7
fotot
PROHVETLIK STSEEN: Filmi "2001: kosmoseodüsseia" uudistetahvlid olid kui nüüdisaegse tehnikapoe letilt pärit – ristkülikukujulised, ülimalt õhukesed ja kitsaste mustade servadega, nii et suurem osa nende esiküljest moodustas ekraan. (Kaader filmist)

Kui läbipaistvat ekraani kujutati filmilinal juba pea 90 aastat tagasi, siis tahvelarvuti tegi oma filmidebüüdi poolesaja aasta eest, isesõitev takso veerandsada aastat tagasi. Nüüdseks on need kõik saanud tegelikkuseks. 

Kuigi lendava auto väljatöötamiseks ponnistused alles käivad, on mõningad muud ulmefilmides nähtud uuenduslikud tehnoloogiad juba tegeliku maailma osaks saanud. Milliste tehnikaimede saabumist on ulmelinateosed rohkemal või vähemal määral õigesti ennustanud? 

Inimjuhita takso

Mäletate, kuidas Arnold Schwarzenegger ronis "Täielikus mäluvahetuses" (1990) taksosse, mille roolis ei istunud mitte inimene, vaid inimnäoga robot Johnny? 2010. aastast saab Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis hüpata robottakso peale, mis liigub liitiumfosfaataku varal – poolteist tundi laadimist võimaldab läbida 60 kilomeetrit . Takso sõidab ettemääratud 1,4kilomeetrisel teelõigul. Aasta hiljem tulid sarnased isekulgevad küüdipakkujad Londoni Heathrow lennujaama, kus need sõidutavad piki 3,8kilomeetrist marsruuti umbes 800 inimest päevas. Reisijatega lobisevat inimesesarnast robotit nende liiklusvahendite esiistmelt küll ei leia, ent inimesi säästavad need sõiduvaevast igal juhul. 

Tahvelarvutid 

Stanley Kubricku ulmekas "2001: kosmoseodüsseia" (1968) kasutavad astronaudid David Bowman (Keir Dullea) ja Frank Poole (Gary Lockwood) lehelugemiseks ja teleuudiste vaatamiseks iPadi meenutavaid riistapuid, millele ulmekirjanikust ja leidurist stsenarist Arthur C. Clarke pani oma hiljem ilmunud samanimelises romaanis nimeks Newspad.

Tahvelarvutite eelkäijaid võis näha ka 1987.–1994. aastani vändatud Ameerika telesarjas "Star Trek: Uus põlvkond" kosmoselaeval Enterprise-D. Puutetundliku ekraaniga kaasaskantavaid arvutiterminale nimetati PADDideks (lühend nimetusest Personal Access Display Device ehk isikliku ligipääsuga kuvaseade). Seriaali tehniline konsultant Michael Okuda on tehnoloogiauudiste saidile Ars Technika selgitanud, et mängufilmidest tunduvalt väiksema eelarve juures oli sileda pinnaga tahvleid odavam toota kui ohtrate nuppude ja lülititega kaadervärke. 

3D-printer 

Meil pole küll veel seadet, mis laseks tellimise peale justkui võluväel välja tassi kuuma teed, nagu suutis "Star Treki" imeline paljundusmasin, kuid sellega sarnaselt võimaldab kolmemõõtmeline printer muuta ideid (virtuaalseid mudeleid) tegelikeks ruumilisteks esemeteks.

Ulmesarja imeseadet kasutati peamiselt toidu-joogi sünteesiks, kuid see väljutas ka kosmoselaeva remondiks vajalikke varuosi, univorme ning igapäevaesemeid, nagu mänguasjad ja suveniirid. 3D-printeritelgi on lai kasutusampluaa ja peale plastobjektide prindivad need nii kangast kui ka betooni. USA firma Modern Meadow aga ponnistab, et hakata printima toorest liha ja ehtsat nahka. 

Õhus hõljuv pilt 

"Tasujates" ja "Raudmehe" filmides liigutab Tony Stark (Robert Downey Jr) sõrmega objekte holograafilistel ekraanidel – arvutipilt joonistub õhku. Iga päev kasutusel olevatest tehnoloogiasaavutustest on sellele lähim sõiduinfo kuvamine auto tuuleklaasile sellise nurga all, et juhile tundub pilt hõljuvat kaks meetrit eespool õhus.

Hologrammi stiilis kapoti kohal rippuvalt pildilt võib näha oma sõidukiirust, teelõigul kehtivat kiiruspiirangut, teed juhatavaid nooli ja punktiirjooni, välistemperatuuri, kompassi, sissetulevat kõnet või seda, mis laul parajasti mängib. Teiste selliste autode seas on tõeliseks suunanäitajaks 2012. aasta 3. seeria BMW, mis hoiatab sõidurajalt kõrvalekaldumise eest ja kohaldab kujutise eredust vastavalt ilmale ja valgusele.

Microsoft on värskelt maha saanud ka HoloLensi prillidega, mis võimaldavad kuvada virtuaalseid elemente koos pärismaailma objektidega, näiteks panna oma elutoa lae alla hõljuma kosmoselaeva või mängida kohvilaua kohal õhus arvutimängu. Kui need prillid kord müüki ja kasutusse jõuavad, peaks neid saama muu hulgas kasutada hoonete ja sõidukite projekteerimisel ja meditsiinitudengeile anatoomia õpetamisel. 

Ümbruse kiirkaardistaja 

Ridley Scotti "Prometheuses" (2012) saatis rühm teadlasi oma avastatud planeedil laiali hõljuvad kuulikujulised ümbruseskannerid, mis kogusid kõiki nurki läbi kammides andmeid, mille põhjal moodustus reaalajas kolmemõõtmeline maakaart. Vaid pool aastat pärast filmi linastumist selgus, et Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased ongi välja töötanud inimkeha või roboti külge kinnitatavad sensorid, mis kasutavad automaatsel ümbruse skannimisel üles-alla liikuvaid lasereid nagu filmiski ja mõõdavad pidevalt peegelduse tekkimise aega. Nii hindavad sensorid objektidevahelisi kaugusi ja manavad ümbritseva samal ajal kaarti. Uurijad loodavad, et sensorite abil saab edaspidi kaardistada katastroofipiirkondi. 

Näoskanner 

Kui "Minority Report" Tom Cruise’iga peaosas 2002. aastal välja tuli, polnud biomeetriline näotuvastustehnoloogia veel laboreist välja kolinud. Näoskannerid, mis suudaks inimesi distantsilt ära tunda, on endiselt nii kallid, et pole laia kasutust leidnud, ent tavakasutajail on võimalik pruukida oma nägu salasõnana nutitelefoni või sülearvutisse sisselogimiseks. Tuleb vaid hetk paigal olla ja veebi- või telefonikaamerasse vaadata ning detektor skannib su nägu, mõõdab nina ja silmadevahelist kaugust. Paraku pole arvutite ja telefonide jaoks loodud näotuvastustarkvara dokumentide, e-kirjade, SMSide ja muude andmete kaitsmisel veel kaugeltki usaldusväärne. 

Läbipaistev kuvar 

William Cameron Menziese lavastatud ja inglise ulmekirjaniku H. G. Wellsi stsenaariumiga 1933. aasta filmis "Tulevik" ("Things to Come") võis näha suurt lameekraaniga telerit, mis paistis läbi, kui see parajasti pilti ei näidanud. Kaks aastat tagasi tutvustas Taiwani kompanii Polytron Technologies samal põhimõttel töötava nutitelefoni prototüüpi . Kui telefon on väljas, näeb sellest läbi, sest vedelkristalli molekulid liiguvad korrapäratult ringi ja hajutavad telefonile langevat valgust. Kui telefon on sisse lülitatud, reastuvad molekulid nii, et valgus pääseb ekraanist läbi ja sellele tekib selge pilt. 

Painduv ekraan 

"Punases planeedis" (2000) kasutasid Marsile saadetud meeskonna liikmed rulli käiva ekraaniga seadet, mis näitas nende asukoha koordinaate. Tuli oodata vaid tosin aastat, et Ameerika klaasitootja Corning tuleks lagedale paberõhukese ja kerge, kuid väga vastupidava ja kergesti painduva klaasiga, mis sobib hästi elektroonikaseadmete ekraanide valmistamiseks – esimesi vilju peaks saama näha tuleval aastal. Veel tänavu plaanib aga Samsung tuua müügile volditavad nutitelefonid, milles on kasutatud orgaanilisi valgusdioode, mistõttu ekraan ei vaja taustavalgust ning saab olla õhem ja kergem. 

Raudmehe rammu andev kehatugi 

Viimastel aastatel on nii Prantsusmaal, USAs kui ka Itaalias ehitatud Raudmehe terasturvise eeskujul metallist välisskeleti prototüüpe – robootiline raamistik toestab jalgu ja käsi ning võimaldab üsna kergesti tõsta umbes 100kilost raskust. Tugiraami üks eesmärke on anda sõduritele lahingus lisajõudu ja -vastupidavust, kuid seda saaks kasutada ka näiteks raskete kandamite tõstmist nõudvas tehasetöös või maavärinapiirkondades kannatanute rusude alt päästmisel, samuti meditsiinis kõndimisabina.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis