Maailmapäev

Arengukoostöös ei tohi unustada keskkonnateadlikkust (1)

Kaur Maran, Eesti Roheline Liikumine, 22. mai 2015 06:00
Foto: ÜRO / F Botts
Nii nagu on olemas väga häid ja edukaid arengukoostööprojekte, kuuleb kahjuks vahel ka rahvusvahelise arenguabi loori all arendatavatest algatustest, mille ilusa pealispinna alt paistab hoopis küsitavam sisu. Eriti teravalt tuleb see kontrast välja keskkonda puudutavates projektides.

Tihtipeale on sellistes ettevõtmistes mängus ka konkreetsed ärihuvid, mis võivad minna vastuollu kohaliku kogukonnaga, kelle toetamise egiidi all tegutsetakse. Kui paljude arengukoostööprojektide puhul on selge, et mõjud on pikaajalised, siis keskkonnaprojektide häid või halbu mõjusid tunnevad ka täna kasvavate põlvede järeltulijad. Kui mingi otsus on juba vastu võetud ja ellu viidud, ei pruugi selle tagajärjed enam tagasipööratavad olla.

Selliste kahjulike projektide monitoorimisega tegeleb Kesk- ja Ida-Euroopas vabaühendus Bankwatch, mida Eestis esindab Eesti Roheline Liikumine.

Kõige rohkem tekitavad küsimusi paljud energiatootmisega seotud projektid, mille propageerijad kasutavad sageli just kohalike kogukondade aitamise põhjendusi. Nii on näiteks Gruusias praegu käigus mitu Maailmapanga ning erinevate Euroopa arengu- ja investeerimisorganisatsioonide hüdroelektrijaama projekti, mis on esile kutsunud tõsise kohalike vastuseisu nii külade hävimise kui ka keskkonnamõjude tõttu.

Hudoni tammi ehitamise jaoks peaks ligi 2000 inimest leidma endale uue kodu ja vee alla jääksid ainulaadse kultuuriväärtusega Svaneetia külad. Keskkonnamõjud on aga hinnatud vaid osaliselt ja reaalsed mõjud ei ole teada. Kõige tipuks on ehitaja, firma Trans Electrica registreeritud piiridetaguses maksuparadiisis, mistõttu on kohalikeni jõudvate hüvede kogus tammi ehitamisest minimaalne.

Nii Gruusia tammide kui ka paljude sarnaste projektide kõige aktiivsemad vastased kipuvad olema kohalikud, kes tunnevad tagajärgi kõige vahetumalt. Hudoni tammi ja teiste selliste projektide puhul on võimalik kohalikest sotsiaalsetest ja keskkonnahuvidest üle sõita, kui kohalik kogukond ei ole piisavalt tugev ega teadlik võimalikest tagajärgedest.

Keskkonnaharidusel ja -teadlikkuse kasvatamisel saab arengukoostööl olla aga võtmetähtsusega roll. Ühiskondades, kus iga kommipaber lastakse maha kukkuda, ei saa tõsiselt rääkida ka looduskahjulike suurprojektide vastu seismisest. Kuna keskkonnareostusel ja ökoloogiliste teenuste häirimisel on ühiskonnale vahetu ja tuntav mõju, siis tuleb arengukoostööd kujundades pidada silmas kindlasti ka seda, et arengus sündiv ühiskond oleks teadlik ohtudest, mis võivad kaasneda prügi, põldude üleniisutamise ja intensiivse väetamise ning muude keskkonda võimalike kahjustavate tegevustega.

Arenenud maailma kogemuses on palju loodusega seotud probleeme ja muud, mida peaksime häbenema, kindlasti on meilgi veel palju areneda. Kui me propageerime loodushoidu kodus, siis peame aitama teistelgi ühiskondadel areneda nii, et täna kasvavad põlvkonnad elaksid puhtas ja terves keskkonnas. Arengukoostöös ei tohi unustada, et jätkusuutliku arengu lahutamatu osa on keskkonnateadlikkus.

 

30. mail kell 13.00-19.00 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul Maailmapäev. Tule sõprade ja kogu perega ja vaata, mida on maailmal Sulle pakkuda! Vaata ka ürituse kava: www.maailmapäev.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee