2
fotot
OMA AIA ELEKTER: Vello Ohu kattis oma Türi kodu katuse 25ruutmeetrise osa päikesepaneelidega. Juba aasta pärast pani ta sama palju juurde ja ütleb, et endale elektri tootmine tasub ennast kenasti ära. Kui peaks juhtuma, et selline isetegemine maksustatakse, nagu on suurkorporatsioonid valitsusi masseerima asunud, võtaks Vello ennast liinist kohe lahti. (Andrus Kopliste / Järva Teataja)

Asjatundjad ei küsi enam kas ja millal, vaid hoopis: miks juba pole juhtunud, et majapidamised lõikavad piltlikult öeldes juhtmed läbi ja ütlevad elektrijaamadele nägemist. Põlevkivist saaks alternatiivenergia.

"Siin pole midagi ennustada. See võiks juhtuda juba täna ja kohe! Tehnoloogia ja tooted on selleks valmis. Meil on nii päikest kui tuult ja pole ju ka mingit muret toota ökoloogilist kütust. Näiteks saab voolu vesinikust ja süsihappegaasist toodetud metanooliga väikeses kütuselementgeneraatoris," räägib endine poliitik, rohelise mõtteviisi üks eestkõnelejaid Marek Strandberg. Tema arvates võiks täna ja kohe Eestis enamik kodumajapidamisi elektrivõrgust välja astuda. Ehk – ei mingit kõikuvat börsihinda, ei mingeid kasumimarginaale energiasaurustele ega loomulikult ka võrgutasu. Elektrit saab kodus ise teha, nagu päikese käes küpsenud marjadest moosi keeta ja seda üle talve riiulis hoida.

"Probleemiks on see, et puudub majanduslik paindlikkus ja kapitalikogus, et selline muutus kiirelt teoks teha. Liiga pikka aega on siinseid otsustajaid ja ühiskonda hullutatud mõttega, et pole lahedamat asja energia tootmiseks kui põlevkivi. Kui räägitakse alternatiivenergeetikast, on selline veider termin, siis mulle seostub see peaaegu alati just põlevkiviga – see on kõige suurem alternatiiv arukale energiatootmisele," seletab Strandberg.

Tesla aku muudab tuumajaamad vanamoodsaks?

Järjest on lammutatud, uppi lükatud või õhkugi lastud vanu alevike katlamajade korstnaid. Kortereid hakati kütma oma kateldega ja lõpuks läksid kohalikud katlamajad pankrotti.

Elektrienergia areng on jõudnud sinnamaale, et sama võib juhtuda ka praegu tavapäraste elektrijaamadega, sest majapidamised hakkavad elektrivõrgust end hoogsalt välja lülitama. Miks? Sest tarbijateni jõudis taskukohane ja vastupidav aku. Kui esimene Tesla elektriauto Eestis eelmise aasta alguses registreeriti, kirjutas sellest kogu Eesti meedia.

Selle insenerisaavutuse marjamaa esimene omanik oli oma uue lemmikuga sõitnud kaks kuud, kui leidis sellel ühe vea: auto päiksesirmid on ebamõistlikult lühikesed. Päikesesirmidele vaatamata rõõmustas elektriauto omanikke, et nüüd on neil võimalus laadimata sõita Eesti igasse nurka. Tesla lubab, et ühe laadimiskorraga saab teha üle 500kilomeetrise sõidu.

Miks rääkida autost majapidamiselektri loos? Sest maikuu esimesel ööl tutvustas Tesla midagi, millest maailma meedia räägib siiani. "Neljapäeva öösel olin kajastamas tuleviku tuumaenergia debatti Northwesterni ülikoolis, kus tuumaenergia kriitik Arnie Gundersen ennustas, et Tesla uus aku muudab uued tuumajaamad vanamoodsaks," kirjutas kolumnist Jeff McMahon ajakirjas

Forbes. "Kuna selline aku on piisavalt odav lahendamaks tuule ja päikese vaheldumise töökindluse probleeme, siis ta ennustas, et see pakub odavamat alternatiivi tuumajaamade ööpäev läbi tootmisele," vahendab McMahon kuuldut.

Tesla akud lahendavad seni päikese ja tuule odava elektri lahendamata probleemi – mida teha siis, kui päikest ja tuult ei ole. Teisalt, akud olid ka varem olemas, aga mitte sellise hinna ja kvaliteediga.

Siiski on Tesla koduaku (Powerwall) sellise hinnaga, et vähemalt praegu on odavam ise toodetud elekter ära tarbida, mitte hoiustada, usub Strandberg. "Akude ja omatootmisega on juba täna nii mõneski kohas, näiteks sellises, kuhu tuleb ise ka võrk rajada, odavam toime tulla. Täna on nii võrgutasud kui n-ö võrgus hoiustamise (toodetakse ja antakse võrku, et see hiljem sealt tagasi saada) tasud koos sedavõrd madalad, et praegu pakutavad akud ei suuda selle hinnaga konkureerida."

Elektrienergia väiketootmises on muutund veel midagi – tuule ja päikeseenergia hind on järsult kukkunud.

Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist: "Taastuvenergia väiketootjad ähvardavad senise elektritootmise pea peale pöörata. Tehnoloogia on tuntavalt odavnenud, mis toob kaasa odava ja puhta (väike)energeetika võidukäigu. Maismaatuulikust toodetud elekter on täna soodsaim."

Samas ütleb Tammist, viidates Soome ülikoolide hiljutisele uuringule, et lähiaastatel muutub hoopis päikeseenergia kõige soodsamaks elektritootmise viisiks. "Päikesepaneelide hinnad langevad tootmisvõimsuste kahekordistudes viiendiku võrra. Euroopa päikeseenergia ühenduse – EPIA – hinnangul võib hinnalangus järgmise viie aasta jooksul olla veel 35–50 protsenti. Hiljutine uuring pakub hinnalanguseks järgmisel kahel aastal 40 protsenti." Juba praegu on PV paneelidest (fotoelektrilised päikesepaneelid) toodetud elektrienergia odavam, kui Eesti Energialt ostetud elekter koos võrgutasude ja riigimaksudega.

"Kui viis aastat tagasi maksis installeeritud PV paneeli kilovatt 3600 eurot, siis praegu maksab tavatarbija selle eest alla 400–650 euro," ütleb Tammist. "Langevad ka päikesepaneelide paigaldamise ja võrku ühendamisega seotud kulud. Ehkki Eestis on planeeringute, loamenetluse, paigalduse, võrguühenduse, inverteri ja finantseerimise kogukulu kilovati kohta enam kui kaks korda kõrgem kui Saksamaal, siis seadmete levides on hakanud alanema ka need kulud." Päikesepatareid levivad täna kiiremini kui mobiiltelefonid. "Riikides, kus elektrivõrguühendus on piiratud, on just uued taastuvad allikad nendeks, mis võimaldavad sõltumatut energiatootmist. Seega vältida elektrimonopole, justnagu mobiiltelefonid läksid mööda traadipõhistest telefonimonopolidest," selgitab Tammist. "Kulude alanemine võiks olla kiirem, kui täna selle edendamise vastu ei võitleks energiamajanduse korraldamist juhtivad jõud."

Energiahiiud tunnevad ohtu

Tulevikku vaadates võiks öelda, et kui päikesepatareid peaksid veel odavamaks minema ja kui akud peaksid veel paremaks saama ning kui me võtame kasutusele üha säästlikumad pirnid ja elektriseadmed, siis saab ennustus varsti teoks: üha rohkem majapidamisi hakkab ennast traditsioonilisest elektrivõrgust ära lõikama.

Ameerikas on see juba alanud ja elektritootjad on alustanud ulatuslikku lobitegevust tagamaks enda jätkuvat eelistamist. Räägitakse juba päikeseenergia tootjatele-kasutajatele erilise maksu sisseseadmisest ja sellest, et nood kodanikud on kahjulikud, kuna nende loobumise tõttu läheb elekter teiste kasutajate jaoks kallimaks.

Katseid energiatootmises toimuvat revolutsiooni takistada on märgata Euroopa Liiduski. Märtsi lõpus arutles väiketootjate teemat Euroopa Komisjon. Fossiilenergia tootjad ja võrguettevõtted tahavad, et väiketootjate omatarve maksustatakse, taastuv-energia tootjad loomulikult seda ei toeta.

Elektrilevi hirmu on Eestiski tunda. Kui praegu maksab iga elektritarbija kasutatud kilovatt-tunnilt võrgutasu, on Tammisti sõnul võrguettevõtted tegemas selgitustööd, et suurendada võrgutasudes püsitasukomponenti. See tähendab, et sõltumata tarbimise suurusest, garanteerib võrguettevõte oma tasu. Pisut teistsuguse võidu Elektrilevi Eestis juba sai. Kui veel eelmisel aastal tasus elektrivõrguga liitujate kulud suuresti Elektrilevi, siis selle aasta algusega see metoodika muutus. Liitumiskulud tasub nüüd liituja, kui ta elab alajaamast kaugemal kui 400 meetrit.

Kaarel Kutti Elektrilevist selgitab: "Alates sellest distantsist peab arvestuslikult standardile vastava kvaliteediga elektri tagamiseks ehitama alajaamasid, asendama olemasolevaid liine tugevamate liinidega jne. See kõik on hüppeline kulude kasv."

Energiasaurused surevad paratamatult välja

Kutti ütleb, et 400 meetri raadiuses elab üle kolmveerandi klientidest. "Liitumine on kulukas asustusest kaugel asuvatele majapidamistele. Praegu on Elektrilevi olukorras, kus 58 protsenti elektrivõrgust teenindab 13 protsenti klientidest, kes tarbivad vaid neli protsenti kogu võrku läbivast elektrienergiast," ütleb Kutti. Mistõttu otsustatigi, et kui inimene elab kaugemal, siis peab ise maksma kinni alajaama ehituse ja liinide vedamise. 2013. sügisel olnuks ühe meediale oma murest rääkinud pere elektrivõrguga liitmise tasuks 2221,52 eurot. Uue arvestusega on see 10 868,94 eurot ja sellele lisandub veel käibemaks. Vana metoodika järgi maksis Elektrilevi aastas selliste liitumiste väljaehitamiseks kokku keskmiselt kuus miljonit eurot. Tõsi, nüüd lubab riigiettevõte, et suunab selle summa töökindlamasse elektrivõrku ehk alajaamade ja elektriliinide uuendamiseks.

Strandberg on seda meelt, et aktiivne vastutöö sellise muutuse vastu on kinnituseks: suund autonoomiale ehk isetootmisele on tehnoloogiliselt õige. "On üsna selge, kui mingi vara üleöö oma tähenduse kaotab, on see paras majanduskatastroof. Personaalse arvutustehnika suhtes umbusklikud suurarvutite tootjad olid veel 1960aastate lõpul veendunud, et maailma arvutusülesannete lahendamiseks piisavat mõnest korralikust suurarvutist kõigi maalaste jaoks. Samas on energeetilise autonoomia ja suure tsentraalse võrgusüsteemi vahel n-ö nutivõrk, kus on terviksüsteemi liidetud ka elektrisõidukid oma akude või kütuselementidega jne jne."

Strandbergi sõnul ei peaks riik kartma, et jääb sellise revolutsiooni käigus ilma oma energiafirmast ja Eesti Energiast ei saa enam riigi ülalpidamiseks dividende võtta. "Valitsus peaks kasutades Eesti Energia dividende, soosima ühistulise energeetika teket ja arenguid. Toetada tuleks kodanike oma energiatootmise teket, kus ühistu liikmeks saab olla näiteks kahekordse omatarbe tootmismahu ulatuses. Sel juhul võiks riik pakkuda investeerimistuge. Samal moel nagu pakutakse tuge ju pensionikogumisel. See oleks jätkusuutlik tegevus, sest elektri vajadus ju otsa ei saa. Vähemalt ei oska me seda praegu ette kujutada, miks see otsa saama peaks."

Strandbergi sõnul oleks sellise mudeli juures ruumi ka suurenergeetikale ja saaks rahumeeli näha mõlemat tootmisviisi veel õige pikka aega. "Paraku ajab ka selline lahendus – riigi toetusega energiaühistute loomine – nii suur-energeetikuid kui taastuvenergia masstootjaid kahjuks närvi ja marru.

Täna ei saagi Eestis energiaühistu (kui see on registreeritud tulundusühistuna) elektriturul toimida, sest elektrituruseaduses on sees punkt, mis lubab sel turul olla vaid aktsiaseltsidel ja osaühingutel." Millised ohud sel kõigel olla võivad? Strandberg ütleb, et ei olegi. "Energeetika innovatsioonil pole mingeid fataalseid ohte. On mõju. Nagu ka bioloogilisel evolutsioonil on oma mõju ning kohanemisvõimetud muutuvad lihtsalt fossiilideks," räägib Strandberg.

"Tänane olukord on selline, kus suurte energiaettevõtete jaoks on selleks soojaks kliimaks ennustatavate tarbimisharjumustega elektrikasutajad. Loomulikult see pilt ja mugavus muutuvad, kui kasutajad tootjateks muutuvad. Aga see on vähemalt mingil määral ju paratamatu. Meenutame kas või seda, et kui pakuti riiklikku toetust oma päikesejõujaamade loomiseks, jätkus seda vaid päevaks. Samast rahast tehtud elektriautode soetusprogramm venis aga nagu tatt ja elektrisõidukite kasutuses oleme me ikka üsna tagasihoidlikud vaatamata üsna suurele rahahulgale, mida sinna kulutati. Võrreldes näiteks Norraga, kus enim müüdud sõidukiks on juba mitmendat aastat Tesla. Nafta-Norras!

Energiatehnilist ei pea mitte kartma, vaid soosima. Riigi ja valitsuse asi pole mitte juhinduda hirmudest, vaid soosida progressi neile hirmudele vaatamata."

Kaks miljardit akut ja maailm on muutunud paik

Tesla lubab, et üks 10 kWh Powerwal rahuldab kodumajapidamise energiavajaduse kenasti ja töötavat kõige paremini just päikeseenergiast elektrit tootes. Samas saab seda kasutada ka elektrikatkestuste ajal või siis, kui elektrienergia hind börsil on kõige kõrgem. Näiteks päeval, kui päikest kõige rohkem ja pere kodust ära, laed odavama börsielektriga akud täis. Õhtusel tipptunnil, kui börsihind on kõrge, kasutad akust tulevat elektrit. "Maailmale oleks vaja kaks miljardit Powerwalli, et meie energiatarbimist rahuldada," ütles Tesla pressikonverentsil ettevõtte juht Elon Musk. "See on pöörane number, aga vaadates näiteks autode arvu, mis vahetuvad välja iga 20 aasta tagant, pole see üldsegi utoopiline." Vaid mõned päevad pärast imetoote tutvustamist teatas ettevõte, et nad on akud läbi müünud juba järgmise aasta keskpaigani. Tellimusi on 38 000.

Päikesepaneelidega Vello: ehk uus aku ohjeldaks uut pöörast liitumistasu?

Türi elanik Vello Ohu on ligi kolm aastat päikesepaneelidega oma kodule elektrit tootnud. Suurema osa elektrist kasutab ise, ligi sama palju müüb ta võrku tagasi ja väikese osa ostab juurde. Ehk potentsiaalset elektrit, mida uutesse Tesla akudesse salvestada, tal on, aga sellegipoolest endale ta seda soetama ei kipu.

"Loomulikult on akud üks võimalikke lahendusi. Alles oli ajalehes juttu pöörasest liitumistasust Elektrileviga. See ehk natuke ohjeldaks seda, aga kui on võimalus mõistliku hinnaga võrguga liituda, siis ma ei näe vähimatki mõtet soetada seda akut. Võrk tegelikult toimib ise akuna," selgitab ta.

Vello müüb ülejäävat elektrit võrku ligikaudu üheksa sendiga kWh eest. Suurem osa sellest, 5,34 senti, on taastuvenergia tasu. "Aku soetamine on õigustatud ainult sellisel juhul, kui puudub ühendus võrguga. Mina ei oleks nõus sellist summat akudele kulutama, teades Tesla aku hinda."

Nii ostu- kui müügihind on Vellol paigas, aga see ei tähenda, et selle pärast muretsema ei peaks. Hind, millega võrk elektrit tagasi ostab, ei ole kivisse raiutud. "Taastuvenergia toetuse kaotamisest on olnud juttu kaua. Kui mina annan enda toodetud voolu nelja sendiga majast välja teisele poole voolumõõtjat, siis minu naaber ostab sellesama elektri piltlikult öeldes sama elektriposti posti otsast 12 sendiga. See on energiaettevõttele lihtne raha. Riik peaks rohkem huvi üles näitama, kuid tundub, et ega neist mikrotootjatest praegu eriti huvitatud ei olda. Pigem on sellega tegelejad entusiastid."

Juttu, et võidakse kehtestada maks kõigile elektritootjatele, ka Vello sarnastele mikrotootjatele, peab ta jaburaks.

"Siis tuleb liinist lahti võtta, kui nii jaburaks. läheb. Samamoodi ei tohiks oma põllult kartuleid üles võtta, enne peaks käibemaksu ära maksma," leiab ta sama absurdse näite.

Maja katusele paigutatud 50 ruutmeetrit päikesepaneele toodab Vellole aastas 6000 kWh elektrit. Perega tarbib ta 8000 kWh ehk 2000 kWh ostab ta aastas juurde. "Võrku müün umbes 5500 kWh elektrit. Ma ei suuda iial ära tarbida oma toodetud kilovatte, päevasel ajal ei ole keegi neid tarbimas," seletab ta.

"Igal juhul julgustan inimesi, kes mõtlevad, kas teha või mitte. Kui ma olen pessimist, siis ma ütlen, et kümne aastaga saab kulud tasa ja kui ma olen optimist, siis saab kiiremini ehk seitsme aastaga. Aga kõige suurem takistus on võrguga liitumine. See võiks olla palju lihtsam."

Jaga artiklit

23 kommentaari

A
a.  /   12:10, 4. juuli 2015
Kas keegi selgitaks palun selle eelviimase lõigu matemaatikat. Midagi nagu ei klapi.
N
njah  /   09:52, 1. juuni 2015
Kuskil oli juba uudis, et Floridas on kohustuslik kasutada kohalikke teenuseid, elektrit, vett ja kanalisatsiooni. Autonoomne süsteem on keelatud. Kui Eestis peaks päikese-tuule-energia massiliseks muutuma, küll siis kohalikud ärimehed suruvad ka sellise seadusemuudatuse läbi.
http://www.collective-evolution.com/2014/03/09/florida-makes-off-grid-living-illegal-mandates-all-ho...

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis