Maailm

NASA astronaut: tulnukad leiavad meid kindlasti üles (9)

LISA KOMMENTAAR

Tundub loogiline olevat,et igasugused veidrad lennumasinad on 17. juuni 2015 22:00
meie kerakese ammuilma avastanud ja saadavad peremeestele informatsiooni.
Pole seegi saladus,et Boliivias vedelevad põllul megaliidid,mille valmistamiseks
ei ole mitte kuskil Maal nii võimsaid tehnoloogiaid.Kümneid tuhandeid aastaid tagasi
on siin olnud olendid teistelt planeetidelt.
ab 18. juuni 2015 09:15
oled kindel? Preagust inimkonda kutsutakse millegi pärast viiendaks, äkki on see tehtud hoopis meie esiisade poolt?
a.t 15. aprill 2017 09:12
Pigem on nii ,et meie ei ole mitte esimene tsivilisatsioon Maa peal.
JUSS 17. juuni 2015 19:59
Too kosmonaut fantaseerib. Teised tsivilisatsioonid märkaksid meil muudatusi ehk vaid siis, kui nad asuksid ehk kusagil lähimatel. tähtedel ja oleksid oma arengus meist eespool. Signaalid ja raadiolained levivad vaid 300 tuhat km. sekundis. Näiteks Põhjanaelani on oma tubli 450 valgusaastat. Seega jõuavad esimesed omal ajal Maalt saadaetud raadiosignaalid sinna alles veel 350 aasta pärast. Ja kui neil oleks mingi kujuteldamatu imeteleskoop, näeksid nad vaid Kolumbuse karavelle ja Prantsusmaa ususõdu, Venemaal aga Ivan Julma opritšnikuid. Ei mingit tehnilist tsivilisatsiooni. Galaktika keskosani on siit mitukümmend tuhat valgusaastat, nemad sealt näeksid vaid neandertaallaste ja kromanjoonlaste vahelist olelusvõitlust. Galaktika läbimõõt on 100 tuhat valgusaastat. Sealt vastasküljelt saaks vaadata ehk vaid mingeid ringi hulkuvaid pitekantroope.
Vahest leitakse mingid senitundmatul printsiibil töötavad transpordivahendid, mis liiguvad üle valguskiiruse? Milline oleks siis tõenäosus, et nad just siia trehvavad, meid avastavad? Galaktikas on kuni 200 miljardit kinnistähte. Lähim naabergalaktika, Andromeeda kaugus on üle 2 miljoni valgusaasta. Kaugeimad galaktikad on rohkem kui 10 mijardi valgusaasta kaugusel. Ja ka teada olevaid galaktikaid on üle miljardi, tegelikultbilmselt märksa rohkemgi. Just siia meie juurde sattumise tõenäosus on võrratult, miljardeid kordi vähem tõenäolisem, kui heinakuhjast nõela üles leida.
Värdi 17. juuni 2015 23:43
Aga sa mõtle laiemalt - on siiski üsna tõenäoline, et valguse kiirus ei ole mingi lõplik kriteerium (näiteks too "ussiaugu" teooria). Meie teadus ei ole veel lihtsalt kõike avastanud ja meie olemasolevaid teadmisi dogmana võtta vast ei tasuks. Meie elu on süsinikupõhine ja me hingame hapnikku, aga kes võib täie kindlusega väita, et kusagil universumis ei võiks olla näiteks ränipõhine elu, mis hingab näiteks kloori? Aga äkki on mingis teises galaktikas hoopis teistsugune "Mendelejevi tabel"? Ja mis oli Maal miljoneid aastaid tagasi (peale dinosauruste)? Kes ehitas püramiidid? Tunnistagem: tegelikult ME EI TEA!
a.t 15. aprill 2017 09:29
Kui on tõsi et uniersum tekkis ühestainsast "suurest paugust" siis tähendab see seda ,et kogu universumis kehtivad samad reeglid ja pole olemas mingit alternatiivset Mendelejevi tabelit.Iseasi on see, kas meie Mendelejevi tabel on täielik.
a.t 15. aprill 2017 09:21
Pealegi, valguskiirust ületavad tehnoloogiad eeldavad tohutute eneriahulkade ärakasutamist. Ruumikõverduseks kuluks eneriahulk, mis vastaks kogu Päikese 10 miljardi aasta energiakogusele.Niiet inimesele on määratud jääda päikesesüsteemi piiresse ja tulnukatele oma tähesüsteemidesse.
ab 17. juuni 2015 13:14
millal küll see puru silma ajamine lõpeb? Ammu on teada et jänkid nendega juba ca 60 a läbirääkimisis pidanud jms....nüüd mingi teadlane plaanib läbirääkimisi bakteritega....
irw 17. juuni 2015 12:53
reptiilid on ammu kohal ja varsti teevad meiega 1:0