Eesti uudised

Ameeriklaste taksoteenus asus Tallinna vallutama (20)

Mattias Tammet, 16. mai 2015, 08:00
TAKSO VÕI MITTE? Uberi rakendus meenutab väga Eesti Taxify oma ning töötab ka sarnaselt.Foto: MATTIAS TAMMET
Ameerika hiigelettevõte Uber pakub raha eest sama, mida naabrimees oma autoga sõpra tööle visates puhtast rõõmust teeb.

Eile tuli Tallinna taksoteenuste turule Ameerika hiigelettevõte Uber. Õhtuleht ruttas proovima – ja lähim takso oli juba paari minuti kaugusel hakkamas. Täiesti tavaline Toyota Avensis. Ei mingit silti, ei mingit taksomeetrit ega taustal kostvat autojuhte kamandavat kiisut. Autojuht Aleksander tunnistab, et oli varem kontori-töötaja.

On täpselt keskpäev. Olen tema kolmas klient. Tegelikult oleks neid enne mind võinud rohkem olla, aga kaks klienti olid kiiresti oma tellimuse tühistanud.

Aleksanderi sõnul leidis ta töö ühe Facebooki bänneri kaudu ja otsustas katsetada. Uberi ametliku esindaja Alexander Lobovi sõnul ongi nende eesmärk anda võimalus inimestel töötada täiesti suvalisel ajal, kuidas kellelegi sobib kas või põhitöö kõrvalt. Palka saavad juhid igal nädalal selle järgi, kui tihti nad sõitnud on.

Uber püüab seega raha eest teha sama, mida ilma rahata teeb naabrimees, kui sõbra autosse võtab ja tööle viib ning sealt koju toob.

Mõni piirang Uberisse ametisse asumisel siiski on. Juht peab olema vähemalt 21aastane ja auto ei tohi olla üle viie aasta vana.

Sihtpunkti jõudes vajutas Aleksander oma telefonis nupule ja rohkem polnudki vaja. Võisin tema autost välja astuda.

Sõit toimetusest Narva maantee 13 Pirita jahisadamasse läks maksma 5,3 eurot. Enne sõitu arvutas mobiilirakendus, et hind peakski jääma viie ja seitsme euro vahele.

Sõit jahisadamast toimetusse tagasi maksis Tulika taksoga seitse ja pool eurot.

Kuidas ma sõidu eest maksin

Uber on kasutajale nutitelefonirakendus nagu Eesti Taxify. Sõiduki tellimiseks leiab see rakendus tellija asukoha ja tellimine käib vaid nupuvajutustega.

Siit alates erineb aga Uber Taxifyst märkimisväärselt. Esiteks ei ole Uberi tellijal võimalik eriti midagi valida – kohale sõidab kõige lähem auto. Teiseks suudab rakendus enne tellimist hinnata, kui palju plaanitud sõit võiks maksma minna, mis peaks võõras linnas ebaausaid juhte vaos hoidma. Sihtpunkti jõudes võib seejuures lihtsalt autost välja astuda, sest tasu õiendavad omavahel suheldes kliendi ja juhi telefon. Seetõttu polegi Uberi autojuhil taksomeetriga midagi peale hakata.

Eesti seaduste kohaselt peab aga iga takso kasutama taksomeetrit. Samuti peab taksojuhtidel olema taksoveoluba. Praeguses ühistranspordiseaduses mainitakse ka juhuvedusid, kuid need ei sobi täpselt Uberi sarnase tiheda kasutuse ja väikeste autodega teenuse jaoks.

Ent oktoobris jõustuv ühistranspordiseadus mängib juhuveod täiesti ümber. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda selgitab, et see võimaldab juhuvedusid teatud tingimustel ka vähem kui üheksakohaliste sõidukitega. "Kui tingimused täidetud, võiks Uberi – või ka mõne konkurendi – teenus neid juhuvedajaid ja potentsiaalseid kliente nii-öelda kaardil kokku viia. Kuidas täpselt see toimima hakkaks, see tulebki antud juhul Uberil välja mõelda."

Kas Uber Tallinna sobib?

Veel eile ütles Uberi esindaja Eestis Alexander Lobov Õhtulehele, et Uberi laadsed teenused on uued ja praeguse pilootprogrammi eesmärk on teha kindlaks, kuidas Uber Tallinna üldse sobib. "Autojagamisteenus on väga uus idee ja seda pole Eestis varem katsetatud," tõdeb Lobov.

"Meie eesmärk on teha tihedat koostööd kohalike seaduseloojate ja kõikide võimutasanditega."

Kuidas erineb Uber tavalisest taksost, eriti kui inimene on juba harjunud kasutama Taxifyd? Lobov ütleb, et põhiliselt teevad vahe lisateenused: näiteks saab sõbrale anda SMSi teel märku, kui kaugel sihtpunktist parasjagu ollakse. Teiseks saab pärast sõitu tagantjärele vaadata, millal sõitja teenust kasutas, vaadata kaardilt sõidu marsruuti ja hinda. Ta ei soostu ütlema, kui palju ettevõttel juba juhte on, kuid mainib, et Uberi eesmärgiks on anda võimalus suvalises Tallinna linnaosas tellida endale auto nelja minutiga.

Uberi algidee on lasta peaaegu igal inimesel nende autojuhiks hakata, "jagades" sobival momendil oma tühja autot. Eesti seadused praegu seda raha teenimise eesmärgil ei luba. Ka sügisel jõustuvas uues seaduses on juhuvedude korraldajalgi vaja reisijateveoks tegevusluba.

Eesti päristaksojuhtide seisukoht on väga jäik: Uber on paha. Liiatigi, et keegi ei saa päris täpselt aru, mida ettevõte siit võita loodab. Taksojuhtide liidu juhatuse liige Lembit Poolak võtab teisipäeval kõne vastu nõupidamisel Taxify kontoris – see on Uberi kõige konkreetsem konkurent. Jutt käib sealgi parasjagu Uberist.

"Liidu seisukoht on konkreetne: liit toetab neid äppe, mis on Eesti põhised," ütleb Poolak.

Poolak ütleb, et Eesti taksoturg on lihtsalt täis ja et ka Uber oleks taksoteenus, kuigi nimeliselt mitte. "See teeks kõigile taksoteenuse pakkujatele kahju. Tekivad tohutud pinged," hoiatab Poolak.

"Meil ei ole sel juhul enam taksonduse arendamine mõttekas."

Avalikult teeb Taxify siiski head nägu. "Suhtume konkurentsi positiivselt," ütleb Taxify arendusjuht Martin Villig. "Meie hinnangul uued konkurendid pigem kasvatavad turu mahtu ja toovad turule uusi kliente nii Eestist kui ka välismaalt, kes avastavad uusi mugavaid võimalusi takso tellimiseks. Samuti konkurentsi kasvades tekib teatud hinnasurve, mis muudab taksoteenuse hinnad soodsamaks ja see omakorda muudab taksoteenuse kättesaadavaks järjest rohkematele inimestele – turg kasvab."

Samal teemal

15. mai 2015, 14:26
Uber alustas tänasest Tallinnas tegevust

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee