Eesti uudised

Pangas pole mõtet raha hoida – aga sularahagi tahetakse keelata (40)

Teet Teder, 3. juuni 2015 07:00
PANGAST SOKKI: Pangaintressid on juba nullis või selle lähedal. Mitte küll Eestis, aga mujal ­juba ka alla nulli. Kui olukord süveneb, hakkaksid inimesed raha ­panga asemel sokis hoidma, selle vältimiseks ­plaanitakse omakorda sularaha sootuks keelata.
Kas hoiad raha madratsi all või pangas, pole enam suurt vahet. Pangast enam intresse (peaaegu) ei saa. Tegelikult on raha hoidmine tavalisel kontol isegi mõnes mõttes miinusintressiga – pangakaardi eest nõutakse hooldustasu.

Veel neli aastat tagasi õpetasid asjatundjad ajalehtedes, et säästud on kasulik panna intresse teenima. Kuigi ka siis räägiti, et tähtajalise hoiuse intressid on madalad –sõltuvalt pangast sai siis aastaga teenida umbes 1,3–3 protsenti – oli seda siiski rohkem, kui praegu pakutav tühine intress. See jääb sõltuvalt pangast umbes 0,1 protsendi kanti aastas. Ja läheneb juba nullile.

Põhjalikku muutust tähistab seegi, et näiteks Danske Bank teatas osale oma Taani suurklientidele, et seal tuleb nüüd oma raha pangas hoiustamise eest peale maksta. Intressid on miinusega.

Ka Eestis on muutusi tunda. SEB ei maksa väikesele tähtajalisele eurohoiusele mitte midagi. Kogumishoiusele maksab pank 0,02 protsenti aastas. Danske Bank pakub väga headele klientidele kõrgemat intressi. Kui kõrget täpselt, oleneb igast kundest eraldi. Aga see pank läks Eestis üle teenuste osutamisele, mis tavakodanikke enam ei puuduta. Ainult varasemad erakliendid saavad seal veel raha hoida.

Raha võiks hoopis käibelt korjata?

Krediidipank maksab pikaajalistele eraklientidele 0,05 protsenti. Kui 15aastasele lapsele panna Krediidipangas kasvama lastehoius, maksab pank lausa kolm protsenti aastas. Tingimus on, et raha tuleb hoida kontol vähemalt kolm aastat, ehk seni, kuni lapse on saanud 18aastaseks.

Võimalus on ka investeerimishoiuseks, aga neidki tingimusi pangad muudavad. Näiteks kui varem pakkus Swedbank investeerimishoiuseid alates 300 eurost, on nüüd miinimumsumma tõstetud 2000 eurole.

Kõik näitab, et soositakse laenamist ja tarbimist. Pangad ei taha enam raha hoida ja eelistavad, et inimesed kulutaksid seda tarbimiseks ja investeerimiseks. Kuigi väide, et pangad ei taha raha hoida, on otsapidi vale – kui inimesed võtaksid kätte ja hakkaksid oma eurosid jälle sukasääres või madratsi all hoidma, oleks rahaasutustel kitsas käes. Seetõttu räägitaksegi aina enam, et sularaha võiks hoopis käibelt korjata ja ainult kaardimaksetega ja ülekannetega piirduda. Kuigi äsja Eestis kaardimaksesüsteemid halvanud tõrked osutavad, et kui ka pangad on selleks valmis, siis nende arvutisüsteemid mitte. Need pole lollikindlad. Ja kas üldse saavad?

Kuid sularahast loobumist on kõigist vastukäimistest hoolimata mõnel pool juba alustatud. Näiteks Taani keskpank on teatanud, et järgmisel aastal nemad raha enam trükkima ei hakka. Väiksemad poed polegi seal enam kohustatud sularahas kauplema.

Itaalia keelab 1000eurosed sularahamaksed, sügisel lubab seda teha ka Prantsusmaa.

Sularaha keelustamisest kõneldes kinnitatakse, et seda oleks kõige targem teha kogu euroalal korraga – ka Eestis, kus keskpank on seni seda võimalust eitanud.

See paneb muretsema Kristiina, kes maksab näiteks üüri sularahas. Tema korteri omanik palub nii ja Kristiinal pole selle vastu midagi. Ülekannetel hoiaks maksuametnikud aga silma peal ja üür tõuseks kohe, sest korteriomanik ei pääse enam maksudest.

Kuhu võiks üldse investeerida?

Investeerimisest kõneldes ütleb aga majandusmees Andres Arrak, et tema oleks ettevaatlik ja elamukinnisvarasse ning väärtpaberitesse ei investeeriks. "Hoiustel niisama seista lasta pole aga tõesti mõtet. Laenu võttes – siis mitte liiga pikaks ajaks. Ma ostaksin pigem kulda, briljante, kunsti jne, ehk investeeriksin püsiväärtustesse. Sest väärtpaberitesse investeerida on võhikul riskantne."

Eestis on teada, et negatiivseks siin intressid minna ei saa – seadused ei luba. Samas ei usu Arrak, et pangad üldse enam lilleliselt suuri intresse maksma hakkaksid. Vähemalt seni mitte, kui Euroopa Liit suure majandustõusuni ei jõua. Selleks võib aga asjatundjate sõnul kuluda aastaid.

"Meie Rootsi pangad on Eestis maksnud kogu aeg madalamaid intresse kui kodus. Ka seepärast ma intressitõusule eriti ei loodaks. Küll aga kasseerivad nad siin sisse kõik teenustasud, mis on jällegi kõrgemad kui Rootsis," ütleb Arrak

See tähendabki, et nullintressiga hoius on siinmail juba negatiivne intress ehk inimesed maksavad peale oma raha pangas hoidmisele teenustasude kaudu – kaardihooldustasud, ülekandetasud ja muu sarnane.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee