Tõnis Erilaid (Tairo Lutter)

Esimest korda avaldatud 4. juunil 2015. aastal:

Vabadussõda möllas, Vene põhjakorpus tungis Eestist kiiluna Petrogradi peale, venelased omakorda püüdsid Pihkvat tagasi võtta ja olukord oli rahutu ka Läti piiril, kui Asutav Kogu võttis täna 1919. aastal vastu Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra, mida mõnes ajalehes ka ajutiseks põhiseaduseks kutsuti.

Enne kolmandat lugemist äratas enim vaidlusi selle algpõhiseaduse seitsmes punkt. "Eesti vabariigis tuleb kindlustada igale kodanikule inimeseväärilise ülal­pidamise õigus. Selle õiguse teostamiseks tuleb kindlustada kodanikele õigus maad saada harimiseks ja elamiseks ja võimalus tööd saada, samuti tarviliku toetuse saamine riigilt."

Vaidlus oli suur, aga selline humaanne seadusepunkt sai kirja.

Riigikeeleks määras seadus eesti keele, kuid lubas omavalitsusis, kus kohalikud vähemusrahvused (sakslased, venelased, rootslased ja lätlased) enamuses on, asjaajamises ka muud keelt kasutada. Liberaalne oldi hariduses, kus märgiti: iga vabariigi kodanik võib omas emakeeles haridust saada.

Piiride kirjeldus haukas suure tüki Lätimaast Eestile ja nagu teada, kehtestati lõpuks hoopis teine piir, mis Valgagi pooleks jagas. Venemaaga polnud piir nii täpselt kirjeldatud. Jutt oli Narvast ja selle ümbrusest ning Petseri linnast koos Petseri, Irboska, Pankovitsa ja Lobotka vallaga.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis