Eesti uudised

Kohtusse pöördunud õpilase päästis see, et klassiruum pole avalik koht

Õpetajat solvanud õpilane pääses karistusest (158)

Maarius Suviste, 25. mai 2015 07:00
OH KOOLIAEG: Klassiruum ei ole avalik koht. See tähendab, et kui õpilane rikub tunnis korda, ei saa teda karistada karistusseadustiku avaliku korra rikkumise paragrahvi järgi. Foto on lavastatud.Foto: Tairo Lutter
Tunni ajal õpetajat mitme vandesõnaga solvanud ja selle eest politseilt trahvi saanud õpilane andis asja kohtusse ja pääses karistusest! Kuidas on see võimalik?

Tänavu jaanuaris solvas ühes Järvamaa koolis õpilane tunni ajal õpetajat mitme vandesõnaga, keeldus kaasa töötamast ja eiras sellega koolis kehtestatud korda. Teisisõnu: õpilane solvas oma käitumisega pedagoogi inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Väärtegu kvalifitseeriti karistusseadustiku avaliku korra rikkumise paragrahvi järgi. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Veebruaris tegi Paide politseijaoskond väärteoasjas otsuse ja määras õpilasele karistuse: 15 trahviühikut ehk 60 eurot. Veebruari lõpus esitas õpilane kaebuse Pärnu maakohtu Paide kohtumajale. Talle osutati riigi kulul õigusabi. Kohus edastas kaebuse politseile seisukoha saamiseks.

Mida vastas politsei?

Aprilli algul esitas politsei vastuse õpilase kaebusele. Ja mis selgus! Politsei teatas, et selles väärteoasjas jätsid nad algselt tähelepanuta asjaolu, et tänavu jaanuaris jõustus karistusseadustiku muudatus. See tähendab, et klassiruum ei ole avalik koht. Avaliku korra rikkumine karistusseadustiku mõistes näeb ette kolmandate isikute rahu rikkumist. Klassiruum on koht õppetegevuseks, kuhu ei ole ligipääsu kolmandatele isikutele (võõrastele). Klassikaaslased on klassi määratud ja tunniplaaniga õpetaja samuti klassi ette õpetama. Tunni ajal on uks kinni.

Rikkumine leidis aset tunni ajal kinnises klassiruumis. Seega ei saa tegu pidada avaliku korra rikkumiseks karistusseadustiku paragrahvi järgi. Seadusandja soovis selle muudatusega seda, et kool kohaldaks eri mõjutusvahendeid tunnsi korra hoidmiseks, teatas politsei. Seega nõustus politsei enda tehtud väärteo-

otsuse tühistamisega. Ja kohus tegi otsuse, millega tühistaski õpilase karistuse.

Kohus selgitab, et õigeksmõistmist ei olnud, vaid politsei kohaldas seadust valesti ja seetõttu menetlus lõpetatigi. Kohus märgib ka, et iga kord ei ole vaja riigi sundi õiguskorra tagamiseks, vaid saab kasutada õppe-kasvatuse meetodeid ja muid ühiskonnas omaks võetud reegleid.

Aga kui õpilane ähvardab?

Kas see tähendab, et õpilane võib tunnis teha, mida tahab, kartmata karistusseadustiku järgi rahatrahvi või aresti? "Ei saa pidada mõistlikuks seda, kui riik karistaks väärteokorras klassis õpetaja jutule vahele segavaid lapsi ja nad satuksid õigusrikkujatena karistusregistrisse," leiab justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Einar Hillep. "Õpetajal on alati võimalus korda rikkuv õpilane klassist välja saata, paluda tal rahuneda. Koolis kehtivad selle kooli kodukord ja käitumisnõuded, mille täitmise tagab kool." Hillep ütleb, et rikkumiste korral saab kool kasutada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses olevaid mõjutusmeetmeid. Näiteks: õpilase käitumise arutamine vanemaga, õpilasele tugiisiku määramine, kirjalik noomitus.

Aga kui õpilane ähvardab õpetajat vägivallaga?

"Olukord on teine, kui õpetajat ähvardatakse vägivallaga, näiteks tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega," ütleb Einar Hillep, et selline tegu on karistatav ähvardamist käsitleva paragrahvi järgi. Samuti kui õpilane ründab õpetajat füüsiliselt ja tekitab talle valu või kehalisi vigastusi, siis saab teda karistada karistusseadustiku kehalist väärkohtlemist käsitleva paragrahvi alusel rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega, seletab Hillep.

Eestis saab last väärteo- või kriminaalkorras karistada alates 14. eluaastast.

Politsei: kurb, kui õpilane

end õpetaja peal välja elab

Virginia Ciunite, Paide politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht:

"See on kahetsusväärne juhtum, mille sarnaseid koolielus aeg-ajalt ette tuleb. Kurb on, kui õpilane end mingil põhjusel õpetaja peal välja elab, käitub ebaväärikalt või lihtsalt segab tundi ja häirib oma käitumisega kaasõpilasi. Kirjeldatud juhtumi puhul ei mõistetud õpilast õigeks, tema tegu on taunimisväärne, kuid trahv tõepoolest tühistati, sest politseil oli seadusemuudatus kahjuks tähelepanuta jäänud. Tunni ajal klassiruumis toimuv ei liigitu tõepoolest korrarikkumisena avaliku ruumi mõistes.

Sarnaste juhtumite puhul saab koolipere juhinduda sellest, mida näeb ette kooli kodukord ja millised mõjutusvahendid on selle rikkumisel kohaldatavad.

Olen seda meelt, et üksikjuhtumile politsei sekkumisega reageerides ja trahvi määrates ei saa soovitud mõju avaldada. Inimene, olenemata sellest mis eas ta on, peab eelkõige mõistma, et ta on midagi vääriti teinud. Kui see on laps või noorukieas inimene, siis tuleb temaga kindlasti põhjalikult rääkida, et jõuda juurteni, millest selline eksimus alguse on saanud.

Õpetaja solvamine ei tohiks jääda ainult näpuviibutamise tasemele

Reemo Voltri, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees:

"Selline tõlgendus kooli- ja klassiruumide kohta tuleb kindlasti halva üllatusena. Siiani oli tõesti võimalik õpetajal äärmuslikul juhul kaitsta ennast ja oma väärikust ka verbaalse rünnaku eest, kaasates õiguskaitseorganeid. Ma ei mõtle siin lihtsalt tunni segamist, see tähendab vahele rääkimist, mille tõkestamiseks peaks tõesti rakendama muid kooli sisekorra reguleerimise meetmeid. Kui toimub õpetaja solvamine, siis ei saaks/tohiks see jääda ainult näpuviibutamise tasemele, sest need õpilased, kes laskuvad juba sellele tasemele, on üldjuhul sellised, kellele ei mõju muud vahendid.

Ja ma ei räägi siin ainult teoreetiliselt, mul on ka reaalne kogemus, kui aastaid tagasi õpilane mind üle koridori verbaalsete solvangutega üle valas. Sellele järgnes küll tema enda poolt politsei poole pöördumine, kuid kokkuvõttes lõppes see tema jaoks rahatrahviga, ja pärast seda enam temaga selliseid probleeme polnud.

Õpetaja on spetsialist, kes teeb oma tööd ja kindlasti ei tohi tekkida olukorda, kus seatakse ohtu õpetaja väärikus ning sealt edasi võib sellega kaasneda ka teiste õpilaste väärikuse alandamine. Karta on, et see korrarikkuja võib ainult innustust saada ja edasi võib juba ohtu sattuda nii õpetaja kui ka kaasõpilaste füüsiline turvalisus. Kui on jõutud juba olukorda, kus õpilane õpetajat solvab/sõimab, on selge, et muud kooli kodukorra meetmed ei aita ja seega on häiritud ka teiste õpilaste töökeskkond/õhkkond. Kindlasti on vaja igas koolis üheselt kehtestada kodukord, kus on kirjeldatud meetmed, mida korrarikkumiste korral ette võetakse. Kuid on olukordi, kus ainult kodukord nii-öelda ei tööta, aga õpilast peab siiski saama korrale kutsuda. Mul on hea meel, et uus haridusminister on selle temaatika luubi alla võtnud ja lubanud kiiresti seadusandluses muudatusi, et õpetajate nii füüsiline turvalisus kui ka väärikus saaks tagatud. Loodame, et vajalikud muudatused saavad kiiresti teoks ja selleks on kindlasti õpetajate esindusorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit vajadusel abiks."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee