Maailm

Putin: sanktsioonidest on rohkem tulu kui kulu (35)

Allan Espenberg, 6. juuni 2015, 08:00
LOODETAKSE ARENGUHÜPET: Venemaa juhid räägi­vad, et tänu lääneriikide sanktsioonidele areneb kohalik põllumajandus hüppeliselt.Foto: Reuters/Scanpix
Venemaa president Vladimir Putin on nimetanud lääneriikide sanktsioone ja embargot motiveerivaks ja edasiviivaks jõuks, mis annab tohutu tõuke kodumaise majanduse arendamiseks ja Venemaa võimsuse suurendamiseks. Sealne ajakirjandus teatab peaaegu iga nädal uutest ja vapustavatest saavutustest kodumaises tehnikas, tööstuses ja tootmises.

Teadupärast kuulub Vene ametnike kõnepruuki lause: "Meil on kõik suurepärane, esineb vaid üksikuid puudusi."

Kas Venemaa majanduse arengus on tänu sanktsioonidele nüüdsest tõesti kõik roosa ja roosiline või on selliste teadete taga midagi muud?

Samal teemal

Sanktsioonid sunnivad töötama

Putin hakkas juba eelmisel sügisel tasahilju rääkima sellest, kuidas lääneriikide sanktsioonid stimuleerivad Venemaa majanduse ja tehnoloogia arengut ning tööstuslik hüpe pole enam mägede taga. Ta on juhtinud tähelepanu sellele, et Venemaa on suuteline näiteks tootma omaenda tarkvara, neil on väga head matemaatikud, suurepärane baas ja hiilgavad võimalused. Ka tugevate rahvuskompaniide loomine näiteks töötlevas tööstuses ei tohiks Putini arvates keeruline olla.

Samas tekib küsimus, miks kõike seda pole juba siiani tehtud ja sellega alustati alles pärast sanktsioonide kehtestamist. Putin vastas sellele küsimusele tegelikult ise, kui ta mullu septembris ütles, et majanduspiirangutele tuleb tänulik olla, sest "need sunnivad meid töötama".

Et Euroopa Liidu ja USA sanktsioonid on jätnud paljud Venemaa kompaniid ilma läänemaade seadmetest, programmidest ja tarkvarast, siis on nii mõnigi firma otsustanud nendest täielikult loobuda. Samas tuleb märkida, et see ei tule kergelt, sest Venemaal pole siiski suudetud hakata tootma kõiki selliseid aparaate, seadmeid ja muid vahendeid, mida senini osteti mitmesugustes majandusharudes kasutamiseks välismaalt. Loomulikult on selleks ka liiga vähe aega olnud, kuid tööstusharud vajavad seadmeid pidevalt ja mingit jõudehetke ei tohi tegelikult tootmises tekkida, muidu võib asi lõppeda krahhiga.

Kuigi sanktsioonid mõjutavad Venemaad pigem siiski negatiivselt, ei saa jätta tõdemata, et sanktsioonidel on mõne külje pealt kindlasti ka mõningane positiivne mõju. Näiteks kas või selles mõttes, et nüüd tuleb venelastel – tahavad nad seda või mitte – hakata intensiivsemalt ja detailsemalt tegelema oma tööstuse ja põllumajanduse arendamisega. Ja kui see sekkumine õnnestub, siis saavad võib-olla mõned majandusharud endale isegi jalad alla ning hakkavad tootma välismaisest sugugi mitte kehvemat kaupa.

Samas pole kahtlust, et kõigeks selleks võib kuluda aastakümneid, sest sanktsioonide-eelsel ajal oli välismaalt kõike võimalik vabalt soetada ja seega ei tuntud kodumaiste majandusharude arendamise vastu piisavalt huvi. Mõnega neist tegeldi vaid kabinettide vaikuses ja nii mõnigi haru on lastud täiesti käest ära. Nüüd on tekkinud võimalus kodumaist majandust edendada ja tugevdada, kuid iseasi, kas venelased saavad sellega hakkama ja kas nad üldse seda viitsivad teha.

Kuldseid banaane pole mõtet kasvatada

"Kõik see pole muidugi fataalne, aga mingisugust kahju sanktsioonid mõistagi põhjustavad," nentis Putin tänavu märtsis.

Veel on ta hüüdlausemaigulisena ütelnud, et miski ega keegi ei suuda Venemaa majanduse arengut takistada ja veel vähem peatada. Aprilli lõpus teatas Putin, et Venemaa on sanktsioonidest kergesti jagu saanud: "Kui keegi lootis esile kutsuda kollapsit, siis see ei õnnestunud."

Samuti väitis president, et sanktsioonidel on teatav mõju ka kehtestajariikidele endile, millega peab nõustuma.

Viimase aja ühe jõulisema avalduse sanktsioonide kohta tegi Putin aprillis oma iga-aastase otseliini ajal. Ta kiitis Venemaa majandust, mis on sanktsioonide kiuste suutnud säilitada tugevuse ja paindlikkuse. Putin ütles otse, et sanktsioonid töötavad Venemaa majanduse kasuks ja loovad uusi arenguvõimalusi. "Me ei pea praegu sanktsioone kannatama, vaid pöörama nendest tekkinud olukorra enda kasuks, et viia oma majandus uuele arengutasemele," märkis president, nimetades peaeesmärgina importtoodangu asendamist kodumaisega.

Samas ei tohi impordi asendamisega Venemaal valimatult ja uisapäisa tegelda, on rõhutanud Putin, tuues näiteks banaanide kasvatamise. "Venemaal võib neidki kasvatada, kuid need oleksid sel juhul kuldsed banaanid. Seda pole vaja. Ostame Aafrikast! Kuid on asju, mida me peame kindlasti ise tegema. Ja me suudame seda. Näiteks reisilennukeid, laevu ja mikroelektroonikat," märkis president.

Putin rõhutas, et sanktsioonid annavad Venemaale ajendi majanduse mitmekesistamiseks, naftasõltuvusest vabanemiseks, kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamiseks, põllumajanduse edendamiseks ja importtoodangust loobumiseks.

Mida halvem, seda parem

Putin kutsus äriringkondi tegutsema kodumaise tööstuse ümberkorraldamisel õigesti, kiirelt, targalt ja energiliselt, sest kui lääneriigid peaksid mingil hetkel "mõistusele tulema" ja sanktsioonidest loobuma, siis kaotavad venelased hea stiimuli majanduse arendamiseks. See presidendi mõte vihjab sellele, et ilma taganttorkimiseta ei saa nad millegagi hakkama. Ühesõnaga, kui venelastel ora tagumikus ei ole, siis ei tule neil midagi välja. Kui siiski.

Vene ajakirjanduses on kiitust jagatud mitmele ettevõttele, kes vaatamata rasketele tingimustele ja vähestele finantsidele suudavad tänu varasemates kriisides karastumisele siiski olla nii palju edukad ja kasulikud kui võimalik.

Üheks selliseks on Venemaa mäetööstus- ja metallurgiakompanii Mechel, kes külmutas söehindade languse tõttu küll peaaegu kõik investeeringud ja peatas oma peamise projekti, Elga söekaevanduse edasiarenduse, kuid leidis siiski raha ja kavandab kaevanduse täiel võimsusel töölehakkamist 2018. aastal.

Samuti investeeris Mechel miljard dollarit uude Tšeljabinski tehase valtspinki, mis võimaldab valmistada kuni 100 meetri pikkuseid raudteerööpaid ainulaadse tehnoloogia alusel, mis varem oli kasutusel vaid USAs, Jaapanis ja Austrias. Loodetakse, et esimesed rööpapartiid valmivad veel sel aastal. Selle viimase edasiarenduse peasihiks on ameeriklastele vähemalt järele jõuda, kui ette ei suudeta minna.

Kümnest venelasest usub Putinit üheksa

Hiljutisel otseliinil tegi Venemaa president Vladimir Putin avalduse, et sanktsioonid polevatki seotud Ukraina sõjaga, vaid nende eesmärk on lihtsalt Venemaale käkki keerata ja riigi arengut pidurdada. See ütlus oli Putinile vajalik selleks, et tugevdada tavavenelaste viha lääneriikide vastu ja näidata ennast ilusa ja ausana.

On ju teada fakt, et kui Putin midagi ütleb, siis suurem osa venelastest usub teda pimesi. Seejuures pole üldse tähtis, kas ta räägib tõtt või ajab suust ilmselget valet. Venelased usaldavad teda ja on veendunud tema sõnade õigsuses. Selle tõestuseks on igakuised avaliku arvamuse küsitlused, mille järgi kiidab Putini tegevuse presidendina heaks suurem osa inimestest. Levada keskuse viimase küsitluse järgi usub temasse koguni 86% Venemaa elanikest. Sellest kõrgemale pole toetusel praktiliselt võimalik tõusta, kuigi ega toetusarvu kerkimine isegi üle saja pole venelaste puhul probleemiks. Ka Dmitri Medvedevi reiting pole kehv: maikuus oli temaga rahul 63% venelastest.

Kuigi Venemaa juhid väldivad üldiselt kriisiolukorrast rääkimist ja selle tunnistamist, on hiljutise telefoniküsitluse kohaselt suurem osa Venemaa ettevõtjatest (koguni 80%) seisukohal, et riik on majanduslikus kriisis ja see kahjustab seda majandusharu, milles küsitletud ettevõtjad tegutsevad. Vaid 16% vastanutest oli veendunud, et mingit kriisi pole. Putini väidet, et majanduspiirangud on Venemaa majandusele kasulikud, üldiselt ei pooldatud: kui finantssfääri inimestest toetas presidenti selles osas 18%, siis teistes majandusharudes vaid neli kuni seitse.

Ja kui venelased isegi tunnetavad, et kõik pole hästi, miski enam ei suju ja elu läheb järjest halvemaks, siis ei süüdista nad Putinit milleski, kõige vähem majanduskriisis. Kui kedagi siseriigis süüdistada, siis selleks on traditsiooniliselt olnud valitsus ja teised asutused.

Kui aga välisvaenlasi otsida, siis on lihtvenelaste peamine vihaobjekt Ameerika Ühendriigid, keda siunatakse igal võimalikul ja võimatul juhul. Kõik paha on pärit Ameerikast ja kui midagi peaks nihu minema, siis on selles kindlasti süüdi ameeriklased.

Vene hävingut ja häbi võib näha mitmes valdkonnas

Tegelikult on Venemaa olukord maailmaturul ikka väga nõrk. Kuigi räägitakse suurtest edusammudest, on paljudel juhtudel selle taga otseselt potjomkinlus. Meenutame kas või uue põlvkonna tankiks nimetatud Armatat, mis on mitmel korral avalikkuse silme all seiskunud ja mille kohta on välismeedias avaldatud kahtlust, et see on tehtud mitmekümne aasta vanuse Saksamaa tehnoloogia alusel.

Kosmosetööstuseski ajab üks häda teist taga. Maikuus hävisid veolaev Progress-M27M ja kanderakett Proton-M koos Mehhiko sidesatelliidiga. 2014. aastal Protoniga juhtunud avarii tagajärjel jäädi ilma sidesatelliidist Ekspress-AM4R. Selliseid õnnetusi ja tõrkeid on varemgi juhtunud. Asepeaminister Dmitri Rogozin arvas nende katastroofide põhjal, et kosmosetööstuses kasutatakse vananenud töömeetodeid ja seal lokkab süsteemne kriis, millest Roskosmos peab kiiremas korras välja tulema.

Ainsana võivad venelased vahest veidikenegi uhked olla oma sõjatööstuse üle, mille reformimist alustati umbes kolm aastat tagasi, kuid ega sealgi ole kõik väga libedalt sujunud (näiteks Armata juhtum). Kuid relvastuse eksportimise osas on Venemaa maailmas USA järel ja Hiina ees teisel kohal. Putin oli väga rõõmus, kui teatas mai lõpus, et 2014. aastal saadeti relvi ja sõjatehnikat enam kui 15 miljardi dollari eest 62 välisriiki ning Venemaal on sõjalise koostöö lepingud 91 riigiga. SIPRI andmetel on venelaste osa relvaturul 27%, seevastu ameeriklastele kuulub 31%.

Venelased irvitavad ka ise Venemaa tehnoloogiataseme üle. Ega muidu oleks tekkinud järgmised anekdoodid: "Putin tutvustab Hiina presidendile uut Vene nutitelefoni ja teatab, et sellega saab edukalt purustada pähkleid," ja "Putin kinkis Hiina liidrile Vene telefoni YotaPhone, mis töötab USA operatsioonisüsteemil Android ning on Hiinas ja Lõuna-Koreas toodetud detailidest kokku pandud Hiinas."

Venemaal on alati hinnatud jõudu ja tugevust rohkem kui tarkust ja ajusid, mida demonstreerib ilmekalt järgminegi dialoog­anekdoot Obama ja Putini vahel: "Tervitus, Vladimir, meil on uus nutitelefon! Kuidas teil lood on?"

"Barack, aga meil on uus poolsaar!"

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee