Juhtkiri

Juhtkiri | Suur sõber (10)

Õhtuleht.ee, 29. mai 2015, 18:18
Foto: Mattias Tammet
Ameerika Ühendriikide mure oma saatkondade turvalisuse pärast on mõistetav, ehkki tavakodanikule võivad arvukad turvameetmed ja kahtlustamine tunduda suisa paranoilised. Nüüd ongi ilmnenud, et saatkonna palgal on spetsiaalne kohalikest jälgimisüksus, mis hoiab silma peal märgataval osal Tallinna kesklinnast. Tavakodanikena käituvad üksuse liikmed jälgivad ja vajadusel salvestavad neile kahtlastena tunduvaid isikuid, keda Eesti politsei abiga identifitseeritakse ning vajadusel kantakse ülemaailmsesse terroriohu andmebaasi. Nii on Postimehe väitel viimase aasta jooksul esitatud 65 raportisse sattunud ka kooli lapsele järele läinud pereema ja pargis koera jalutav pensionär

Kas selline varjatud jälgimine/jälitamine, inimeste kohta andmete kogumine ja andmebaasi sisestamine on ikka seaduslik? Saatkonnaga memorandumi allkirjastanud siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koort kinnitab, et on küll. Kapo eksjuht Raivo Aeg rõhutab, et ükski memorandum pole ülimuslik seaduste ees. Ekssiseminister Ken-Marti Vaher küsib aga demagoogiamaiguliselt vastu: kumma saatkonna tegevus Tallinnas mõjutab meie inimeste privaatsustunnet rohkem, kas USA või Venemaa oma?

Samal teemal

Skandaalile annab lisajumet piinlik asjaolu, et salajase üksuse tegutsemisest polnud väidetavalt aimu isegi pea- ja siseministril ning et Taavi Rõivas ootab nüüd jälgimistegevusest detailset ülevaadet.

Kes aga annab Eestis selliseks tegevuseks loa? Kui see tegevus kvalifitseerub varjatud jälitustegevuseks, siis ilma loata jälitustegevus on ebaseaduslik, saati siis jälitustegevus teise riigi huvides. Ühtlasi kerkib loogiline küsimus, kas inimesel endal on õigus teada, et teda on jälgitud, tema kohta andmeid kogutud ja mingisse andmebaasi kantud? Kas Eesti riik üldse teab, kes tema kodanikest on kusagil kahtlasena arvel, ja kas tal on õigust kontrollida, ega tema kodanikuõigusi pole seejuures rikutud?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee