Eesti uudised

ÕHTULEHE ARHIIVIST | Kui keset küla peetakse vabal režiimil kinni üle saja ettearvamatu patsiendi, siis selline olukord pole normaalne (25)

Juhan Haravee, 18. august 2018 18:43
«Selle konteinerist välja roninud mehemüraka pilk oli kohutav!» Valkla Ranna perenaine Piret PeriFoto: Stanislav Moškov
Reede õhtul ründas Valkla hooldekodu patsient valvurit, võttis temalt ära uksekaardi ja lahkus. Raske vaimupuudega mees on ka varem ära põgenenud. Taasavaldame loo, mis räägib juhtumist, mis leidis aset kolm aastat tagasi. Lugu ilmus Õhtulehes esmakordselt 2015. aasta 22. juunil.

Valkla hooldekodust pani plehku kurikuulus hoolealune, kes on varemgi põgenenud tunginud metsatallu, kus jõhkralt mehe läbi peksnud.

Samal teemal

Kuusalu vallas pääses Valkla hooldekodu kinnisest osakonnast eelmisel kolmapäeval põgenema raske vaimupuudega hoolealune, kes pani kahe aasta eest Kaberla küla metsatalus toime raske isikuvastase kuriteo. "Nende tegelastega kõrvuti elamine, kui pole vähimatki kindlust, et neid suudetakse Valkla Kodu piires kinni hoida, pole sugugi meeldiv," tunnistab puhkekeskuse Valkla Rand perenaine.

Andra Kongi on ASi Hoolekandeteenused Valkla Kodu juhataja ametis olnud 2014. aasta augustist ja selle aja jooksul pole hoolealuste ootamatuid pagemisi ette tulnud. Juhataja ei tunne end ebameeldivast seigast rääkides kuigi mugavalt. "Ma informeerisin kolmapäeva hommikul juhtunust politseid," räägib Kongi oma kabinetis.

"Päeva peale ei saanud ma üldse infot, mida politsei on ette võtnud. Lõpuks helistas mulle meie kliendi sugulane ja küsis, millal me koju jõudnud mehe lõpuks ära viime. Sellise kliendi ja sellise teenuse, nagu seda on hooldekodusse kohtumäärusega suunatud isikute puhul, peaks politsei minu arvates olema kiirem ja valvsam. Ei saa öelda, et koostöö oleks hästi laabunud ja sellest on natuke kahju."

Keskendutakse kinnistele klientidele

Juhataja teab, et too probleemne klient on varemgi hooldekodust jooksu pannud ja alati võtnud suuna koju Pärnumaale, ema juurde. "Meie saime ta kätte, õigemini tõime noormehe ise 24 tunni jooksul tagasi," ütleb Kongi.

Juhataja sõnul oli see esimene kord, kui noormehel õnnestus hooldekodust välja pääseda üle aedade, mis püstitati 2013. aastal, vahetult pärast tema eelmist, traagiliste tagajärgedega lõppenud põgenemist. Nimelt tungis Valkla Kodu hoolealune, 20. eluaastates mees, 2013. aasta 16. augustil keset päeva Kuusalu vallas Kaberla külas metsas ühte tallu ja peksis jõhkralt läbi kodus olnud keskealise mehe, võttis kaasa majast leitud raha, arvuti ja muud väärtuslikku, jättis kannatanu abitult lamama ja läks ema juurde. Probleemse hoolealuse tervist ja tema varasemaid põgenemisi, mida viimasega kokku on juba 13, Kongi kommenteerida ei soovi.

Valkla hooldekodu praeguse kontingendi võib jagada kaheks. Sadakond inimest saab seal nn ööpäevaringset erihooldusteenust ja nemad on hooldekodusse suunatud kohtumääruse alusel. Suupärasuse huvides nimetatakse seda lühidalt ÖK-teenuseks ja neid hoitakse kinnises osakonnas. Juhataja väitel eelkõige nende enda huvides.

Teise hoolealuste grupi moodustavad sügava liitpuudega inimesed, kellele osutatakse ööpäevaringset erihooldust (nn ÖH-teenus) ja kes võivad suuremate piiranguteta ümbruskonnas ringi liikuda. Nad käivad kogukonnaliikmete juures abiks või siis tööl, peaasi, et nõutud ajal jälle hooldekodusse tagasi jõuaksid.

Veel sel aastal kolitakse ÖH-teenuse saajad ümber teistesse Eesti hooldekodudesse. Neljandik 60 hoolealusest ongi juba uue kodu leidnud.

Põgenemine purustas lootused

Valkla Kodu aga spetsialiseerub täielikult kohtumääruse alusel erihooldust saavale klientuurile. Nende hulka kuulub too püsimatu meeski, kes ei saavat siiamaani aru, miks teda tegelikult Valklas kinni hoitakse. Lahkuvatest hoolealustest vabaks jääva elamispinna saatust Kongi kommenteerida ei oska, seda tuleks küsida ASi Hoolekandeteenuste juhatuselt.

Napilt kahe kilomeetri kaugusel männimetsa rüpes ja mere kaldal on puhkekeskus Valkla Rand, mille perenaine Piret Peri on Valkla kandiga seotud olnud 48 aastat. Peaaegu sama kaua mäletab ta naabruses olevat hooldekodugi.

"Ma ei saa öelda, et meil oleks olnud mingeid tõsiseid probleeme vabalt ringi liikuvate hoolealustega, meeldib siis nende väljanägemine kellelegi või mitte," tunnistab ta.

"Meilgi on neid siin abiks käinud ja olen nendega ikka rahule jäänud."

Teine lugu on aga Peri väitel seltskonnaga, kes peaks Valkla Kodus kinnises osakonnas erihooldust saama. Nende inimeste naabrus sisendavat kohalikesse elanikesse hirmu, mis sai alguse 2013. aasta augustijuhtumist.

"Mäletan, kuidas ükskord tööle tulles leidsin keskuse prügikonteinerist välja ronimas mehemüraka, kelle kohutav pilk ei ole mul siiamaani meelest läinud," meenutab Peri õudusega kohtumist ühe Valkla Kodu hoolealusega.

Kui Valkla Ranna perenaine pole kuulnudki, et hooldekodus kavatsetakse tulevikus vaid kohtumääruse alusel hooldatavale kontingendile spetsialiseeruda, siis Valkla külakogu aktiivsele liikmele Maria Treile pole see uudiseks. "Meie aktiivne tegevus, mis on suunatud selle ähvardava naabruse vastu, algas paar aastat tagasi," lausub Trei.

"Oleme kohtunud sotsiaalministeeriumi ametnike ja ministritega umbes kümme korda. Oleme korraldanud mõttetalguid leidmaks osapooli rahuldavaid lahendusi. Saadetud kirjade hulka ei oskagi täpselt öelda. Tahame vaid, et meid mõistetaks – kui keset küla peetakse suhteliselt vabal režiimil kinni üle saja ettearvamatu patsiendi ja vahetus naabruses elab sama palju või isegi vähem kohalikku elanikku, siis selline olukord pole normaalne. Me ei tea ju sedagi, kas tegu on kurjategijatega või mitte ning mida me võime neilt oodata."

Riigiametid on Valkla kogukonna mured ära kuulanud, kuid midagi pole muutunud. "Pärast seda põgenemist on mul tunne, et meie vaev on olnud asjatu ja me oleme jälle alguses," sõnab Trei.

Mis saab Valklas vabanevast pinnast, pole veel teada

Eelmisel nädalal Valklas juhtunut ja muudki asutuse ümber toimuvat kommenteerib ASi Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno: "Pärast 2013. aastal juhtunut oleme võtnud tarvitusele abinõud, mis on suurendanud nii klientide kui ka kogukonna turvalisust ja on osutunud tõhusaks. Tegeleme teenusele suunatud inimestega sisuliselt. See pole karistusmeede, vaid on mõeldud selleks, et kujundada neil uued käitumisharjumised, et nad saaksid hakkama ka väljaspool piiravaid tingimusi. Üks olulisi aspekte on ravimivõtmise harjumuse kujundamine, sest enamik inimesi satub kriitilisse psühhootilisse seisu, kui nad oma ravimeid ei võta. See on ka üks peamisi põhjusi meile teenusele sattumisel. Kui aga kliendi tekib ärevus või soov teenuselt lahkuda ja oma sõpradega kokku saada, siis selleks on meie ülesanne olnud ümbritsev keskkond selliseks kujundada, et inimene ei saaks oma soovi lahkuda realiseerida. Kogukonna tugeval survel oleme rajanud peale muude turvasüsteemide ka aiad, mis takistavad vabalt liikumist. Kogukonna soovile tuginedes oleme Valklas lõpetamas teenust, kus kliendid saavad vabalt ja omaette liikuda ja suuname nad sobivamatesse kodudesse teenusele. Seega jääb sinna väga piiratud keskkond ja võrreldes varasemaga poole väiksem arv kliente, kelle liikumist me saame hoida kontrolli all. Valkla kodus vabanevate pindade osas on meil hetkel veel arutelud ja kindlat seisukohta välja öelda ei saa."

Õhtuleheni on jõudnud Valkla kogukonnas visalt levivad kuuldused, et Valkla Kodu vabanevat pinda võidakse tulevikus hakata kasutama Eestisse jõudvate pagulaste majutamiseks. Sellest on praegu veel vara rääkida, sest arutelud käivad ja seisukohad on kujundamisel. Kohalikud elanikud teavad siiski, et praegu pagulastele eluaset pakkuv Vao varjupaik Väike-Maarja vallas allub samuti ASile Hoolekandeteenused.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee