Näitusel "Meie võitsime!" esitati alternatiivne vaade Suures Isamaasõjas saavutatud võidule ja Georgi lindile, mida Vene võimud kasutavad võidu sümbolina.

Juba järgmisel päeval pärast näituse avamist tungisid galeriisse Ren-TV võtterühma saatel politseinikud ja ekstremismivastase keskuse uurijad. Kokku vähemalt 20 inimest. Sinise Ratsaniku juhile Oleg Bassovile anti peksa. Kaasa viidi mitu kunstnike tööd ja galerii arvutid.

Ren-TV hilisemas reportaažis nimetati näitus natsistlikuks ja rõhutati, et sellel trambiti porisse suure võidu pühad sümbolid. Vene kultuuriministeerium kasutas näituse iseloomustamisel sõnu ilge, värdjalik ja moraalitu.

Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) vormistab praegu kriminaalasja, milles näituse korraldajaid süüdistatakse ekstremismis.

Kunstnikud ei ole esitatud süüdistustega nõus. "Meie näitus ei sea kahtluse alla rahva kangelastegu," rõhutatakse Sinise Ratsaniku manifestis.

Näituse mõte on juhtida tähelepanu riigis toimuvale totalitarismi taassünnile.

Konfiskeeritud eksponaatide hulgas on hakklihamasin, millest aetakse läbi Nõukogude ja Saksa sõdureid, mis muutuvad Georgi lintideks.

Galerii omanik Petr Vois iseloomustas seda tööd kui ühte paremat viimastel aastatel Venemaal loodud kunstiteost. "Tegemist on tugeva ja sõjavastase tööga," ütles ta BBCle.

Voisi sõnul korraldasid võimud tema galeriis tõelise pogrommi ning ta kavatseb esitada politseinike ja FSB tegevuse kohta kaebuse.

Edasi väike ülevaade Sinise Ratsaniku varasematest kunstiaktsioonidest.

Aktsioon libareligiooni paljastamiseks

Õigeusu jõulude ajal ehk 6. jaanuaril 2014 nähti Peterburi Kaasani katedraali ümbruses luusimas kaht noormeest ja neidu, kellel olid kaasas mootorsaag ja videokaamera. Üks meestest varjas oma isikut: tema nägu oli mähitud marlisidemesse.

Sinise Ratsaniku liikmete sõnul tegid nad diplomitööks dokumentaalfilmi ja nende teatraliseeritud aktsioon oli pühendatud varakristlikule teoloogile ja filosoofile Origenesele, kes kiusatustele vastu panemiseks end kastreeris. Nii pandigi mootorsaeaktsiooni pealkirjaks "Tasuta kastreering".

Süütuks neiuks riietatud Irina Dumitskaja kõndis ringi mootorsaega ja pakkus õigeusklikele meestele Origenese auks tasuta kastreerimist, üks meestest kõndis tema kõrval ning mängis poolearulist ja lõugas täiest kõrist. Kolmas osaline oli operaator, kes püüdis toimuvat lindile jäädvustada. Aktivistid kinnitasid, et neil polnud mingeid poliitilisi ega usulisi eesmärke, kuid möönsid, et seekord lisas teravust toimumisaeg (jõulud) ja -koht (kirik).

Politsei ei jäänud kunstiinimesi uskuma ega olnud performance’ist vaimustuses ning kirjutas pisihuligaansuse eest kõigile välja protokolli ja konfiskeeris videofaili. Politsei heitis neile ette usklike inimeste solvamist ja avalikus kohas ropendamist – kunstnikud kinnitasid, et ei teinud neist kumbagi. Omavahelises vestluses nimetas üks politseinik neid moraalseteks värdjateks ja keegi hoiatanud, et nemadki satuvad Pussy Rioti kombel lõpuks Mordva vanglasse.

Linnud nõudsid lindpriidele vabadust

6. mail 2012. aastal korraldati Moskva Bolotnaja väljakul massimiiting, mis oli eelnevalt linnavõimudega kooskõlastatud. Sellele vaatamata toimusid politsei sekkumise tõttu osapoolte vahel kokkupõrked. Lõpuks süüdistati enam kui 30 inimest massirahutuste organiseerimises ja anti kohtu alla ning paljudele väänati pikad vangistusajad. Seejuures pole Bolotnaja kohtuasi veel läbi ja "kurjategijate" otsing käib täie hooga edasi – näiteks veebruari lõpus võeti vahi alla 33. kahtlusalune, 24aastane Ivan Nepomnjaštšihh, kes olevat tunnistajate ütlust mööda peksnud politseinikke vihmavarjuga.

Sinise Ratsaniku liikmed organiseerisid Bolotnaja kohtualuste toetuseks 2014. aasta veebruaris, kui kohtuprotsess oli parajasti käimas, Peterburis Katariina pargis ebatavalise miitingu, mille peaosalisteks olid tuvid. Kunstnikud laotasid transparendid hüüdlausetega "Riot of Birds!", "Toetame linnuõigusi!", "Naiivne protest!" ja "Vabadust 6. mai sulelistele!" lumele laiali, toitsid linde ja sundisid miitingut pidama. Aktsiooni algatajate sõnul avaldasid nad n-ö linnuprotestiga toetust kohtualustele.

Katariina park on juba ammustest aegadest tuntud homoseksuaalide kohtumispaigana. Kuid aktsioonikohaks valiti see hoopis teisel põhjusel: park on Peterburi kesklinnas ja rahvarohkeima tänava, Nevski prospekti lähedal. Kunstiliikumise liikmed ütlesid ajakirjanikele, et nad ei hakanud miitingu korraldamiseks luba küsima, sest peamisteks osalejateks olid linnud, kes olevat oma ülesandega suurepäraselt hakkama saanud.

"Bolotnaja kohtualuste kaitse üks peamine argument oli asjaolu, et kuna aktsiooni lubati ametlikult korraldada, siis polnud politseil õigust selle läbiviimist takistada," mainisid aktsiooni teostajad.

Sellega seoses märkisid nad, et kohtualustel pole mingeid õigusi ehk nende suhtes on rakendatud nn linnuõigust.

Siinjuures peab silmas pidama, et venekeelsel väljendil "na ptičjih pravah" (на птичьих правах) pole tegelikult midagi pistmist lindudega. Nimetatud fraseologism tähendab lindpriiks olemist või sellena elamist, ilma seadusliku õiguseta kusagil viibimist või millegi kasutamist. Eesti keelde võib selle tõlkida ka kui "nagu linnuke oksal". Et venekeelses sõnaühendis on juttu lindudest, siis korraldatigi aktsioon koos tuvidega.

Protest verise sõja vastu Ukrainas

11. mail 2014. aastal protesteeris Sinine Ratsanik Venemaa agressiooni vastu Ukrainas. See rahumeelne aktsioon korraldati Peterburis Liteinõi prospekt 4 maja ees, kus resideerib Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) Peterburi ja Leningradi oblasti valitsus.

Eraldusmärkideta sõjaväemundris (vihje rohelistele mehikestele) aktivist Oleg Bassov laskus FSB peasissekäigu juures tänavale põlvili, laotas enda ette laiali Ukraina riigilipu, pani sellele kausi, kuhu valas punast vedelikku. Seejärel hakkas ta selle "verega" nägu pesema. Ta jõudis seda teha kümmekond sekundit, kui politseinikud tegid sellele lõpu. Bassov viidi jaoskonda, kus talle esitati süüdistus linna territooriumi reostamises ja et ta on pärit Kabardi-Balkaariast, siis ka Peterburi sisseregistreerimise puudumises.

Kõntsa ei õnnestunud maha pesta

11. juunil 2014 ehk päev enne riiklikku püha, Venemaa päeva oli kunstiaktsioon Ermitaažis, kui Sinise Ratsaniku liige võttis end kunstimuuseumis riidest lahti, ronis antiiksesse kirstu ja hakkas oma keha sisse seebitama. Bassovi seljale oli joonistatud Putini-Medvedevi valitsuspartei Ühtne Venemaa embleem ning ta püüdis seda seebitades ja nuustikuga nühkides maha pesta. Aktsioon "Küürimata Venemaa" pidi sümboliseerima Venemaa vajadust pesta maha mineviku jälkused ja kõnts.

Ermitaaži turvamehed tirisid kunstiaktivisti Rooma-aegsest marmorsarkofaagist välja ja andsid üle politseile. Peale Bassovi võeti kinni ka kaks ajakirjanikku, kellel kästi aktsioonist tehtud fotod ja videod kustutada. Alguses taheti Bassovile esitada kriminaalsüüdistus vandalismi eest, kuid kui selgus, et kirst polnud kannatada saanud, karistati teda avaliku korra rikkumise eest rahatrahviga.

Venelastest on saanud verejanulised kiskjad

8. novembril oli Venemaa Panga hoone ees Moskvas üksik­aktsioon "Rubla õgimine", mille peaesinejaks oli taas Bassov. Ta rebis performance’i käigus sajarublaseid kupüüre tükkideks, toppis neid suhu ja püüdis alla loputada ameeriklaste pepsiga. Bassovi rinnale oli riputatud plakat rubla kursist dollari ja euro suhtes. See aktsioon sümboliseeris Venemaa rahvusvaluuta häbiväärset allakäiku, mis on kiiresti odavnedes muutumas odavaks suupisteks. Sel ajal võrdus euro 60 rubla ja dollar 48 rublaga.

Paar nädalat hiljem, 23. novembril protesteeris Sinine Ratsanik taas Ukraina sõja vastu. Ukraina riigilippu mähitud Bassov viskas end pikali Moskvas igavese tule juures, kus on ka mälestusmärk kangelaslinnale Kiievile. Teine aktivist, Jevgeni Avilov aga pakkus samal ajal möödujatele punase vedelikuga purgist maitsta n-ö ukrainlaste verd.

Bassov meenutas, et Ukraina lipuga kaeti Maidanil tapetud inimesi. "Väikse türanni impeeriumliku poliitika tõttu on venelastest saanud verejanulised kiskjad," rääkis ta. "Nad naudivad seda hirmsat veresauna, mis leiab aset Ukrainas. Neid rõõmustab ukrainlaste, noorte meeste surm. Täpselt samasugused noorukid hukkusid Tšetšeeniaski, kuid Venemaa rahvas on nad unustanud. Nad ihkavad verd. Neile meeldiks juua Ukraina sõdurite ja Euromaidani kartmatute sangarite verd. Me otsustasime pakkuda Moskva inimestele sellist võimalust. Las lahmivad verd, las rüüpavad karikast, olgugi et sümboolselt. Tundku end reaalselt nõdrameelsete ja Putini vereimejatena. Arvan, et niisugune roll passib neile, sest selline on nende olemus."

Mõlemad mehed viidi taas politseijaoskonda ja neile esitati süüdistus pisihuligaansuses. Ajakirjanduses toodi esile, et aktivistid pakkusid seekord huvi ka ekstremismivastase keskuse töötajatele.

Üheks Sinise Ratsaniku laiemat kõlapinda leidnud aktsiooniks on Lenini mausoleumi pritsimine 19. jaanuaril püha veega ja Leninile suunatud hüüded: "Tõuse üles ja mine ära!" Mõnesekundilise rituaali eest, mille mõtteks oli nõukogudeaegsest pärandist vabanemine, võeti Oleg Bassov ja Jevgeni Avilov kümneks päevaks vahi alla.

"Ärgake, haritlased!"

12. märtsil, kaks nädalat pärast Boriss Nemtsovi mõrva, korraldas Sinine Ratsanik šõu "Haritlased, ärgake!" Moskva filminäitlejate teatris. Sellegi läbiviija oli Bassov, kes heitis vahetult enne "Salomé" etendust publiku sekka lendlehti pealkirjaga "Ära ole hiir", hõigates seejuures: "Ärka üles, vene intelligents!"

Seejärel ronis kunstnik lavale ja keris lahti nn Vene-Euroopa lipu – Vene trikoloori, millele oli lisatud ühtse Euroopa sümbol. Siis mainis Bassov teatrikülastajatele ka Nemtsovi tapmist: "Veri sillal pole veel jahtunud!" Turvamehed viisid ta lavalt minema.

Levitatud lendlehes kutsusid kunstiaktivistid inimesi ja eeskätt haritlasi vastu seisma totalitarismile.

Selles toonitati, et intelligents on ühiskonna avangard ja tema vaadetel on kriitilistel ajalooperioodidel olnud sageli otsustav mõju. Seetõttu võib ainult vene intelligents saavutada edu võitluses süsteemi juhtiva käputäie inimeste üle, kes ei hooli vabadusest ega progressist. Lendlehele trükitud avaldus lõppes sõnadega: "Ei tohi vaikida. Ei tohi andestada. Ei tohi olla hiir."

Rühmitus Sinine Ratsanik asutati 2013. aasta septembris

Kunstirühmitus Sinine Ratsanik (Синий всадник) asutati 2013. aasta septembris Peterburis ja kandis alguses nimetust Pöörased Silmakirjatsejad. Rühmituse juhid on Oleg Bassov ja Irina Dumitskaja, kes nimetavad oma loomingut väikekodanlikuks sots-artiks. Nad on kuulutanud endi iidoliteks Vana-Kreeka filosoofi Diogenese ja Prantsuse kunstnikust kontseptualismi teerajaja Marcel Duchampi, kelle mõtted valiti grupi ideoloogiaks.

Muide rühmituse nime valimisel ei oldud eriti originaalsed. Nimelt kandis Sinise Ratsaniku (Blauer Reiter) nime 1911. aastal Saksamaal tekkinud kunstiühendus, millesse kuulusid sakslastest kunstnike kõrval ka venelased, prantslased ja austerlased.

Sinise Ratsaniku kunstiaktsioonid on enamasti pühendatud Venemaa päevakajalistele sotsiaalmajanduslikele ja välispoliitilistele probleemidele. Noored kunstnikud on oma eesmärgiks kuulutanud mitmesugustele esemetele antud paatose purustamise, kusjuures seda püütakse edastada jantlikus stiilis. "Me suhtume ümbritsevasse irooniliselt ja toome põletavad olukorrad esile pooltobedal viisil," ütles Bassov.

Samas kinnitavad noorkunstnikud, et neile on vastuvõetamatu füüsiline vägivald inimeste ja loomade vastu. Siiski möönavad nad, et iseenda suhtes võib füüsiline vägivald vajadusel isegi arvesse tulla: "Aktsionism ei ole kuritegu. Teisalt oleme valmis korda saatma mõningaid provokatiivseid samme, isegi huligaansusi, kui seda nõuab meie mõttevili."

Veel on nad enda kohta öelnud, et on klounid-filosoofid.

Venemaa praeguse olukorra kohta ütles Bassov: "Venemaa igaveseks edasiviivaks jõuks on nahaalsus. Paljud on selle jõu läbi kannatanud: Kaukaasia, Poola, Tšehhoslovakkia, Ukraina. Kuid seejuures on kõige halvemini läinud venelastel. Sellist vastikut suhtumist oma rahvasse ei esine kusagil mujal maailmas. Kellel on Venemaal hea elada? Alandav on olla Venemaal pensionär. Alandav on olla sõdur. Omada oma arvamust on patt. Väljendada oma mõtteid on peaaegu kuritegu. Meie ajalugu matab meid elusalt: laine laine, põlvkond põlvkonna järel."