Maailm

Raketihukk: vihane Medvedev nõuab süüdlaste trahvimist (21)

Aadu Hiietamm, 20. mai 2015 07:00
START: Vene kanderakett Proton-M startis laupäeval Kasahstanist Bajkongõri kosmodroomilt ja pidi viima orbiidile Mehhiko sidesatelliidi. Paraku kukkus rakett lennu üheksandal minutil alla. Foto: Reuters
Kasahstanist Bajkongõri kosmodroomilt laupäeval startinud kanderakett Proton-M pidi orbiidile toimetama Mehhiko sidesatelliidi. Lennu üheksandal minutil lülitus välja kanderaketi kolmanda astme mootor ning Mehhiko sidesatelliit hävis. Venemaa peaminister Dmitri Medvedev nõuab süüdlaste trahvimist.

Vene kanderakett Proton-M jõudis koos Mehhiko sidesatelliidiga MexSat-1 161 kilomeetri kõrgusele. 498. sekundil pärast starti lülitus välja kande­raketi kolmanda astme mootor ning kande­rakett ja sidesatelliit kukkusid alla. 5,4 tonni kaaluva sidesatellidi MexSat-1 ehitas Mehhiko kommunikatsiooni- ja transpordiministeeriumi telli­musel USA kontsern Boeing.

Vene kosmoseagentuuri Roskosmos teatel põlesid kanderakett ja sidesatelliit Maa atmosfääris peaaegu täielikult ära. Hiljem selgus siiski, et osa rususid jõudis Tšita lähistel maapinnale. Venemaa eriolukordade ministeeriumi teatel keegi vigastada ei saanud. Ettevaatusele sunnib teadmine, et raketimootori paakides oli ülimürgine kütus, mis Maale jõudmisel reostas loodust.

Riigiduuma: süüdi on diversandid

Samal teemal

Ebaõnnestumine on Venemaale raske löök, sest välisriikide satelliitide orbiidile lennutamine toob suurt raha sisse. Äsjane avarii jätab aga kuni põhjuste selgumiseni kõik Protonid maale.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev nõudis avarii süüdlaste rahalist karistamist. Medvedevi sõnul on ebaõnnestunud raketistartide eest vastutajate rublaga karistamine hoopis olulisem, kui ühe või teise konstruktori ümberpaigutamine ühest ettevõttest teise, vahendab agentuur Interfax.

Medvedev ütles esmaspäeval peetud kohtumisel asepeaministritega, et kande­raketi start oli kindlustatud ning seetõttu rahalist kahju ei kantud. Sellest hoolimata kannatas tõsiselt Venemaa raketitööstuse reputatsioon.

Kosmosevaldkonda kureeriv asepeaminister Dmitri Rogozin pidas võimalikuks, et kanderaketi ehitusel rikuti tehnoloogiat. Ta ütles, et avarii põhjuste väljaselgitamiseks moodustati ametkondadevaheline komisjon, mida juhib Roskosmose juht Igor Komarov.

Komisjoni esimest ettekannet oodatakse kahe nädala pärast. Vene riigiduumas ei välistatud võimalust, et süüdi on diversandid ning seetõttu tuleks uurimisse kaasata ka eriteenistused.

Rogozin ütles, et Venemaa peab loobuma Protonitest ja võtma nende asemel kasutusele teised kanderaketid. Viie viimase aastaga on Protonitega juhtunud pärast starti juba kuus avariid.

Kanderaketi Proton-M värske avarii lükkab vähemalt mitmeks kuuks edasi kompanii Inmarsat kolmanda kommunikatsioonisatelliidi orbiidile viimise. "See on juba kolmas kord, kui kanderaketi Proton ebaõnnestunud start Bajkongõri kosmodroomilt lükkab edasi meie Global Xpressi seeria kolmanda sputniku orbiidile viimise," nentis kahetsusega Inmarsati president Rupert Pearce.

Inmarsat on rahvusvaheline telekommunikatsioonikompanii, kelle peakorter asub Londonis. Pearce andis mõista, et Inmarsat võib tulevikus eelistada uut Ameerika kanderaketti Falcon Heavy.

Venemaa kosmose­programm elab praegu üle raskeid aegu. Untsu läks ka 28. aprillil samuti Bajkongõri kosmodroomilt startinud Vene veolaeva Progress-M27M lend. See kosmoselaev pidi toimetama rahvusvahelisse kosmosejaama 2,7 tonni toitu ja varustust.

Paraku katkes veo­laevaga side ja see lendas juhitamatult maailmaruumis, kuni kukkus 8. mail Vaiksesse ookeani. Esialgsetel andmetel põhjustas veolaeva hävimise kanderaketi Sojuz-2.1a kolmanda astme mootori­plahvatus.

Lennud on edasi lükatud

Veolaeva Progress-M27M hävimise tõttu lükkas Venemaa kuni kaheks kuuks edasi 26. maile plaanitud mehitatud kosmoselaeva stardi. Ühtlasi lükkub kuu aega edasi kolme kosmonaudi tagasipöördumine rahvusvahelisest kosmosejaamast. Veolaeva Progress järgmine start on plaanitud juuli algusse.

Ohu märk on ka laupäeval avaldunud tõrge veolaeva Progress M-26M mootori käivitamisel ning seetõttu ära jäänud rahvusvahelise kosmosejaama orbiidi korrigeerimine. Esmaspäeval tehtud uus katse õnneks sujus ja rahvusvaheline kosmosejaam tõsteti maast 2,8 kilomeetrit kõrgemale.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee