Eesti uudised

Õe elukutse – amet kogu eluks (3)

Eve-Merike Sooväli ja Reet Urban, 14. juuni 2015, 13:01
Foto: ALDO LUUD
Meditsiiniõe elukutse on aegade jooksul nii sisult kui ka vormilt teinud läbi väga suure arengu, õenduse kesksed väärtused on aga püsinud muutumatuna sajandeid. Nüüdisaegne õde on kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kelle hooleks on meditsiiniasutuses hulk uuringute ja haiguste ravimisega seotud protseduure.

Ta abistab ja juhendab, õpetab haigeid oma haigusega toime tulema ning terveid haigusi ennetama ja terve olema.

Oodatud hoolivad inimesed!

Tervisetehnoloogiate areng on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi oluliselt õe tööd. Paljusid tegevusi patsiendi terviseseisundi hindamisel ja parandamisel toetab kõrgtehnoloogia. Meditsiini kõrgtehnoloogiline areng loob väga põneva töökeskkonna, eeldades aga ka pidevat enesetäiendamist ja arengut.

Siiski on õe elukutses palju tegureid, mis ei muutu ajas ja mida tehnoloogia ei tohi varjutada. Nendeks on õenduse aluse ja keskse tuuma moodustavad omadused ja väärtused, mis tuleb juba õeks õppima asudes iseenda jaoks läbi mõelda ja teadvustada.

Õendustöö on alati olnud töö ühe haavatavaima grupi inimestega ühiskonnas, seega on õenduse keskne väärtus läbi aegade olnud hoolimine – hoolimine teisest inimesest, keskkonnast, aga ka iseendast.

Hoolivusega kaasneb väärtustamine, austamine, teadlik ja mittekahjustav tegutsemine. Kuid selleks, et mittekahjustavalt tegutseda on vaja põhjalikke teadmisi ja nüüdsetes oludes ka pidevat enesearendamist. Nüüdisaegses õeametis on tihedalt põimunud inimlik ja infotehnoloogiline pool.

Inimesele, kes peab plaani õppida õeks, peab tingimata sobima meeskonnatöö, ka peab ta olema empaatiline – rahvakeeli öeldes: süda peab olema õige koha peal. Tervisega kimpus olija ootab õelt tuge, ta peab saama temalt vastavalt oma seisundile abi, aga ka kindlustunde, et ta pole oma probleemiga üksi.

Tehnika ei asenda inimest

Muidugi peab õde tegutsema oma pädevuse piirides, ta ei saa anda katteta lubadusi. Õde peab oskama hinnata patsiendi terviseressursse ja tegema koostööd tervisemeeskonna teiste liikmetega, kuid teadmistel põhinev usu ja lootuse sisendamine inimesele, kes tunneb muret oma tervise pärast, on üks osa õe igapäevatööst.

Eestis ja kogu Euroopa tööturumaastikul valitseb viimastel aastatel olukord, kus õdesid on pidevalt puudu. Õe elukutsega inimesed leiavad praegu raskusteta erialast rakendust. Võttes arvesse elanikkonna vananemise tendentsi, siis pole põhjust kahelda, et tulevikuski vajaduse õdede järele pigem suureneb.

3,5aastase õeõppe läbinu võib töötada erinevates tervishoiuasutustes: haiglas, tervisekeskuses, lasteasutuses, õendushaiglas, kiirabis, militaarkeskkonnas ja veel paljudes erinevates kohtades. Alati on ka võimalus asuda edasi õppima kraadiõppesse ja teha teadustööd, arendades kutseala. Alles hiljaaegu kaitses Eesti õde doktorikraadi.

Õppimine tervishoiu erialal võib teinekord olla raske, sest tudengite suhtes ollakse nõudlikud. On neidki, kes jätavad õpingud pooleli, kas omal soovil või õppevõlgnevuste tõttu – aga katkestajaid on ju kõikidel erialadel, sõltumata valdkonnast. Selge on aga ju ka see, et vaevu kõrgkoolist läbi veetud õde ei oota oma haigevoodi äärde küll mitte keegi. Seetõttu ongi kool tudengite suhtes nõudlik.

Tervishoiukõrgkoolis ootab tudengeid nüüdisaegne infotehnoloogiline õpikeskkond. Õppekava on üles ehitatud nii, et ligi pool õppeajast on praktika tervishoiuasutustes. Praktikat saab teha ka teistes Euroopa riikides, samuti läbida erinevaid rahvusvahelisi teooriakursusi.

Kooli õppejõudude kõrval õpetavad tudengeid ka igapäevaselt haiglates töötavad õed. Kõik nad on valmis toetama, õpetama, nõustama, innustama, motiveerima ja vahel ka julgustama riske võtma, et tudengid suudaksid stuudiumi edukalt läbi teha.

Õeks õppides saab inimene ameti kogu eluks. Ükski kõrgtehnoloogiline aparaat ei asenda inimest, tema soojust, mõistmist ja hoolivust.

Miks minna õeks õppima?

l Tervishoiuvaldkonnas on tulevane töökoht kindlustatud juba enne lõpetamist. Eesti vajab praegu juurde 4000 õde, Põhjamaades on puudu 20 000 tervishoiutöötajat. Pärast lõpetamist saab minna erialasele tööle või alustada ettevõtlusega. Tipptasemel haridus annab võimaluse jätkata õpinguid magistriõppes nii Eestis kui ka välismaal.

l Eestis saab tervishoiualase rakenduskõrghariduse kahes õppeasutuses: Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolis.

3 KOMMENTAARI

m
Mina Ise. 24. märts 2019, 18:22
kõik on õige jne,aga miks surutakse peale ingilisekeelt mida mõned nt pole õppinud rohkem kui põhikas,neile kes tahavad ise inglisekeelt,võiks olla er...
(loe edasi)
i
inimkonnale 15. juuni 2015, 01:23
Pauluse kiri filiplastele 3:
Kristuses hinnatakse väärtused ümber
1 Viimaks veel, mu vennad, rõõmustage Issandas! Üht ja sedasama
teile...
(loe edasi)
Loe kõiki (3)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee