Repliik

Repliik | Kellele on vaja munitsipaalpanka? (17)

Marko Laving, ettevõtja, 4. juuni 2015 17:07
Foto: Mati Hiis
Tallinnas löökaukude vahel ukerdades kuulsin autoraadiost sõnumit, et Tallinna maksumaksjal on rõõm panustada viis miljonit eurot munitsipaalpanga sündi.

Minu arvates on Tallinn valmis siis, kui jalgrattateed on valmis ja moodne ühistransport liigub suundadel, mida inimesed tegelikult vajavad. Ning rannast algab hubane euroopalik linnasüda, mitte asotsiaale ja prügi peitev võpsik.

Kui kõik vajalik on tehtud, siis, head tallinlased, tulgem kokku, korraldagem esmalt üks suur pidu ning hakakem tegema tõeliselt meeldivaid asju – kas või panka pidama! Aga alles siis, kui Tallinn on valmis või kui vähemalt kõik omavalitsuse seaduslikud kohustused ja ülesanded on enam-vähem täidetud. Enne seda on viie miljoni maksueuro tõstmine munitsipaalpanga rajamisse, nagu see täna on sündinud, lihtsalt maksumaksja lollitamine. Järjekordne Tallinna TV.

Munitsipaalpanga-kampaaniat saatnud retoorika on seejuures õige: paljud inimesed sooviks tõepoolest näha alternatiivi kommertspankade nullilähedastele intressidele ja hiigelkasumitele. Ma olen täiesti seda meelt, et oma vaevaga kogutud sääste ei tohiks poolmuidu hoiule anda. Eriti sinna, kus peale nöökiva intressi korjatakse teenustasudena  kokku veel ka korralik kasum, mis lõpuks jõuab välismaalaste taskusse, nii et tulumaksust jääb riik ainult unistama.

Kui aga tallinlane, tartlane, setu või saarlane soovib kommertspanga asemel kasutada teistsugust finantsteenust, kes maksab õiglast intressi ja kasumi kodumaale jätab, on tal selleks kõik võimalused olemas. Vähem kui poolesaja euroga saab ta astuda hoiu-laenuühistu liikmeks, kus ta on ühtaegu nii ühistu omanik kui ka klient. Ning Tallinn ei tee siin mingit revolutsiooni, vastupidi – hoiu-laenuühistuid on Eestis viimastel aastatel ohtralt tekkinud.

Juba esimese kiire guugeldamisega leidsin üle kümne Eestis tegutseva tõsiseltvõetava hoiu-laenuühistu. Näiteks 5000eurose hoiuse puhul, mille eest kommertspangad maksavad praegu umbes 5–10 eurot intressi aastas, pakuvad hoiu-laenuühistud suurusjärgus 250 eurot. Minu guugeldamine ja taustauuring lõppes ühe ühistu liikmeks astumisega, kes on täieõiguslikuks ühistupangaks saamisele palju lähemal kui munitsipaal-ühistupank. Kuid turul leidub igaühele sobiv.

On siis tõesti tarvis tõsta teede ja lasteaiakohtade arvelt ära veel viis miljonit maksueurot, et luua veel üks selline.

Olemasolevad hoiu-laenuühistud liiguvad minu arvates õiges suunas, jättes kasumi Eestisse ning pakkudes oma liikmeile soodsamaid teenuseid. Edumeelsemad neist pürgivad ühistupangaks, mis tähendab, et hoiused saavad ka riigi garantii.

Hoiu-laenuühistu või ühistupanga suur võlu on see, et igaüks saab olla võrdsete omanike seas, ühte kontrollivat suuromanikku pole. Ülalt loodud ühistus on aga enam kui küsitav, kas osanike võrdse otsustusõiguse printsiip ulatub kaugemale võrdsuse teesklemisest.

Kahjuks tuleb nõustuda munitsipaalpanga nõukogu liikme Jüri Mõisaga, kes on küll lubanud Tallinna aidata, kuid väljendanud avalikult oma skepsist ja umbusku säärase munitsipaalavantüüri suhtes. Kas ükski tõsiseltvõetav nõustaja soovitaks inimesele: mine vii oma raskelt teenitud säästud panka, mille juhid ise seda kahtlaseks projektiks nimetavad?

Kas viie miljoni euro eelarvest väljatõstmine munitsipaalpanka tähendab, et tuhanded tallinlased jäävadki iga päev oma lapsi ühest linnaotsast teise lasteaeda sõidutama mööda teid, mille asfaltkate on mõeldud kestma järgmiste valimisteni?