(Alar Truu)

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper, kelle viis aastat kestnud ametiaeg lõppeb oktoobris, rõõmustab, et mitu aastat tehtud töö on olnud nähtava tulemusega - saadud on võite nii töövaidluskomisjonis kui kohtus. 

Mari-Liis Sepper meenutab 2014. aastal südamesse läinud juhtumit, kus katseajaga sushibaaris tööl olnud naine teatas tööandjale, et on lapseootel. Pärast seda muutus tööandja suhtumine kardinaalselt - talle ei võimaldatud enam pause, pidi töötama 12- tunniseid töövahetustes ja ta ei saanud süüa, mistõttu töötaja haigestus. Koostöös võrdõigusvoliniku kantseleiga pöörduti edasi töökaitseinspektsiooni, mille tulemusena määrati kannatanule hüvitis.

Samamoodi toob Sepper välja ka Danske panga juhtumi, kus töötaja pärast vanemapuhkustelt naasmist pidi uuesti vabadele töökohtadele kandideerima. Juhtum jõudis lõpuks võrdõigusvoliniku toel kohtusse, kus osapooled jõudsid ühisele kokkuleppele. "See, mis toimus, oli naise vastu suunatud ebainimlik käitumine. Kui ma kuulen sarnaseid lugusid, siis ma ei saa ennast nendest täielikult distantseerida. Sellised asjad lähevad väga hinge," tunnistab Sepper.

"Hea meel on nende juhtumite üle, kus töövaidluskomisjonis oleme saanud võidu ja on mõistetud välja hüvitis. Selleks, et nüüd mõjutaksime laiemat pilti, on vaja, et töövaidluskomisjoni võite tuleks palju rohkem," rõõmustab Sepper.

Sepper räägib, et tema töö juures on üheks kõige keerulisemaks asjaoluks tööandjate ja riigiasutuse teadmatus ja tahtmatus soolise võrdõiguslikkuse seadust rakendada. "Arvan, et endiselt on valehäbi nende valdkondade osas, umbes, et: "sugude võrdsus: kellele? Milleks?". Kui just sellest valehäbist saaksid töötajad, tööandjad ja poliitikud üle, siis saaksime jälle sisust rääkida ja sellega edasi liikuda," sõnab Sepper.

Sepper lükkab ümber väite, just nagu võrdõigusvolinikuna tegeleks ta ainult naiste õiguste eest seismisega. "See ei ole tõsi. Kui vaatame arve, siis naiste ja meeste pöördumisi on suhteliselt võrdselt - nii nende inimeste poolt, kes leiavad, et neid on soo tõttu diskrimineeritud kui muude tunnuste tõttu. Ka meestel on kogemusi soo tõttu diskrimineerimisega, näiteks, et tööandja eeldab, justkui mehel ei olekski pere või soovi enda töö- ja pereelu ühildada - meeste jaoks on see samamoodi oluline," kommenteerib Sepper.

Sepper räägib uuringute tulemustest lähtudes, et paljud inimesed on teadlikud voliniku olemasolust, ent probleemi ilmnemisel on tõenäosus, et inimene abi saamiseks voliniku poole pöördub, üsna väike.

Eestlased ei soovi võrdõigusvoliniku hinnangul sageli otsida probleemidele ametlikku lahendust. "Peaks tekkima harjumus, et kui ebaõiglus on aset leidnud, siis ei jäädaks selle üle üksi mõtisklema, vaid näiteks pöördutaks tööinspektsiooni poole. See on väga oluline ja sellist käitumist ma väga julgustan!" räägib Sepper.

Jaga artiklit

18 kommentaari

Z
zoovolinik  /   08:09, 13. juuni 2015
Ainuüksi selline avaldus näitab selle tegelase sobimatust ametikohale. Kas meestevastane vägivald siis ei lähegi hinge??????
T
Tiit  /   09:45, 12. juuni 2015
Enamuses mehed on sead.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis