Maailmapäev

Et Ukraina sõjalastest ei saaks kadunud põlvkonda (1)

Eero Janson, Eesti Pagulasabi juht, 22. mai 2015, 06:00
Seitsme lapsega (noorim kahekuune) perekond, kes Donetski oblastist Makejevka linnast põgenes mootorrattaga, millel külgkorvi asemele oli monteeritud puidust uks, kus lapsed peal istusid. Teekond kestis 7 päeva. Eesti Pagulasabi sai nendega Ukrainas tuttavaks Vasilivka linnas Zaporižžja oblastis. Foto: Oleg Tolstonog
Sõjas kaotavad kõik, kuid iseäranis lapsed. Neile jäävad sõdade poliitilised põhjused kaugeks ja arusaamatuks, nad on üksnes ohvrid suurte inimeste võimumängudes.

Ametliku statistika järgi on Ukrainas aprilli seisuga sõjas surma saanud ligi 70 last, kellest suurem osa on hukkunud maamiini ja muu lõhkekeha katsumise tõttu. Ligi 200 last on saanud haavata. Nendes arvudes ei kajastu surma või haavata saanud lapsed, kes on separatistide hoitud aladel. Sõja eest on põgenenud üle 150 000 lapse, kuid kokku umbes 1,7 miljonit last on käimasolevas sõjas saanud mingil viisil mõjutatud, näiteks elanud konfliktitsoonis.

Peale füüsiliste ohtude vajavad sõda kogenud või lapspõgenikud enamasti pikaajalist psühholoogilist tuge, et läbielatuga ka vaimselt toime tulla. Lapsed võivad olla olnud tunnistajaks raskele vägivallale või kaotanud mõne lähedase, kuid ka kodust põgenemine ja seetõttu vaesusesse sattumine tekitavad probleeme. Sellised läbielamised põhjustavad agressiivsust ja ärevust, teinekord ka apaatsust ja endassetõmbumist.

Kuid laste psüühika ei ole ainus, mis sõjas kannatab. Haridussüsteemi kokkukukkumine relvakonflikti tõttu ja sellest tulenev laste pikaajaline puudumine koolist on paljudes konfliktiriikides viinud kadunud põlvkonna tekkeni. See on põlvkond, kelle haridustee on jäänud poolikuks ning kelle väljavaated on kehvemad ka täiskasvanuks saades. Näiteks Süürias on kooliharidusest ilma jäänud hinnanguliselt juba 3,5 miljonit last.

Kuigi Ukraina puhul on sellise põlvkonna tekkest veel vara rääkida, on oht olemas. Lõppeval õppeaastal jäi ainuüksi Donetski oblastis suletuks umbes 150 kooli, haridusteelt jäi kõrvale ligikaudu 50 000 last. Peale selle, et mõnes kohas ei ole koolide avamine ohutu, on mitu kooli saanud mürsutabamusi, muutudes seetõttu kasutuskõlbmatuks, mitmes on aga sisse seatud sisepõgenike majutuskeskus. Sellal kui suur osa rindeäärseid koole on suletud, siis linnades, kuhu on põgenenud suur hulk inimesi, on koolid ülerahvastatud ja õppekvaliteet seetõttu langenud.

Neid probleeme saavad leevendada ka Eesti inimesed. Näiteks toetab Eesti Pagulasabi Zaporižžja linnas vabatahtlike psühholoogide ja sotsiaaltöötajate ühingut, kes aitavad nõustamisega sõja eest pagenud või lähedasi kaotanud lastel läbielatuga toime tulla. Samuti lähetame välisministeeriumi toel selle organisatsiooni juurde Eestist kuus psühholoogi, sotsiaaltöötajat ja eripedagoogi, kes hakkavad samuti lapsi abistama.

Eesti Pagulasabi Ukraina humanitaarabi programmi saab toetada aadressil www.ukrainaheaks.ee/eesti-pagulasabi

 

30. mail kell 13.00-19.00 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul Maailmapäev. Tule sõprade ja kogu perega ja vaata, mida on maailmal Sulle pakkuda! Vaata ka ürituse kava: www.maailmapäev.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee