Juhtkiri

Juhtkiri | Kas iga ametnik väärib head palka? (8)

Õhtuleht.ee, 26. mai 2015 17:52
Foto: Arno Saar
Politiseeritus ja läbipaistmatus tippametnike valimisel teeb riigiameteist kopitanud ja ringkaitses süsteemi, kus ametnikud aeg-ajalt omavahel kohti vahetavad, aitavad üksteisel palka tõsta ja uusi hüvesid välja kaubelda. Eksib see, kes arvab, et Eestis saab riigiametnikest kõige kõrgemat palka president või peaminister. Ametnike palgatabeli tipus troonib hoopis maanteeameti nüüd juba ametist lahkuv juht Aivo Adamson, pankuritaustaga mees, kes palgati tirima maanteeametit välja soost, kuhu amet eelmise, kohtu alla läinud juhi vedamisel oli vajunud.

Ja kuigi Adamsoni puhul ütlevad paljud, et ta on selles ametis olnud väärt iga eurot, mis riik tema peale on kulutanud, näitab tema töölekutsumine ometi ka seda, et riik on värbamisel tõsise dilemma ees – kas maksta oma väärtusest teadlikele tippjuhtidele rohkem kui riigi esimesele mehele või valida konkurssidel neid, kes on nõus kesisema palga eest vastu võtma ka väärtuslikke suuniseid poliitikutelt ja ahjualustelt.

Samal teemal

Sama süsteemi järgi – palgates riigiameti etteotsa erasektori kogemusega tipptegijat – on varem päästetud ka maksuametit. Kui meil oleks miljon dollarit, julgeksime ilmselt küsida, kas ja miks ei sobi sellist tõsist kriisi ohjama mõni elukutseline riigiametnik. Lihtsaim vastus: riik (pikka aega riigi leiba söönud ametnik) on halb peremees ning vaid eraettevõtluses karastunud juht oskab ringi vaadata nii, nagu tõeline peremees vaatama peaks.

Ometi oleme jõudnud seisu, kus tipptegijad ei taha enam riigiameteisse kandideerida: poliitikute meele järele olla on raske, juht pole oma otsustes tihtipeale vaba ning seetõttu ei saa ka organisatsioon olla efektiivne. Riiklik esipalk ei kompenseeri ka läbipaistmatut ja teinekord kandideerijaile peedistamisena tunduvat värbamisprotseduuri, kus võitja ei pruugigi selguda. Sest minister võib konkursi tulemusele vilistada ja nimetada ametisse ikka oma soosiku, nagu tegi Kristen Michal veeteede ametis.

Kui aga silmitseda riigi ametnike palga(ede)tabelit, siis ei saa kuidagi öelda, et riik poleks maksmisel helde. Tervelt 329 ametnikku teenib põhipalgana rohkem kui riigikogu lihtliige. Lisatasud ja ametihüved pealekauba.

Samal teemal

27.04.2015
Anvar Samost muretseb, et riigikogulaste palk on liiga väike
04.04.2015
Maanteameti peadirektori kohalt lahkuv Adamson: majandusminister pakkus mulle Eesti Raudtee juhi kohta, aga ma ei soovinud
01.04.2015
ÕIGUSTATUD VÕI MITTE: kui palju teenivad Eestis erinevate riigiametite juhid?