Teleblogi

ARVUSTUS | "Troonide mäng" – noorsugu kui etturid 

Sander-Ingemar Kasak, 9. juuni 2015, 14:56
Peter Dinklage  Reuters / Scanpix
Sellenädalases episoodis ("The Dance of Dragons") peab Stannis Baratheon vastu võtma painavalt raske otsuse, millega tõestab taaskord, kui ohtlikud võivad olla religioon ja pime usk, Jon jõuab tagasi Müürile ning mitmed lapstegelased on "Troonide mängu" jõhkra maailma meelevalla poolt vintsutatavad.

Ettevaatust! Arvustus sisaldab spoilereid!

Samal teemal

Eelmise nädala episoodis "Hardhome" leidis aset üks "Troonide mängu" vingemaid stseene, milleks oli lahing Ebalaste ning nende käsilastega. Paljud langesid, kuid suur hulk jõudis koos Jon Snowga Müürile.

Sellega seoses on aga muljetavaldav see, kuidas eepilisusele ning suurtele karakteritele rõhuv seriaal suudab edasi anda ka väikeseid elutõdesid, mis puudutavad igaüht. Jon on löödud sellest, et nii paljud, keda ta päästma läks, pidid oma elud jätma selles lahingus, kuid sellegipoolest said paljud ohu teelt (mõneks ajaks) kõrvaldatud.

Kuigi "Troonide mängus" esitatud näide on traagiline, mille kohaselt paljud hukkusid, esindab see tõde, et alati ei saa kõigile olla meele järgi. Tuues selle üle meie igapäevase elu valda, siis see kehtib ka paljude, eeskätt ka loomeinimeste, kohta. Su looming ei pruugi osadele meeldida, kuid seda ei tohiks näha kõigest ebaõnnestumisena, sest kindlasti on olemas kontingent, kes on selle üllitise eest tänulik. Kõigile ei saagi alati meele järgi olla.

Teine liider, kes tunnetab läbikukkumise kibedat nektarit on Stannis Baratheon. Ta paistab silma äärmise jäärapäisusega, sest reaalsus näitab, et tema sõjaretk on ebaõnnestunud, kuid ta keeldub tagasi pöördumast. Kuigi algul tundub, et tagasipöördumise takistuseks on uhkus, millega ei soovita olla pere silmis ebaõnnestunud, siis episoodi kulgedes avaneb järelandmatuse tõeline loomus, milleks on pime usk.

See usk on duaalne, ühelt poolt ta usub, et ta on saatuse poolt määratud olema Westerose ainsaks valitsejaks, teiselt poolt aga paneb ta kõik panused nii-öelda ühele ja õigele jumalale. Selleks teeb ta suurima ohverduse, oma tütre Shireeni, mis muudab sellele muidu sümpaatsele tegelasele kaasaelamise raskemaks.

Pärast sellist ohverdust tungib vaatajasse salajane lootus, et sõjaretke tabaks täielik läbikukkumine, et oleks ilmselge pimeda usu väärus.

Sellenädalane episood paistab suurelt jaolt silma sellega, et maailmas kasutatakse ühiskonna nõrgemaid liikmeid ära erinevatel eesmärkidel. Olgu neiks siis poliitilised, seksuaalsed, sõjalised või muud huvid. Jaime Lannisteri rännak Dorne'i, mille eesmärgiks oli küll (õe)tütre tagasitoomine kodumaale, kujuneb ka poliitiliseks läbirääkimiseks.

Nii Myrcella kui ka tolle kihlatu Trystane satuvad – pealtnäha tsiviliseeritud püüdes hoiduda sõjast – etturiteks poliitilistes mahhinatsioonideks, mille eesmärgiks oleks tagada Dorne'i mõjuvõim kuningas Tommenit abistavas nõukogus.

Viimane seik ühildub mõttega, mida üritati sellenädalses "Troonide mängus" edasi anda – seksuaalsete eelistuste ühiskondlik tolerants on muutlik. Ei usu küll, et seriaali tegijad oleksid üritanud pedofiiliat õigustada, kuid mingil tasandil selline tunne siiski tekkis, kuigi tolle mõtteavalduse kontekst oli pigem intsestikeskne.

Kuid oma tõetera on selles tõesti. See, mida peetakse seksuaalselt normaalseks on nii ruumis kui ka ajas muutuv. Ruumi all mõtlen siin kultuuriliste ruumide nii geograafilist kui ka eripärast erinevust. Antiikses Kreekas ja Roomas oli homoseksuaalsus, mis põhines tihtipeale vanema ning noore mehe suhtel, seltskondlik tavapärasus, millele keegi ei vaadanud halvakspanuga. Vahepeal, põhiliselt kristluse tõusuga, muutus see äärmiselt ebatolereeritavaks nähtuseks, mis nüüd sellest lahti üritab rabeleda.

Sama võib ka rääkida pedofiilia kohta, et õhtumaises ehk euroopalikus kultuuriruumis vaadatakse lapsmõrsjate kontseptsioonile äärmise halvakspanuga (nagu peabki), kuid India kastisüsteemis või teatud islamiühiskondades on see igapäevaseks normiks.

Eks näis, milliste seksuaalsete vabadusteni inimkond liigub edaspidi.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee