Maa naaberplaneet Veenust katab tihe pilvekiht ja taevakeha pinda astronoomid ei näe. Teadmised Veenuse pinnamoe kohta pärinevad peamiselt radarivaatlustest.
2010. aastal avastati, et mõnes piirkonnas leidub üsna värsket laavat, mis on moodustunud kõigest 2,5 miljoni aasta eest, mis kosmilises skaalas on lühike aeg.
Samuti on Veenusel viimase kümnekonna aasta jooksul leitud atmosfäärist väävliauru, mis mõne aasta jooksul kaob.
Kõige tugevamad tõendid aga pärinevad Euroopa kosmoseagentuuri uurimisjaamalt Venus Express. Aastatel 2008-2009 kogutud infrapunakiirguse andmestiku põhjal saab väita, et Veenuse pinnal on pisikesed ja ülikuumad alad, mille temperatuur tõuseb vaid mõne päevaga üle 800 Celsiuse kraadi. See on oluliselt kuumem, kui tavapärane 480 Celsiuse kraadi, mis planeedi pinnal valitseb.
Need alad jahtuvad kiiresti ja selle põhjuseks on tõenäoliselt Veenuse tiheda atmosfääri omadus ülihästi soojust juhtida.
3 KOMMENTAARI