Maksulaine (PantherMedia / Scanpix)

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille aluseks on kokkulepe valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta ja "100 päeva plaan" Vabariigi Valitsuse prioriteetide täitmiseks ametisoleku esimese saja päeva jooksul.

Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalmaksu määraks senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsenti ja 2018. aastast alates 32 protsenti. Maksumuudatuste tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 40,5 miljoni euro võrra ja alates 2018. aastast 86 miljoni euro võrra.

Seadusemuudatus ei avalda mõju pensionisüsteemi ega Haigekassa tuludele, sest sätestatakse kompensatsioonimehhanism, millega väiksem maksulaekumine kaetakse täies ulatuses muude riigieelarve tulude arvelt.

Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus aastaks 2019 (170 euroni aastal 2016) ja tõstetakse pensioni maksuvaba osa, et tagada keskmise pensioni tulumaksuvabastus.

Ühtlasi suurendatakse ka välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 50 euroni (esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50 eurot, sealt edasi 32 eurot), et töötajate välislähetusega seotud täiendavad igapäevakulud saaks jätkuvalt hüvitada maksuvabalt. Maksuvaba päevaraha piirmäär on olnud samal tasemel ehk 32 eurot aastast 1994.

Eelnõu korrastab renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks. Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma kuludokumente esitamata.

Laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest seotakse lahti üldise maksuvaba tulu määrast. Seoses lastetoetuste ja üldise maksuvaba tulu suurendamisega jäetakse seaduses laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu 2015. aastal kehtivale tasemele, mis on 154 eurot kuus ehk 1848 eurot aastas teise ja iga järgneva lapse kohta.

Füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat vähendatakse 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast makstavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning tehtavate heategevuslike kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust.

Seejuures loobutakse annetuste mahaarvamise piirangust (kuni 5% maksustatavast tulust pärast maksuvaba tulu, eluasemelaenu intresside ja koolituskulude mahaarvamist) ning annetuste mahaarvamisel jääb kehtima üksnes üldine piirmäär. Eelnõuga kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus. Tasemekoolitusega seotud ja kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigus säilib.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muudatused on osa valitsuse kavast piirata alkoholi ja tubaka tarbimist ja nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele. Samuti ühtlustatakse energiakandjate maksustamist lähtuvalt nende otstarbest ja energiasisaldusest. Valitsuse eesmärk on muuta alkohol ja tubakas majanduse ja sissetulekute kasvades vähem kättesaadavamaks.

Eelnõuga asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016.

Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga.

Valitsus soovib nende muudatustega vähendada kahjulikku tarbimist ning parandada tasakaalustada eelarvepositsiooni.

Kange alkoholi tarbimise vähenemine võib järgmisel aastal tänu hinnatõusule ulatuda seitsme protsendini, lahja alkoholi tarbimine võib prognoosi kohaselt väheneda 2,5 protsenti. Tubakatoodete tarbimine väheneb prognoosi järgi 2,2 protsenti.

Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Et nende kütuste energiasisaldust arvestades võrdsemalt maksustada kahte levinumat mootorikütust – diislikütust ja bensiini, on diislikütuse aktsiisimäära tõus tuleval aastal suurem. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.

Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58-le eurole 1000 kg kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57-le eurole 1000 kg kohta aastast 2016.

Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta aastast 2016.

Aktsiisimäärade muutuste toel kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra.

Käibemaksuseaduse muudatusega tõuseb majutusasutuste käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 14 protsendile aastast 2017. Uus käibemaksumäär jääb endiselt tuntavalt madalamaks Eestis kehtivast üldisest käibemaksumäärast.

Jaga artiklit

32 kommentaari

V
Vot!  /   07:53, 25. mai 2015
See ongi põhjus miks mina MITTE KUNAGI VALIMA EI LÄHE!!!!!! Milleks? Need kõik erakonnad on MÕTTETUD! Mina küll nende pärast kodust välja ei lähe! Eesti on nkn pupus omadega! Mul savi mis siin sünnib ja kes võidab valimised- olgu see Savisaar, Rõivas või keegi muu. Ega elu siin nkn paremaks ei lähe! Ja alati valivad inimesed Keskerakonna v Reformierakonna! NAD EI MUUDA JU MIDAGI SIIN! Saage aru kallid kaasmaalased, neil savi palju peab Eesti inimene tööd rügama, et oma pere ära toita, neil savi et paljud vanemad peavad oma lapsed tühja kõhuga magama saatma, neil savi et inimesed peavad oma pered jätma ja välismaale tööle minna ja kuidagi ära elada ikka! Ainus mis neile loeb on see, et nemad saaksid iga õhtu oma abikaasa kaissu, saaks oma lastele head-ööd musi anda, sest nemad ei pea ju teises riigis perele elatist teenima! Neil on peamine see, et nemad ära elavad. Ülejäänud on neile täiesti 0....
E
EES OOTAB KÕIK SEE   /   23:20, 24. mai 2015
ILUS JA KÕLAV, MIS MEID IKKA AASTAID EES OOTAS, KUI SUUD AMMULI KUULASIME KÕIK REFORMIERAKONNA LUBADUSI. PALJUD, VÄGA PALJUD, ON NEILE ORAVATELE SELJA KEERANUD, KAS KA SINA. VÕI MEELDIB SULLE KÕIK SEE, MIS SAI JUBA ANSIPIL, SISSEJUHATUSEKS LUBATUD ?
https://www.youtube.com/watch?v=gwtdIvkKiD8
VÕI NENDE JÄTKUVAD MULLID ( VALED, VALED, VALED, VALED VALED ).
https://www.youtube.com/watch?v=oh0e-w4NtpA ( REFORMI ERAKONNA VALMISPROGRAMM 2015 )
ÄRA OLE ENAM LOLL, MÕTLE JA MEENUTA, MIDA NEED TAINAPEAD TEINUD ON. KUI KUTSUTAKSE ÜLESSE, SIIS MINE, ÄRA OOTA KODUS, ET SINU HÄÄL, SINU EEST MAKSMA PANNAKSE. MINA JA SINA LÄHEME, VÕTAME SÕBRAD, TUTTAVAD, NAABRID KAASA. SEISMA ÜKSTEISE ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST. LÕPETAME SELLE MAKSUMAKSJA RAHA, LARISTAVA VALITSUSE TEE JUBE EOS. AITAB VILETUSEST JA KANNATUSTEST. KAUA VÕIB ????????

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis