Eesti uudised

Euroopa Komisjon kasvatas Eestisse saata tahetavate põgenike arvu üleöö tuhandeni (44)

Juhan Haravee, 28. mai 2015, 07:00
KUHU EDASI? Neil maikuus Kreeka saarel Kos maabunud süürlastel pole aimugi, et võivad varsti hoopis mõnele Eesti saarele sattuda. Või siis näiteks Lätti, aga sel juhul mitte saarele.Foto: Reuters / Scanpix
"Euroopa Liidu tugevus peitub solidaarsuses ja ühises tegutsemises," edastab Brüsselist oma hinnangu Euroopa Komisjoni pakutud põgenike arvule – 1064 – välisminister Keit Pentus-Rosimannus, kinnitades samas, et see arv ei arvesta meie tegelikku võimekust ja olukorda.

Eile, kaks nädalalt pärast Euroopa rändekava avalikustamist, võttis Euroopa Komisjon vastu esimese osa ettepanekuist kava rakendamiseks.

Samal teemal

Eestisse on plaanis kahe aasta jooksul ümber paigutada 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast, kes on saabunud sinna Süüriast ja Eritreast.

Ümberpaigutatavate koguarv on aga 40 000 inimest. Liikmesriigid saavad iga nende territooriumile ümberpaigutatud isiku eest 6000 eurot, mis teeb Eesti "sissetulekuks" umbes 4,43 miljonit eurot.

Lisaks ootavad 2015.- 2016. aastal Eestisse ümberasustamist veel 326 pagulast, kes moodustavad 1,63% 20 000 pagulasest, kes tuleb vastava programmi alusel Euroopa Liidu liikmesriikidesse ümber asustada. Ka selles kavas osalevatel liikmesriikidel on õigus saada rahalist toetust, milleks eraldatakse sel ja järgmisel aastal kokku 50 miljonit eurot.

Niisiis peaks Eesti elanikkond lähiaastatel suurenema vähemalt 1064 valdavalt Aafrikast pärit tulevase kaasmaalase võrra.

Rändekava ja selle juurde kuuluvad ettepanekud peavad aga heaks kiitma liikmesriigid ise ja ka Euroopa Parlament. Seega seisab tõsine piikidemurdmine alles ees.

Euroopa Komisjoni rände- ja siseasjade volinik Dimitris Avramopoulos ütles eile Brüsseli pressikonverentsil, et kaks nädalat tagasi esitletud Euroopa rändekava sündis viie kuu jooksul.

"Komisjon on näidanud, et suudab rände ohjamise parandamiseks reageerida kiiresti ja otsustavalt," lausus Avramopoulos. Ta kinnitas veel kord, et siiani loosunglikult mõjunud sõna "solidaarsus" on lõpuks saamas tegelikkuseks.

Toompea pole nõus

Välisministri sõnul ei arvesta aga Euroopa Komisjoni ettepanekuna avaldatud varjupaigataotlejate jaotus Eesti tegelikku võimekust ja olukorda. "Eesti ei saa Euroopa Komisjoni praeguse lähenemisega nõustuda," kinnitas Pentus-Rosimannus.

Välisministriga on põhimõtteliselt nõus ka tema kolleeg siseküsimustes Hanno Pevkur.

"Pagulaste ümberpaigutamise kvoodi arvutamisel ütleb Euroopa Komisjon, et võti on Eesti jaoks 1,85 %," ütleb Pevkur. "Arvestades, et Eesti moodustab Euroopa Liidu rahvaarvust umbes 0,26 protsenti ja SKTst 0,14 protsenti, on komisjoni ettepanek umbes 10 korda suurem ja meie hinnangul ebaproportsionaalne."

"Kui komisjon on valmis arvestama eelmisel ja sel aastal oluliselt kasvanud asüülitaotlejate arvu Eestis, samuti Eesti hetkevõimalusi, vajalikke ettevalmistusi omavalitsuste majutuskohtades ja muid tegevusi, on Eesti kindlasti valmis liikuma konstruktiivselt edasi, leidmaks rändekriisile lahendusi," lisas ta.

Ainsa parlamendiparteina reageeris kiiresti Euroopa Komisjoni ettepanekule EKRE.

"[Oleme] seisukohal, et praegu plaanitav Brüsselist kontrollitav keskne immigratsioonipoliitika on Eesti rahvuslikule püsimajäämisele ohtlik. Ühtlasi on kvooditemaatika käsitlemisel ilmekalt näha, et avalikkusele on süstemaatiliselt valetatud. Valitsus ei tohi mitte mingil juhul nõustuda immigratsiooniteema nihkumisega Eesti riigi kontrolli alt Brüsselisse. Muu hulgas ei tohi Eesti nõus olla n-ö vabatahtlikult Euroopa Liidu sees ümberjaotatavate immigrantide vastuvõtmisega," kinnitas EKRE esimees Mart Helme.

Tema sõnul tähendab komisjoni välja pakutav süsteem, et Eesti hakkab suurel hulgal immigrante vastu võtma mitte lihtsalt praegu, vaid igal aastal.

"Kumulatiivselt tähendab see, et aastate jooksul jäävad eestlased oma põlisel kodumaal vähemusse ja see tähendab meie rahvusliku hääbumise vääramatust," lausus Helme.

44 KOMMENTAARI

u
uustalunikud 29. mai 2015, 16:51
Minu vanaonu on jubanii ära loputatud et lubas oma talumaad Lääne- Virumaal pagulastele annetada ? Headmeelt teeb ainult see et naabriks on kodanik riigiametnik ,kes toetab seda pagulasteemat.
e
ei mingit getot! 29. mai 2015, 16:35
Ja palun paigutage pagulased Viimsi ,Piritale ,Tiskre ,Nõmmele edukamad inimesed tahavad ju ka integreeruda.
Loe kõiki (44)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee