Eesti põhiseadus sätestab, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus. See tähendab, et parandades perede heaolu, tugevdame Eesti ühiskonna vundamenti ning loome eelduse rahva püsimiseks ja kasvamiseks.

Lasterikka pere toetuse rakendamine võimaldab pakkuda suurtele peredele majanduslikku kindlustunnet ning sellega annab riik signaali, et lasterikkus on meie ühine rõõm ja sellega kaasnevad mured on meie kõigi ühised mured. Jagatud mure on aga teadupärast juba pool muret!

Uuringud näitavad, et võrreldes teiste leibkondadega on vaesusrisk suurem nendes peredes, kus ülalpeetavate, sealhulgas laste, arv on suurem kui töölkäijate arv. See tähendab, et kõige suurem on vaesusrisk peredes, kus on üks täiskasvanu, ning peredes, kus lapsi on kolm ja rohkem.

Eesti iibe positiivseks pööramiseks on tarvis, et suureneks just kolme ja enama lapsega perede arv. Kuidagi teisiti ei ole võimalik praegust rahvastiku vähenemise trendi loomulikul viisil vastupidiseks pöörata. 

Abi lasterikastele 

Suurte perede tarbeks luuakse täiesti uus peretoetus – lasterikka pere toetus – mille eesmärk on vähendada suurte perede vaesusriski ning julgustada Eesti peresid kasvama. Lasterikka pere toetust on võimalik taotleda perel, kus kasvab vähemalt kolm last. Kolme kuni kuue lapsetoetusele õigust omava lapsega pere jaoks on toetuse suurus 200 eurot kuus ning seitset ja enamat last kasvatava pere puhul 370 eurot. Uus toetus rakendub alates 2017. aastast.

Riigikogus heakskiidu saanud eelnõu sätestab ka universaalse lapsetoetuse järkjärgulise kasvu. Toetus pere esimese ja teise lapse kohta tõuseb 2016. aastast 50 euroni kuus, 2018. aastast 55 euroni ning 2019. aastast 60 euroni kuus. Toetus alates kolmandast lapsest ei muutu ning see jääb endiselt tasemele 100 eurot kuus lapse kohta.

Kui panna seaduste pakett kokku, siis alates 2019. aastast saab näiteks kolme lapsega pere universaalse lastetoetuse ja lasterikka pere toetuse koosmõjul ühes kuus toetust 420 eurot. Toetuste kasvu koosmõjus väheneb prognoosi kohaselt laste absoluutse vaesuse määr 10 protsendilt, nagu see oli 2013. aastal, 7 protsendile aastaks 2019.

Kriitikud võivad öelda, et lastetoetuste suurendamine ei taga automaatselt sündimuse kasvu, mida riik toetuste suurendamisega taotleb. Tõsi see on, et ainult toetuste tõstmisest iive paranema ei hakka. Ent teisalt tulebki toetuste suurendamist vaadata ühe abinõuna meetmete paketist, millega meie perede majanduslikku turvalisust püütakse suurendada.

Kahtlemata on otseste toetuste kõrval olulised teised peredele vajalikud teenused, nagu koht lasteaias, hea kodulähedane kool, huvihariduse kättesaadavus, kvaliteetsed edasiõppimisvõimalused. 

Tagasimakse rakendamine 

Peretoetuste tõusu kõrval tõstaksin esile ka tagasimakse süsteemi rakendamise, mis on järjekordne kivi Eesti ühiskonna vundamendi tugevdamisse. Loodav tagasimakse süsteem aitab vähendada Eesti väljarände üheks peamiseks põhjuseks olevat palgavaesust.

Tulumaksu tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Tulumaksu tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (708 eurot aastas). Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.

Sotsiaalkomisjon ettepanekul laiendati tulumaksu tagasimakse saajate ringi ja tänu sellele madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse seaduse rakendamisel ei nõuta töövõimetuspensionäridelt täistööajaga töötamist tulumaksu tagastuse saamiseks.

Töövõimetuspensionärid ei suuda alati tervislikel või muudel põhjustel täistööajaga töötada ja seetõttu on vaja kaotada nende täistööajaga töötamise nõue. See muudatus loob paremad tingimused töövõimereformi õnnestumiseks.

Esimest korda saab tagasimakse taotlust esitada 2017. aastal koos 2016. aasta tuludeklaratsiooniga.

Ühelt poolt suurendab tagasimakse süsteem perede sissetulekut ning teisalt võimaldab parandada ka olukorda tööturul ning ergutada majanduskasvu.

Läbimõeldult tegutsedes ning erinevate seaduste koostoimel on võimalik anda Eesti arengule uus tõuge. Raha kulutamine rahva tuleviku kindlustamisse pole käsitletav jooksva kuluna, vaid investeeringuna tulevikku. Meie tulevikku.