Kommentaar

Lauri Vahtre | Igihaljas Vabadussõda

Lauri Vahtre, ajaloolane, 19. juuni 2015, 18:05

18 KOMMENTAARI

m
Mati/ 25. juuni 2015, 09:59
Ei tea, kas Laurike ikka veel sõjandusministeeriumi doktorikraadiga nõunik vihakõnede erialal ? Või edutati juba platsi puhastama kuhugi kaugemale ja jõukohasemale erialale ! Või juba eripensionär ?
d
doktorikraadiga meedianõunik/ 22. juuni 2015, 02:32
Kas me sellist Eestit tahtsimegi, kus Vahtrele kui ustavale parteilasele tehakse spetsiaalne koht kaitseministeeriumisse ja selle varjamiseks korraldatakse võltstöökonkurss?
t
T.Mets/ 21. juuni 2015, 22:54
Olen juba vana mees, minu isa osales Vabadussõjas, sai haavata, hukkus vangilaagris. Kui Isa
näeks praegust korralageduses Eestit, ütleksta kindlasti--oleks sel ajal võinud metsas hao-
kubusid teha
k
kröösus/ 21. juuni 2015, 11:26
Uus Maailmakord on totalitaarne riigikapitalism ehk sotsialismi (kommunismi) taastulek teisest uksest
Nagu juba korduvalt väitsime, toetasid rahvusvahelised suurpankurid suurte summadega kommunistliku revolutsiooni läbiviimist Venemaal. Rahaline ning tehniline abi, ilma milleta Nõukogude Venemaa poleks suutnud majanduslikult püsima jääda, jätkus ka pärast revolutsiooni võitu.
Miks siis olid suurpankurid ja suurtöösturid huvitatud kommunistide ja kommunistliku süsteemi finantseerimisest ja toetamisest, oma jalgealuse õõnestamisest ja oma vaenlase nuumamisest?
Kui me mõistame, et sotsialism ei ole rikkuste jagamise programm, vaid on tegelikkuses rikkuste kontsentratsiooni ja kontrolli meetod, siis sotsialismi toetavate superrikaste paradoks lakkab olemast paradoks.
Kommunism, täpsemini öeldes sotsialism, pole rõhutud masside, vaid hoopis majandusliku eliidi liikumine.
http://rahvuslane.blogspot.com/2015/06/uus-maailmakord-kelle-kasuks-ja-kelle_5.html
p
peremees saabus/ 20. juuni 2015, 20:41
19. nov.1919.a. "Daily Herald" teatas: Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.
n
21. juuni 2015, 11:06
Nagu Soome marssal Mannerheimi arhiivi materjalide põhjal nüüd on selgunud, sõlmiti 1939. aastal peale Molotov-Ribbentropi pakti veel üks salapakt Nõukogude Liidu, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mille olemasolust polnud avalikkus palju aastaid teadlik.
Nagu nüüd on selgunud, sõlmisid need kolm suurriiki 15. oktoobril 1939 – s.o. kolm nädalat peale MRPd, salajase koostööpakti, mille eesmärgiks oli Saksamaa vallutamine. Nimetatud koostööpaktiga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra.
http://www.oleteadlik.ee/n-liidu-ja-laaneriikide-salajane-koostoopakt/

p
pikne/ 20. juuni 2015, 01:04
Hea Lauri, tead ju isegi väga hästi, et Vabadussõja raskuspunkt ei olnud Cesise all ja eestlaste peavaenlane ei olnud toona mitte sakslane -- miks Sa siis sellist ümmargust pula ajad!
Distantseerumine kliki-aegse Eesti Wabariigi retoorikast vajab samuti populaarset selgitust, pole ju enam aasta 1993 ...
Meenutagem, et enne 1934. aastat Võidupüha ju ei tähistatud -- olekski vaja selgitada, et miks seda ei tehtud, või veel parem -- miks seda siis ja just nii hakati tähistama ...
Õhtulehte loevad ka haritud inimesed!
r
Raamaturiiul/ 20. juuni 2015, 12:17
Võidupüha tähistati tulevase Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu auliikme Ernst Põderi korraldusel juba 1919. aastal:
1919. 23. juunil kell 10. Nr. 158.
Täna kell 8.30 on soomusrongide dessandid ja 3. diviisi väeosad Võnnu linna ja tema ümbruskonna oma alla võtnud. Vaenlase kaotused väga suured. Eesti vabariigi rahvavägi vaatamata meeleäraheitliku vaenlase vastupaneku peale, tungib edasi lõuna poole. Iseäralikku vahvust kahepäevastes lahingutes on soomusrongide divisjoni osad ülesnäidanud.
Palun korraldusi teha, et saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakondades saaks lipud välja pandud ning kohalistes garnisonides sõjaväeparaadid toimepandud.
Divül Põdder.
V Riigikogu ühe viimase otsusega 16. veebruarist 1934 kehtestas võidupüha. Põhjendused on toodud Riigikogu protokollis.
Kahjuks on nii, et kogu Eesti aja jooksul peeti "paruneid", "hitlerlasi" ja "landesvääri", neid kõiki kokku pannes, Eesti põhilisteks vaenlasteks.
n
nüanss/ 21. juuni 2015, 11:11
Vastavalt Tartu rahu raamides kokkulepitule, võitte Punaarmee üle ei tähistata, vaid tähistatakse võittu Saksa Landeswehri üle.
r
Raamaturiiul/ 21. juuni 2015, 21:06
Vale. Tartu rahulepingus ei ole midagi sellist.
n
Noojaah/ 19. juuni 2015, 22:14
Huvitav, et ikka ja alati leidub Jakob Kõrbisid. Tema jutlustas eestlaste venestumist, siis jutlustati eestlase saamist nõukogude inimeseks, nüüd saamist eurooplaseks. Viimane on nõukogude inimese rafineeritum vorm.
Kui sa oma päritolu ja ema-isa niivõrd häbened, no hakka siis venelaseks, nõukogude inimeseks või eurooplaseks. Keegi ei keela.
Aga miks sa seda kõigile peale surud. Milleks teistele sallivuse sildi all tigedalt pähe istuda.
y
yll/ 19. juuni 2015, 20:11
eesti ajalugu läbi aastatuhandete-rootslane arvab,sakslane tahab ja venelane tuleb.masendav.
ikka see ja sama ka nüüd.rootslane ja sakslane tahavad meile neegreid asustama hakata ja kui
me "vabatahtlikult" nende kvootidega ei nõustu siis nad meid venelase eest ei kaitse kui see peaks kallale tulema!!! hahaahaaa.tulevad jee.praegu näeb Euroopa liit kõvasti vaeva et venelane ikka ähvardakski vähemalt.
o
Onu Ruudi/ 19. juuni 2015, 21:35
Juba Anna Haava kirjutas oma luuletuses, et slaav ja germaan ihkavad meid! Ime, et oleme nende suurte kiskjate vahel üldse veel rahvana ellu jäänud! Kui nüüd suurest murjamisõjast kuidagi välja tuleme, on meil veel lootust mõnikümmend aastatki püsima jääda. Enne aga peame lahti saama juuniliberalistidest.
v
villi/ 19. juuni 2015, 19:49
...mis naudingut ma siis nüü selle lool iugemisel sain..., pöördvõrdeliselt sedasama härra Lauri küsid ka võpatades minu käest- hirmuga mitte vahele jääda... aga selgita mida on uut- äkki kvoodid...

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee