Mulgid polnud mitte ainult esimesed talude päriseks ostjad 19. sajandi keskpaigas - nad saatsid korda palju enamatki.
Kui 19. sajandi keskel said talupojad võimaluse oma kodutalud päriseks välja osta, siis haarasid sellest enim kinni just rikkad Mulgimaa taluperemehed. Sest seal oli põlluharimisega rohkem rikkust koguda jõutud kui muudes piirkondades.
Mõni Mulgimaa talumees ei piirdunud aga lihtsalt talu päriseks ostmisega - Erdellide perekond Taagepera kandis hakkas suisa mõisaid rentima ja välja ostma.
Algselt piirduti Tõrva kandis Patküla ja Roobe mõisate rentimisega, mille võttis ette Mats Erdell koos tuttavatest mõisnikest abilistega.
Kui lisaks taludele ka mõisate päriseks ostmine vabaks muutus, ostis perepoeg Hans Erdell Roobe mõisa välja.
Vaieldav on, kas ta just esimene eesti soost mõisnik oli - mõningate allikate järgi saanud juba muinasajal mõned Eesti ülikud ja nende järeltulijad mõisnike tiitli ning nende perekonnanimedki saksastunud aastasadade jooksul.
Ent kindlasti on Mats Erdell koos poegadega kõige kuulsamad neist eestlastest, kes võimaluse avanedes endale mõisa soetasid.
Kui Mats oli - nagu laulusõnadki ütlevad - õige Eesti mees, siis tema järeltulijad kadakasaksastusid. Suur osa perekonnast maeti hiljem Alal asuva Taagepera kiriku kalmistule, kus saksa mõisnike eeskujul Erdellide perele suisa kabel püstitati.
Teise maailmasõja eel pageti aga koos ülejäänud baltisakslastega - kelle hulka Erdellid end pidama olid hakanud - Eestist Saksamaale ja edasi üle ookeani.
Erdellide jälgedes tasub pilk peale visata ka piirkonna silmapaistvamatele lossidele ja mõisatele, millega esimestel Eesti soost mõisnikel olid otsesemad või kaudsemad sidemed: Taagepera lossile, Holdre mõisale, Hummuli lossile.
Asukohtade koordinaadid:
Mats Erdelli kabel: 58.011014,25.686706
Taagepera loss: 57.993200,25.665321
Holdre mõis: 57.943957,25.740427
Hummuli loss: 57.906678,26.059348
Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt.
2 kommentaari
Teadmiseks autorile, et 40% meie mõisnikest olid eestlased. Aadliseisusi jagati neile juba 12-l sajandil.
Teadmiseks autorile, et 40% meie mõisnikest olid eestlased. Aadliseisusi jagati neile juba 12-l sajandil.
Teadmiseks autorile, et 40% meie mõisnikest olid eestlased. Aadliseisusi jagati neile juba 12-l sajandil.