Maailmapäev

Väärkoheldud lapsel on suurem risk kasvada seaduserikkujaks (11)

Merle Pajus, Reet Laja, 27. mai 2015 23:00
Foto: ÜRO/MArco Dormino
ÜRO lapse õiguste konventsioonis on kirjas laste õigused, mille hulgas üks olulisem on turvaline kasvukeskkond. Paraku ei ole paljude laste üleskasvamine sugugi turvaline ning sageli on selle taga just täiskasvanud, kes tegelikult peaksid laste heaolu eest hoolitsema, kirjutavad Merle Pajus, ENUT Armeenia projekti juht, Reet Laja, ENUT Armeenia projekti ekspert.

Ajaloost on teada, et mitme põlvkonna lapsed on kannatanud väärkohtlemist igapäevaselt - füüsiline karistamine on olnud pikalt tavapärane kasvatusvahend, hoolimatus ja ekspluateerimine, näiteks lapstööjõu kasutamine. Õigustusi ja põhjendusi leidus mitmeid.

Kui ennetustegevus ja tegelemine põhjustega on väga oluline, siis vähemtähtis pole ka juba väärkoheldud lastele psühholoogilise ja juriidilise abi pakkumine, et trauma ei süveneks ega taastoodaks väärkohtlejaid. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus korraldas Armeenias projekti "Lastele appi - ühendatud teadmised ja parim praktika Armeenia laste kaitseks!" raames koolituse, mille üks eesmärk oligi väärkoheldud laste aitamine, õpetades kohalikke spetsialiste, kuidas pakkuda psühholoogilist ja juriidilist abi võimalikult lastesõbralikult.

Selles valdkonnas on Eestil mõningane edumaa nii Armeenia kui mitmete teiste riikide ees, kelle juurdunud tavad, tabud ja traditsioonid ei lase muutustel nii kiiresti toimuda. "Hetkel näen ma Armeenia põhiprobleemi inimteguris," ütles koolituse läbi viinud prokurör Raul Heido. "Sisuliselt kõik politseiuurijad on mehed ja nendest suurem osa ei sobi alla 10-aastaste laste üle kuulamiseks eelkõige oma hoiakute ja temperamendi tõttu."

Psühhoterapeut Eda Mölderit üllatas, et koolitusgrupis osalejad ei tahtnud algul rääkida väga tundlikel seksuaalvägivalla juhtumite teemadel. "Kuid kui juba rühmatöid esitleti, olid osalejad rohkem avatud ja ise ka üllatunud, kui palju on sarnaseid juhtumeid igal pool."
Samas mainisid mõlemad, et koolitustel osalenud uurijad, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad janunevad uute praktikate ja teadmiste järele.

Lisaks inimestele on vaja ka vahendeid, mis nende tegevust toetaks. Eesti esimene laste ülekuulamisruum avati Tartu politseiprefektuuris 2000. aastal. Enamikes riikides seda veel ei ole. "Kuid," nagu selgitab prokurör Raul Heido, "ruumid iseenesest ei tööta, kui puuduvad laste vastu suunatud kuritegusid menetlevad eriuurijad."

Lapsepõlvetraumade mõju isiksuse arengule on kestev. Väärkohtlemise ohvriks langenud lapsed vajavad seetõttu erikohtlemist, -eestkostet ja -tuge. Eestil on selles vallas aastatepikkune kogemus olemas, kuigi õppimisele ja uuendamisele on veel kindlasti meilgi ruumi. Eesti spetsialistid saavad aga oma praktilisi kogemusi ja teadmisi jagada nende maade esindajatega, kellel on lastesõbralike menetlusteni veel pikem tee käia.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) on üks arengukoostöö ümarlaua (AKÜ) asutajaliikmetest ning teinud pikka aega selles valdkonnas koostööd ka välisministeeriumiga. Oleme osa võtnud 2003. aastal heaks kiidetud Eesti arengukoostöö põhimõtete ja arengukoostöö dokumentide koostamisest. Varem korraldatud suurematest ettevõtmistest võime välja tuua projekti "MTÜde ja valitsustevaheline koostöö Lõuna-Kaukaasias eesmärgiga peatada naiste ja laste inimkaubitsemine", mille edukast korraldamisest jäid väga head kontaktid kõigi Lõuna–Kaukaasia maadega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee