks kohalik Rakke lubi ei kõlvanud vanade niiskete seinte krohvimiseks, see tuli hoopis Soomest mitu korda kallimalt tellida.



Välismaalt tuleb tõenäoliselt tellida ka ajastutruu mööbel. Reisner on välja arvestanud, et tunduvalt odavam tuleb mujalt taastamiskõlblik mööbel sisse osta ja see Eestis korda teha, sest siin lihtsalt on möödunud sajandi mööblit vähe alles.



Suursugused naabrid


Jaanus Reisneri lähimad mõisnikest naabrid on Aivar Riisalu Kihlevere mõisast ja Andres Sarri Neeruti mõisast. Et mehed omavahel niikuinii suhtlevad, ei pea nende kokkusaamisi ilmtingimata mõisahärrade koosviibimisteks nimetama, kuigi mõisaasju arutavad nad vahel koos küll. Tallinnas elab Jaanus Reisner perega Keemia tänava turvamajas, kus tema naaber on peaminister Mart Laar.



Oma mõisast tahab Jaanus teha midagi suvekodu sarnast, kuid ei välista, et seal võiks ka aasta läbi elada. Kindlasti ei taha ta sellest teha ligipääsmatut tsitadelli, vaid lubab kohalikku kultuurielu edendada ja mõisa suures saalis kontserte korraldada. Mitu korda mainib ta, et mõisas on hea rahulik olla ja mõtelda, keegi ei sega.



29-aastane Jaanus Reisner tunnistab, et tal pole enam mõtet rabeleda, sest on elus juba niigi palju jõudnud. Otsides vastust küsimusele, mis peaks juhtuma, et ta oma mõisast loobuks, jääb Jaanus Reisner tükiks ajaks vait. “Ma ei näe ühtegi varianti, et see juhtuda võiks,” leiab ta.



Kolu mõis l kunagi kuulus kuulsale Ungern-Sternbergide suguvõsale; l ehitati 1880. aastate alguses; l esimese korruse pindala 300 m2, 100-m2 saalis hakatakse korraldama kontserte; l 1922–1971 tegutses mõisas kool, hiljem elasid seal kolhoosi töölised, kes puidunikerdiste ja treppidega ahju kütsid; l ajalooliselt oli hoone ühekorruseline, rublaaja lõpus ehitati teine korrus peale.



Mõisavalitsejad


Eveli, Urmas ja 1,7- aastane Mari-Liinu elavad mõisahoone kõrval pisikeses majas ja hoiavad häärberil silma peal. Jaanus Reisner otsis tükk aega peret, kes tahaks n-ö mõisavalitseja ametit pidada. Lõpuks leidis selle Vohnja poodi üles pandud kuulutuse peale.



Urmas käib päeviti saekaatris tööl ja kütab mõisahoonet, kühveldab lund või riisub lehti. Eveli hoiab aknast vaadates silma peal mõisal, kus ta lapsepõlves koos vanaemaga mõne aasta elas.



Jaanus Reisneri sõnul võib noor pere seal majas elada nii kaua, kui tahab. Tema aitab maja korda teha, järelevaatajatel polegi selle eest muud vaja teha kui valvata, et majaga midagi halba ei juhtuks, kui peremeest kohal pole.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee