Eesti uudised

Ühendriikide saatkond hoiab silma kõigel, mis toimub tema hoone ümbruses (3)

Mattias Tammet, 30. mai 2015, 07:00
LAUSKONTROLL?: Väidetavalt hoitakse Tallinnas Kentmanni tänaval USA saatkonna ümbrusel silm peal igal möödujal. Salasilm võib kahtlustada isegi juhuslikke tädikesi. Eile patrullis seal üksik ja juba kaugele paistev politseinik – saatkonnas olid kõrged külalised. Foto: Mattias Tammet
Liiga agarate saatkonna silmitsejate jälgimiseks on palgatud meeskond, mida juhib endine kaitsepolitseinik

Veel enne, kui siseministeerium oli jõudnud kommenteerida Postimehes esitatud väiteid selle kohta, et USA saatkond jälgib ja salvestab Tallinna kesklinnas juhuslike inimeste liikumist, oli Vene telekanal saatkonna juures juba kaamerameeskonnaga kohal.

Samal teemal

Eile, mõni tund pärast paljastusi USA saatkonna salajase jälgimisprogrammi kohta, oli USA saatkonna ümber tunda pinget. Seal tungles ajakirjanikke ja niisama huvilisi.

Paarisaja meetri kaugusel USA saatkonnast jalutab kaks meest – ühel käes kilekott, teisel seljas helkurvest. Mõlemal on kaasas – ühel käes, teisel rinnataskus – pirakas raadiosaatja. Helkurvestil seisab, et tegu on "liikluskorraldusega".

Kui Postimehe paljastused vastavad tõele, on saatkonna eriturvateenistus SDU ("Surveillance Detection Unit" ehk "jälgimise avastamise üksus" – MT) neid ilmselt juba ammu märganud. Teenistus hoiab oluliselt madalamat profiili: istuvad tumedate klaasidega autodes või jalutavad erariietes saatkonnast paarisaja meetri raadiuses ringi, varuks legend sõbra ootamisest või raamatupoodi jalutamisest, kirjutab Postimees. Lehe teatel koosneb rühm viiest liikmest ning neil on kasutada telefonid, kaamerad ja isegi pikksilmad. Kahtlaste inimeste juurde võidakse astuda ja küsida, millega nad tegelevad ja kuhu lähevad – või hakatakse neid telefonivideole salvestama. Hiljem edastatakse see info Eesti politseile ja küsitakse, kas silmajäänud inimene võib olla saatkonnale ohtlik.

"See ei ole luuretegevus"

Et lugu tuli alles paar tundi varem avalikkuse ette, oli eile keskpäeva paiku saatkonna juures tunda ja näha ebatavalist sagimist ning sellest tulenevalt ka kerget närvilisust.

Mõned ajakirjanikud filmivad saatkonda lausa piirete vahelt, kuigi seal olevad sildid ei luba pildistamist-filmimist. Ent keegi ei aja neid minema.

Küll aga jälgitakse ajakirjanikke-fotograafe saatkonnast ja mööda sõitva diplomaatiliste märkidega suure musta Dodge’i roolist. Veidi eemal, täpselt saatkonna tänavapiirete kõrval, seisavad kaks meest, kes on pealtnäha põhjalikult ametis oma telefoni uurimisega. Saatkonna kõrvale pargitud politseiauto lähedal sammub üks mundris korravalvur.

Linnakodanikud, kes elavad saatkonnast kuni paarisaja meetri kaugusel, ütlevad, et nende liikumise kohta pole keegi ühtegi märkust teinud. "Ma saan aru, et neil võiks huvi olla. Ma vaatan ka vahel, et keegi on kahtlane," ütleb parasjagu auto saatkonna lähedale parkinud Natalja, kellele samas ei meenu, et tema või kellegi tema tuttava juurde oleks tuldud küsimusega, kuhu minek või miks nad seal on. Ka kohalikud elanikud Antonina ja Viktor ütlevad, et kuulsid uudist, kuid oma kogemuse kohta vangutavad pead.

"Mitukümmend aastat elan juba siin, kordagi pole küsitud," ütleb Antonina. Saatkond ei avalikusta oma turvameetmete kohta midagi ootamatut. Kultuuri- ja pressiatašee Caitlyn Kim tõdeb, et pärast 1998. aasta 7. augustil Tansaanias ja Kenyas toimunud ohvriterohkeid terrorirünnakuid USA saatkondadele asus USA korraldama oma saatkondadele põhjalikumaid turvameetmeid. Üks neist on seesama SDU – Surveillance Detection Unit, mis tegutseb tõesti ka Tallinnas. See tähendab meeskondi, kelle eesmärk on märgata, kui keegi saatkonda liiga palju jälgib. Kust täpselt saatkonna taluvuspiir läheb, ei ole teada. "See ei ole luuretegevus," ütleb Kim. "Kõik, mis me teeme, on kooskõlas Eesti seadustega."

Politsei pole pilte saatkonnalt saanud

Eile korraldas siseministeerium olukorra selgitamiseks pressikonverentsi, kus USA saatkonna ja Eesti riigi turvakoostööd selgitas ministeeriumi asekantsler Erkki Koort. Muu hulgas avalikustati memorandum, mille olid 2013. aastal sõlminud siseministeerium ja USA saatkond. Memorandum ei anna osapooltele mingeid ebaseaduslikke õiguseid, juhib Koort tähelepanu. Eesmärk on pigem parema koostöö nimel kehtiva olukorra täpsustamine. "Kui midagi sellist avastatakse, mis ohustab diplomaatilise esinduse puutumatust, tuleb neil pöörduda Eesti õiguskaitseorganite poole," ütleb Koort.

Asekantsler viitab, et ministeeriumile pole toodud tõendeid, et saatkond tegeleks ebaseadusliku jälitustegevuse või salajase andmekogumisega. "Meil ei ole täna andmeid, et nad oleksid mõnda kehtivat õigusakti rikkunud," lausub Koort. "Artikkel väidab, nagu oleks siseministeerium olnud teadlik isikute andmete kandmisest ülemaailmsesse baasi ning et see oleks justkui toimunud siseministeeriumi heakskiidul. Mingit sellist heakskiitu kahtlemata olla ei saanud," tõrjub Koort süüdistusi.

Samas tunnistab ta, et siseministeeriumil ei ole tõendeid selle kohta, et SDU-rühm pole väidetud isikuandmeid kogunud. Teada on vaid see, mida saatkond Eesti õiguskaitseorganitele edastanud on. "Eesti vabariigi saatkond Ameerika Ühendriikides ei edasta oma memosid samamoodi Ameerika Ühendriikidele. Ja nii ei edasta ka ükski saatkond, mis on Eesti vabariigis, oma memosid Eestile," nendib Koort. "Jälitustegevust üksus teha ei tohi."

Sama kordab ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Priit Pärkna. "Politsei- ja piirivalveamet ei avalda Ameerika Ühendriikide saatkonnale inimeste isikuandmeid, vaid annab hinnangu, kas inimene, kelle kohta küsitakse, võib kujutada ohtu saatkonna või selle töötajate turvalisusele. Kontrollime, kas inimene on olnud seotud kuritegevusega või toime pannud süütegusid ning anname saatkonnale selle põhjal oma hinnangu, avaldamata inimese kohta täiendavaid andmeid."

Seejuures märgib Pärkna, et politsei ei ole saanud USA saatkonnalt juhuslike möödujate pilte või videoid. "Peamiselt puudutavad Ühendriikide saatkonna päringud saatkonna ja diplomaatide lepingupartnereid (nagu näiteks toitlustajad, autojuhid või keeleõpetajad), saatkonda tööle kandideerivaid inimesi või konsulaartegevuse korraldamist. Kokku oleme selle aasta jooksul Ameerika Ühendriikide saatkonna päringutele vastanud ligi 40 korral," ütleb Pärkna. Inimeste kohta tehtud päringuid teeb saatkond ainult nimede, mitte fotode järgi.

Küll saab PPA päringuid saatkonna turvateenistusele silma jäänud autode kohta. "Kui Ühendriikide saatkond küsib kahtlust tekitanud sõiduki kohta, kontrollib PPA autonumbri alusel autoomaniku tausta ning vastab saatkonnale, kas ta võib meie hinnangul kujutada ohtu saatkonna turvalisusele – PPA ei avalda saatkonnale autoomaniku nime ega muid andmeid," ütleb Pärkna.

Väljavõtteid siseministeeriumi ja USA saatkonna vahel sõlmitud memorandumist

"…valveüksuse eesmärk on üksnes vaatlustegevuse kaudu tagada Suursaatkonna ja teiste saatkonna objektide ning Ameerika Ühendriikide diplomaatiliste esindajate kaitse ning turvalisus."

"…Ühendriikide Suursaatkond Eestis ei ole volitatud rakendama meetmeid õigusrikkumiste tõkestamiseks oma pädevusi ületades. Vajalikke vastumeetmeid rakendavad omal äranägemisel kohalikud pädevad ametiasutused."

"Politsei- ja piirivalveamet on kohustatud tagama igakülgse abi Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnale saatkonna ja teiste saatkonna objektide ning diplomaatiliste esindajate kaitsel."

"Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis Suursaatkonna turvalisuse tagamisel ja õigusrikkumiste tuvastamisel ning muude oluliste turvalisust kahjustava informatsiooni kogumisel informeerib Kaitsepolitseiametit ja Politsei- ja Piirivalveametit suuliselt või kirjalikult…"

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee