Samal teemal
Usaldada siis või mitte, selles on küsimus. Umbusaldamine kui protsess ei kanna juba oma nimeski koalitsiooni ja opositsiooni vahele sildu rajavat sõnumit. Kuigi umbusalduse algatas opositsioonierakond, peaksid Rõivas ja tema juhitud Reformierakond kujunenud olukorras ka oma süüd nägema: nii juhtub, kui sa ei viitsi eelnõude menetlemise tavapärast rada läbi käia ning oled tülika opositsiooni vältimiseks kõik muudatused ühte kobareelnõusse kokku pannud.
Endine õiguskantsler Allar Jõks ja riigiõiguse spetsialist Carri Ginter nimetavad sellist käitumist paheliseks õigusloomeks: õigusriigi põhimõtted ohverdatakse päevapoliitilistele kaalutlustele. Koalitsioonierakondades endiski küsimusi tekitanud maksumuudatuste kobaras heakskiitmine välistab nende muudatuste sisulise arutelu. Usaldushääletusel peavad kobareelnõu poolt hääletama ka need võimuliidu saadikud, kes osa maksumuudatustega nõus ei ole. Nõnda paneb valitsus oma rahvaesindajad jälle kummitempli ebaväärikasse rolli.
Erakondade viimatisi reitinguid arvestades peaks valitsusjuht hoidma sootuks madalamat profiili. Paradoksaalsel kombel on riigikogult enda usaldamist nõudva erakonna usaldus rahva seas sulanud kui kevadine lumi. Pärast usaldavat ellujäämishääletust tuleb aga heade koalitsioonipartnerite nõudel hakata ümber kirjutama sedasama võimulepet, mille elluviimiseks kobareelnõu nende endi häältega vastu võeti. Kas enam haigemaks saab minna?
4 KOMMENTAARI