Eesti uudised

HAKKAB JÄLLE PIHTA: ilusad ilmad meelitavad kiirendajaid ja kummivilistajaid (13)

Maarius Suviste, 19. mai 2015, 07:00
KUMMIVING: Ametlikult korraldatud ja turvatud võistlustel võib end ohutult välja elada, parklates ja mujal improviseeritud kummivilistamised võivad aga lõppeda kurvalt. Foto ei ole seotud antud loos kajastatud juhtumitega.Foto: Joosep Martinson
Nii kui ilusad ilmad saabuvad, hakkab pihta: noorukesed autojuhid alustavad parklas või sõiduteel kummivilistamisega jõu- ja ilunumbrite näitamist.

Võtame näiteks Emajõelinna. Juba märtsis kogunesid ühe kaubanduskeskuse parklasse sadakond autojuhti. Sõidukeid saatnud kummivilin andis märku, milline on kogunejate eesmärk.

Ohtu pandi nii teiste parkijate autod kui ka parklas liikunud inimesed. Äkk-kogunemisega ummistati tasuline parkla ning osa juhte keeldus teenustasu maksmast. Kohale kutsutud politsei fikseeris rikkumised, vormistas sealsamas seaduserikkujatele protokollid ja kiirendajad aeti parklast laiali.

"Teated driftijatest sagenesid kohe, kui kevadised ilmad kiirendajaid kokku hakkasid meelitama," ütleb Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel.

Tema sõnul kuuleb politsei kummivilistajatelt sageli põhjendusi, kuidas nad iseend ja teisi ohtu ei sea. Ometi näitab tegelikkus muud.

Sõitis vastu poe seina

25. märtsil kella 20 paiku juhtus liiklusõnnetus Tartus Jaama–Nõlvaku ringristmikul, kus kiirendanud auto sõitis vastu teist ringil olnud autot. Õnneks ei saanud inimesed kannatada.

Päev hiljem varahommikul teatati, et öösel on Tartumaal Puhja alevikus sõidetud vastu kaupluse seina. Avarii põhjustaja oli sündmuskohalt muidugi põgenenud. Politseinikud veendusid sõidujälgede järgi, et poe juures auto kiirendas, juht kaotas sõiduki üle kontrolli kaotanud ja paiskus vastu majaseina.

Pähkel tõdeb, et igal kevadel sagenevad teated sellest, et autojuhid on algust teinud jõu- ja ilunumbritega, mis häirivad või seavad ohtu kaaslinlased ja nende vara. Näiteks Tartus saab politsei peaaegu iga nädal väljakutseid autohuviliste kogunemiskohtadesse. Probleeme on mitmeid: mõni häirib kummivilinaga teiste öörahu, mõne sõiduvõtted on ohtlikud, rääkimata liiklusseadusele vilistavatest roolikeerajatest.

Tartu lauluväljaku juures elav inimene räägib, kuidas politsei hoidis märtsis ohjes kiirendajate kogunemist lauluväljaku alumises parklas: "Patrull oli kohal juba enne kogunemise tavapärast tipphetke ja selleks ajaks parklasse jõudnud kogunejad lahkusid suhteliselt kiiresti. Patrull käis hiljem veel mitu korda kohta üle vaatamas, mis ka hilisemad tulijad lahkuma sundis."

Tema sõnul oli tänu sellele traditsiooniline iganeljapäevane sealsete elanike rahu rikkumine minimaalne, ning ütles tänusõnad tol õhtul patrullinud politseinikele.

"Olulist vahet tuleks teha rahumeelsetel ja seaduskuulekatel autohuvilistel ning ohtlikku liikluskäitumist õhutavatel huligaanidel," ütleb Pähkel.

Ta julgustab eeskujulikke autohuvilisi eraldama terad sõkaldest ehk omalt poolt kontrollima, kes nende koosviibimistel osalevad: "Korrakaitsjatel on häid kontakte autohuvilistega, kes peavad politseiga dialoogi ja on huvitatud sellest, et nende ringkonna huvitegevus kellelegi ohtu ei tekitaks."

Probleemid ei ole mitte ainult suurtes linnades. Näiteks ka Võrumaal Antsla vallas on parklates korraldatud sõiduautodega noorte kogunemisi, mis sageli lõppevat ebaseaduslike kiirendusvõistlustega. Pärast seda, kui piirkonnapolitseinik vestles nendega, tunnistasid nad, et kogunevad edasi, aga kiirendusvõistlusi ei tee.

Harjutamiskohad tegelikult puuduvad

Eesti drifti meistrivõistluste peakorraldaja Marko Opmann taunib ebaseaduslikke kiirendusvõistlusi ja parklates kummivilistamist.

"Ilmselt on selle tinginud see, et inimestel ei ole väga väljundit, kus nad saaksid ennast välja elada. Tean, et kunagi käisid koos asjaarmastajad: ehitasid autot ja siis sõpradega võrdlesid, kuidas läks. Kunagi oli see hoopis teise hõngu ja hingega. Aga praegu – ega seal midagi head ei ole… Rohkem on vist joomist ja laaberdamist kui tõsiste huviliste kokkusaamist."

Kus saaks ametlikult kiirendamist harjutada? "Olgem ausad, selline koht puudub tegelikult. Seis on hapu," tunnistab Opmann, et olukord on Eestis päris nutune.

"Taheti teha igasuguseid radasid, aga rahvas paneb bloki ette: on müra, on kära."

Rääkides ametlikest kiirendamise võimalustest Lõuna-Eestis, ütleb Opmann, et seal on olukord veel viletsam kui Harjumaal: "Raadi lennuväli oligi ainuke, nüüd pole seda ka enam. Kui oleks kohti, teeksime Lõuna-Eestis rohkem võistlusi. Puuduvad kohad, kus isegi ametlikke võistlusi korraldada. Kruusateede peal neid asju kahjuks ei tee."

Põhja-Eesti elanikud saaksid Opmanni sõnul harjutamas käia näiteks Laitse rallipargis.

Kaks ohtlikku juhtumit

• Audi A4 võimeid otsustas testida 19aastane noormees, kellel oli tagaistmel seltsiks paar aastat vanem sõber. Mõlemad olid joobes, kuid see ei hoidnud tagasi sõidukiirust üles kruttimast ja autoga aina suuremal kiirusel kumme vilistamast. Sõiduk paiskus teelt välja vastu mullahunnikut. Roolis olnud õnnetuse põhjustaja pääses mõne marrastusega, kuid sõber murdis õlavarreluu ja sai käe närvikahjustuse.

• 18aastane vastne juhiloaomanik proovis BMWga oma sõiduoskusi. Et jõunumber ei jääks vaid enda näha, võttis ta sõidule kaasa sama vana sõbratari. Kraavi sõitnud autos pääses õnnetuse põhjustaja ja sõidu initsiaator vigastusteta, kuid sõbranna jäi haiglavoodisse vigastatud jalgadega lamama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee