Maailm

TÜLI TOIDU PÄRAST: põgenikelaevas tapeti sadakond inimest (59)

Aadu Hiietamm, 19. mai 2015 07:00
KINDLAL MAAL: Indoneesia kalurid päästsid reedel uppuvalt laevalt 790 põgenikku, kes toimetati Kuala Langsa sadamasse. Päästetud rääkisid, et nad olid laevas olnud ligi kolm kuud ning toidu- ja jooginappus sundis üksteist tapma.Foto: AFP/Scanpix
Indoneesias uppuvalt laevalt päästetud põgenikud rääkisid BBCle, et nad olid olnud teel ligi kolm kuud. Toidunappus ajas põgenikud tülli ning umbes sada inimest tapeti. Nad kas pussitati surnuks, poodi üles või visati lihtsalt üle parda.

Läinud reedel päästsid kalurid Indoneesia rannikul uppuvalt põgenikelaevalt politsei andmetel 790 inimest. Nüüd ootavad nad Sumatra saarel Kuala Langsa sadamas oma edasist saatust. Eile identifitseeris politsei põgenikke. Igaühest tehti koos isikuandmetega foto.

Myanmarist ja Bangladeshist pärit päästetud rääkisid, et nad olid olnud teel juba ligi kolm kuud ning nende soov oli jõuda Malaisiasse. Paraku takistasid Malaisia sõjalaevad nende laeval tee ning nad jäid merele triivima. Laeva kapten lahkus kiirpaadiga, enne rikkus aga laevamootori.

Samal teemal

Võitlus elu eest

Kui laeval hakkasid toidu- ja veevarud lõppema, tõusid pinged haripunkti. Ellujäämise nimel hakkasid põgenikud toidu pärast kaklema. Ühelt poolt võitlesid Bangladeshist pärit põgenikud ja teiselt poolt Myanmarist pärit põgenikud.

Seejuures on mõlemad peamiselt Rohingya moslemid. Myanmari võimud peavad neid illegaalseteks immigrantideks. Nad elavad riigi lääneosas Bangladeshi piiril. Kuna Rohingya moslemitel pole Myanmaris kodanikustaatust, siis ei saa nad osaleda ka valimistel. Myan­mari võimud on öelnud, et nad ei võta kord juba põgenenud moslemeid enam riiki tagasi. Ometi elavad viimased Myanmaris juba aastakümneid.

Malaisia on riiki lubanud 45 000 Rohingya moslemit ning sealsed võimud leiavad, et aitab küll. Praegu elab Malaisias 151 000 põgenikku.

Myanmaris ja Bangladeshis elab umbes 1,3 miljonit Rohingya moslemit, ligikaudu samapalju, kui on Eestis elanikke.

Tõenäoliselt ei tea keegi täpselt, kui palju inimesi selles laevas elust ilma jäi, kuid vähemalt kolm eri allikat ütlesid BBC korrespondendile, et tapetuid oli sadakond.

"Oleks ma teadnud, et see laevasõit nii kohutavaks kujuneb, oleks ma parema meelega Myanmaris surnud," ütles 16aastane Myanmari moslem Manu Abudul Salam. Üks tapetutest oli tema 20aastane vend.

Manu sõnul paistsid agressiivsusega silma just Bangladeshist pärit põgenikud, kes arvasid, et laevalt põgenenud kapten oli pärit Myanmarist ning seetõttu sooviti sealt pärit põgenikele kätte maksta.

Bangladeshist pärit 19aastane Saidul Islam kinnitas sadakonna inimese hukkumist. Tema sõnul mitmed lihtsalt surid nälga ja janusse. Elus püsimiseks urineerisid põgenikud pudelisse ja jõid oma uriini. Rohkem oli siiski neid, kes surid laeval kaklustes saadud vigastustesse.

Reedel päästetud 791 põgenikul läks kokkuvõttes siiski hästi, sest neil on eluvaim sees ja praegu ka kindel maa jalge all. Endiselt aga on Kagu-Aasia riikide lähistel triivivatel laevadel tuhandeid põgenikke. Tai, Malaisia ja Indoneesia võimud on keeldunud neid maale lubamast põhjendusega, et ei suuda nende eest hoolitseda. Samuti ollakse arvamisel, et piiride avamine põgenikele võib kaasa tuua senisest veelgi suurema põgenikevoolu.

ÜRO noomib

ÜRO ja ka Ameerika Ühendriigid on kutsunud Tai, Malaisia ja Indoneesia valitsusi paadipõgenikke siiski maale lubama, kuid Bangkokis, Kuala Lumpuris ja Jakartas ollakse tänaseni ühel meelel, et põgenikud ei ole teretulnud. Abi pole seni olnud ka ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni soovitusest juhinduda esimeses järjekorras ikkagi inimelude säilitamisest, sest vastasel korral saavad põgenikelaevadest suured ujuvpuusärgid.

Toetust Tai, Malaisia ja Indoneesia valitsusele avaldas seevastu Austraalia peaminister Tony Abbott. Ka Austraalia ei võta paadipõgenikke vastu.

Valitsuste jäika positsiooni kritiseerivad teravalt inimõigusorganisatsioonid. Nad hoiatavad, et põgenikelaevade tagasi merele saatmine toob kaasa suure inimkatastroofi.