Inimesed

Jaan Sööt elust saja-aastases talumajas: linnas kulub mul päevas sama palju raha kui maal nädalas (17)

LISA KOMMENTAAR

Maanuel 20. juuni 2015 23:04
Prognoosida võib,et aasta parast loeme nupukest linnakolimisest. Pole esimene taoline juhtum.
Jaanile k6ike ilusat 20. juuni 2015 22:02
ja tänud kauni muusika eest! Üks sügavamaid lauljaid praeguses Eestis - koos Riho Sibulaga.
Tervitust 20. juuni 2015 14:36
Tubli ,et õige tagant tuul maale puhus,alles seal tuleb inimese tunne peale.Tean oma kogemustest.
Kes linnulaulu,metsakohinat ja taevatähti ei oska vaadata on poolest õnnest ilma jäänud.Linnas näeb liiga palju äraaetud "hobuseid",kes mõttetult majadevahelises labürindis mõttetult oma teed otsivad,kuni oimetult jalge alla tallatakse.Kokkupuude inimesega on kõige julmem karistus maa peal,sest kunagi ei tea,kes on kes.Soovin häid kevadlõhnu,suveöid,sügisõhtuid ja pimedal talveõhtul ilusaid hetki vaikuses kamina ees.Tänud ilusate laulude eest Laulusaates.
ka endine linnainimene 20. juuni 2015 14:21
Elan ka maal, tööl käin linnas. Olen sunnitud olema mitmeid kuid kodus peale operatsiooni. Tõesti on nii, et kodus olles maal, kulub raha vähem. Tulen kenasti haigusrahadega toime. Nüüd tundub juba, et töölkäimine linna on täiesti mõttetu, sest raha kulub rohkem- edasi-tagasi sõit. poes käimised jne. Kui kodus oled, siis ei lähe ju iga päev poodi, korra nädalas vaid. Kui miski otsa saab, siis on lihtsalt otsas. Kuidagi saab hakkama. Sibulapealsetest ja lehtsalatist küll kõhtu täis ei saa, aga toeks seegi. Muid põllukultuure ei kasvata, tervis ei peaks vastu. Pealegi juurikaid süüa ei saa, need ajavad lihtsalt oksele, organism ei võta vastu.
naisuke 20. juuni 2015 15:05
Ega artikli mõte ei olegi täiskõhutunne!
Robi 20. juuni 2015 14:21
Jaanike...kõik kes sind tunnevad teavad et...pood,kohvik ja takso on kolm asja ilma milleta sa lihtsalt ei ela! Nii et ära aja pada mees!
Üks juhus paljudest: 20. juuni 2015 13:49
Pillimees ma ei ole. Kalamees aga küll. Olin eelmisel suvel Emajõel angerjal. Auto oli kaugel. Üksi keset suurt ja kõrget Emajõe roogu. Ei märganudki tagant tõusvat äikesepilve. Lõpuks olin nii märg nagu Ameerika kauboifilmides vahel need kaabude ja püssidega karja-ajajad. Lausa sorises kuni kummikute põhjani. Aga rõõm jäi alles, sest kuivasin õige kähku ja kalagi sain. Mind kisub ürgse looduse poole. Nutikat mul pole, pole olnudki. Arvuti aga vahest kodus just selliste uudiste jaoks. Mida veel vaja?
maali 20. juuni 2015 13:02
ei maksaks hõisata kui korraks maale satud, proovi elada
T-kratt 20. juuni 2015 12:26
Eraldatuses võib elada, aga siis peavad olema maastur, nutitelefon ja arvuti. Ja Laarlik põhimõte, et kõike saab poest!
J Sööt 20. juuni 2015 13:16
Need asjad on mul kõik olemas ja enangi veel.
Söök 20. juuni 2015 13:27
Ära esine kellegi teise nime all!
naisuke 20. juuni 2015 13:26
Inimesed on elanud sajandeid ilma nende leludeta, miks nüüd peavad need olema? Imelik küll!
isane karu 20. juuni 2015 23:46
No jah aga vanasti oli maal ka rohkem inimesi, mida saa teed siis kui kilomeetrite raadiuses pole kedagi, kes suhtleks. Inimene ikka aegajalt tahab törts töri löri ajada ja vahel ka koos kellegagi mõne laupäevaõhtuse leili järgse ülle libistada.
Paraku on neid lelusid vaja suhtlemiseks ja ka mõnikord asja ajamiseks, ehk elu on edasi läinud ja seni kuni asjad ei muutu tuleb naabri talu pererahvaga läbi traadiga traatita televoni suhelda.
Ja pealegi ühte tahvelarvutisse mahub hulgim raamatuid mida lugeda ja selle moodsa jubinaga saab loetud ilma peeru valguseta. Metsa võib minna ja metsas võib elada aga metsas ei pea loobuma tsivilisatsiooni hüvedest.
Kes tahab proovida veendub varsti, et ainuke tegevus millega ta tegeleb on enda elus hoidimne. Tööd on lõputult siinses kliimas vähemalt.

Mõistan 20. juuni 2015 12:18
Miski vägi muudab inimese vähenõudlikuks ja samas rõõmsameelseks. Kui veel oma esimesed paar peenart oled rajanud ja esimesed salatilehed sealt toonud, samas vaadates mõndakümmet naljaviluks maha pandud kartulist tõusnud pealset, tead, et asjad on teisiti.
Kuid- mina pole sellises olukorras pool aastat pilli kätte võtnud, sest ma puhkan. Ma puhkan, sest tean kui väsinud ma olin sellest jamast. Ma olin kokku jooksnud, mis sest, et kõik tundus olevat väga korras.
Juhus päästis mu tegelikult vist hukust.
Jaanist saan aru. Mees küll üsna raske iseloomuga, aga küll Aeg ka nurki maha lihvib- mahub paremini liikuma Ajas ja Ruumis ;) Tervitused talle siis, ega ta taipa kellelt ;)
20. juuni 2015 12:31
Reisid Ajas ja Ruumis ! Tulge Viruna tallu !
naisuke 20. juuni 2015 12:45
naisuke 20. juuni 2015 11:32
Olen sama meelt ja sellepärast tulin linnast metsa 26 aastat tagasi- pole võtnud ükski puuk, joodik, pätt ega muidu vurle...Edu, inspiratsiooni, andekust, armastust ja ikka rõõmsat meelt Jaanile!