Repliik

Repliik | Iga laps väärib toetust (13)

Rannar Vassiljev, tervise- ja tööminister, SDE, 31. mai 2015, 18:57
Foto: Stanislav Moškov
Sotsiaalkomisjoni reformierakondlasest liige Liina Kersna tuli avalikkuse ette seisukohaga, et lastetoetused on raiskamine ning hästisöönud ja näljased lapsed ei tohiks riigilt ühesuurust toetust saada.

Sotsiaaldemokraadina pean vajalikuks sekkuda, sest laps on laps ja lapse vajadusi ei saa me mõõta pelgalt sellega, mis on lapse söögilaual. Loomulikult vajavad väiksema sissetulekuga pered rohkem riigi tuge, selleks on täiendav lapsetoetus ja teised sotsiaaltoetused. Tõstsime sel aastal peale vajaduspõhise lapsetoetuse ka toimetulekutoetust lastega peredele. Mõlemad tõusevad ka edaspidi. Kesisemates tingimustes elavad lapsed saavadki suuremaid toetuseid täna ja edaspidi.

Samal teemal

Lapsetoetus nagu ka näiteks vanemahüvitis on aga peretoetus, kompenseerimaks kulusid, mis perel lapsega seoses paratamatult tekivad. Tõsi, universaalsel lapsetoetusel on ka sotsiaalpoliitiline mõõde, tasandades sissetulekuerinevusi jõukate ja väiksema sissetulekuga perede vahel, aga ennekõike on see siiski mõeldud toetusena lapsele, sõltumata sellest, millises majandusseisus on perekond.

Lapsetoetusel on ka laiem õiglusega seotud mõõde. Lapsed tagavad tulevikus tööandjate ja töötajatena tänastele töötajatele, kes selleks ajaks on jõudnud juba pensioniikka, nii ravikindlustuse kui  suure osa pensionist. Sõltumata sellest, kas viimastel oli lapsi või mitte. Seega tundub mulle igati õiglane, et võrdsete sissetulekutega pered maksavad võrdselt tulumaksu, kuid need, kellel on lapsed, saavad osa sellest toetusena tagasi. Kui lisada veel käibemaks, siis on paratamatult lastega perede maksukoormus suurem, sest sama elustandardi tagamine perele on paratamatult kulukam.

Ei saa kuidagi nõustuda Liina Kersnaga, et universaalne lastetoetus peaks jääma 20 euro kanti. Euro võrra väiksem oli mäletatavasti lastetoetus 11 aastat. Eelmisel kevadel moodustatud koalitsioonis saavutasid sotsid, et sellest aastast laekub nii esimese kui ka teise lapse eest lapsevanema kontole 45 eurot kuus. Järgmise nelja aastaga tõuseb see 60 euroni. Kuigi ka see ei kata kõiki kulusid, mis lapsega seonduvad, on see siiski märkimisväärne muutus, võrreldes varasemaga ning suur abi paljudele lapsevanematele. Peredele, kus on kolm ja enam last, lisandub kolmandast lapsest kehtivale 100eurosele lapsetoetusele lasterikka pere toetus 200 eurot.

Samas saab Liina Kersnaga nõustuda selles, mis puudutab muret vaesuses elavate laste pärast. Erinevate lapsetoetuste ja toimetulekutoetuse tõusu koosmõjul väheneb absoluutses vaesuses elavate laste arv kolmandiku võrra. Kuigi vahel kuuldub, et uus koalitsioon jagavat vaid eurosid laiali, siis tegelikult on toetuste taga laiem ja põhimõtteline eesmärk – lastega perede toimetuleku märgatav paranemine. See on investeering tulevikku.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee