Eesti uudised

"Siili" pahupool on pahupidi keeratud mets (85)

Teet Teder, 16. mai 2015, 08:00
METSATEE: «Siili» ajal sai teest songermaa. Soomukirööpa põhjas seisab Andrei Hvostov ja loodab, et kõik kahjud silutakse ja tasandatakse.
Suurõppuse "Siil" lõpurivistus on tehtud. Varustus on hooldatud ja tagasi antud ning viimased reservväelased läksid eile koju. "Sõjavägi on lahkunud, meie vaatame viimased kahjustused üle. Suhtleme talunikega," räägib ajakirjanik ja kirjanik Andrei Hvostov, kes käis "Siilil" CIMIC (tsiviil-militaarkoostöö) meeskonnas. Tema töö oli registreerida keskkonnakahjusid.

Facebooki postitas Andrei Hvostov "Siili" lõpupäevilt pildi, kus ta seisab justkui sügavas värskelt kaevatud kraavis.

Samal teemal

"Aga see ei ole seda. See on metsatee, millel Pasi soomuki rattad on pinnasesse kaapunud. Pasi ei saanud sealt muidugi oma jõuga enam välja. See sikutati välja ja lõhuti veelgi teed," seletab ta.

"Siilile" eraldati keskkonnakahjude klattimiseks 70 000 eurot. Hvostov kommenteerib, et seda on vähe ja sellegi raha sihtotstarbeline kasutamine on problemaatiline, sest raamatupidamine on selle kasutamiseks väga keeruliseks tehtud, on

Hvostovile öeldud. "Kuna ma ei tea, kas inimene, kellelt see informatsioon pärineb, tahab olla see, kelle nimi avalikustatakse ja kes hiljem süüdlaseks tehakse, et miks ta selliseid asju räägib, siis ma ei saa seda allikat avaldada," põhjendab Hvostov, miks ta oma teabeallika salajas hoiab.

Ka eelmisel aastal "Kevadtormi" kahjude kõrvaldamiseks planeeritud 50 000 eurost kuluti ära vaid ligi pool.

Kaitseväe tsiviil-sõjalise koostöö otseteavitusjaoskonna ülem kapten Viljar Kurg kommenteerib: "Eelmisel aastal kulutati raha mainitud ulatuses seetõttu, et tänu suhteliselt kuivale ilmale kahjustusi niipalju lihtsalt ei tekkinud."

Hvostov ütleb vastu, et ka 2012. aasta "Kevadtormi" kõiki kahjusid ei tasandatud. "Kohalikud talumehed räägivad, et põldudele ja metsadesse kaevati mingisugused augud ja pärast neid ei tasandatud. Mine võta kinni, kas on sedasi või ei ole, aga kui rahval on selline tunne, et nende kahjusid pärast ei tasandata, siis sellega tuleb arvestada."

Mõni rööbas jäi silumata

Kapten Kurg ei välista, et mõni rööbas jäi toona tõesti silumata. "Kuna ka 2012. aastal toimus õppus väga suurel maa-alal, siis ma ei saa välistada, et mõni kahjustus jäi meil tasandamata. Need kahjustused, millest teadsime, me kõrvaldasime. Kaitseväes on õppusega kaasnevate kahjudega tegelemiseks tsiviil-sõjalise koostöö inimesed, kellele tuleb tekkinud kahjudest teada anda," ütleb Kurg.

Talunikega tuleb rääkida

"Minu jutust võib jääda mulje, et kohalik rahvas on hädas kaitseväega, kuigi tegelikult vaadatakse heatahtlikult. Aga kui midagi juhtub (jääb mõni koht korrastamata näiteks), siis peaks kaitsevägi saatma oma inimesed nende juurde ja pikalt rääkima. Ignoreerida ei tohi, see ei maksa raha ka," usub Hvostov.

Suurem osa õppuseid korraldab kaitsevägi RMK maadel. Ka pildil olev kraav on riigimaal. Samas ütleb RMK juhatuse liige Tiit Timberg, et koostöö kaitseväega on hea ja pretensioone pole. "Maa kasutamise tingimused riigikaitseks on alati kokku lepitud ja toimub vastastikune informeerimine ja kooskõlastamine. Loomulikult toob riigikaitseline tegevus loodusele kaasa lisakoormust, ent oleme maa kasutamise tingimustes ja nt kahjustada saanud metsateede korrastamises alati kokkuleppele saanud."

On olnud juhte, kus RMK pole lubanud oma maal õppuseid teha. "Lubasid pole andnud, kui teed sel ajal ei kannata lisakoormust. Siis on muudetud aega ja kohta," ütleb Timberg.

Sõdurid pugesid luuredroonide eest peitu

Suurõppusel "Siil" osalenud reservväelane kirjeldas, et NATO sõjamängimist käisid uudistamas salapärased droonid. Sõdurid said kohe karmi käsu katta moondamisvõrguga kõik masinad ja muu selline.

Kas see oli sõbralik uudistaja või võõra riigi luureteenistus, peab kaitsevägi paremaks saladuses hoida, kirjutab Eesti Päevaleht.

Õhtulehele teadaolevalt oli õppuste ajal paarkümmend droonilendu. Mida veel ette võeti peale masinate katmise ja kas püüti ka jälile saada, kes neid lennutas?

Kapten Arvo Jõesalu kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast selgitab: "Masinate, muu tehnika, telkide ja teiste kaitseväe välilaagrites olevate objektide maskeerimine on standardprotseduur, et kaitsta oma vägesid ja tagada nende julgeolek. Maskeerimine on üks sõduri põhioskusi, mida õpetame neile juba esimestel teenistusnädalatel."

Kas õppuste korraldajad ise droone kasutasid, et pilti hiljem analüüsida ja õppematerjalina kasutada?

"Õppuste ajal sooritasid õhuväe enda ja meie liitlaste lennuvahendid mitu lendu üle mitmesuguste positsioonide ja kindlasti kasutame ülalt avanenud pilti järelduste tegemiseks."

Millisel juhul võinuks kaitsevägi droonid alla tulistada?

"Droonide tegevuse vastu kasutatakse meetmena maskeerimist ja muid passiivseid julgeolekumeetmeid. Aktiivsete vastumeetmete rakendamisel lähtutakse jõu kasutamise reeglitest kaitseväe korralduse seaduse § 49 alusel," ütleb kapten Jõesalu vaid. Ehk kui droon ei ründa, ei saa peale peitu pugemise midagi teha.

Kui ei ole lennukeelutsoon, võib droone kuni 150 meetri kõrgusel vabalt lennutada ka selleks lennuametilt luba küsimata. Lennuametist öeldakse, et droonide lennutamiseks küsitakse ametilt luba alatasa, aga kas ka õppuste ajal sellist luba taotleti, amet reedel ei vastanud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee