Kommentaar

Inga Raitar | Mis nad tulevad meie õue peale… (20)

Inga Raitar, imagoloog, 15. mai 2015, 17:50
Inga Raitar facebook.com/inga.raitar
Aastatuhandeid on inimesed järgnenud elatusvahenditele. Muistne kütt liikus loomakarjade järel. Jäi pidama sinna, kus parem pinnas ja kliima ning muutus paikseks. Kuni tuli peale teine hõim, kel seda paika enda toitmiseks näis rohkem vaja olevat. Nii on üle maakera liikunud palju migratsioonilaineid.

Viikingid ja mongolid läksid koduse kehvast kliimast tingitud toidunappuse peletamiseks kodunt kaugele ja vallutasid suuri alasid, tekitasid uusi riike. See on seaduspärasus: kui eluks tarviliku hankimine kodus keerukaks muutub, siis minnakse sinna, kus elatise leidmine näib kergem. Nii on see olnud ajast aega. Praegu aktuaalne migrantideprobleem on seega puhas majandusteema.Inimesed järgnevad rahale. Nagu muiste loomakarjadele.

Samal teemal

Ka meie suurendame juba mõnda aega Euroopa põgenikekvoote oma inimeste paremaid toidualasid otsiva väljarändega. Toimub pidev rahvasteränne eri riikide vahel, kõik soovivad tabada pidevalt üle maailma liikumises olevat suurt raha, ajatut vahendit oma ellujäämise kindlustamseks. 

Vabaduse orjastav mõju 

Aafrikaga, kust pärineb meid kõige ettevaatlikumaks tegev migratsioonilaine, on kummalised lood. Kõigepealt elasid Musta Mandri rahvad rahus omal maal ja said hakkama. Siis tulid valged, kõigepealt egiptlased, siis eurooplased ja viisid nad oma riikidesse orjadeks. Siis koloniseeriti nende maad. Võõrastele maadele viidute järeltulijad võitlesid end orjusest vabaks. Siis vabastati valgest ikkest nende päritolumaad. Ometi pole nad tänaseni, vabadena oma vabades riikides, oma riikide rikkuste peremehed. Rikkused liikusid ja liiguvad praegugi hoopis meretagustesse suurpankadesse, suurkorportsioonide arvetele.

Nüüd tulevad nad oma tühjale maale hätta jäänud suurte tumedate lainetena Euroopat "orjastama". Ehk sunnivad nende maa rikkusi pikalt enda riikide arenguks ja kasuks kasutanuid enda nimel tööle. Nõudes abiraha ja mitte soovides tööd teha nende eest. Sest valged on ju ajast aega elanud hästi lihtsalt seetõttu, et elavad õiges kohas. Nüüd tahavad kunagised orjastatud sealsamas kohas elada ja sama hästi. Nii nagu kunagi, kui Lõuna-Aafrika kolonialismiikkest vabaks võitles, oli revolutsionääride jaoks kõige tähtsam saada kätte kunagiste massade ehk isandate maagilised plastkaardid, mida seina sisse pistes raha annab.

Nüüdki tuleb tuhandeid pagulasi lootuses, et õige koha leidmine tagab neile seina seest sellele kohale loomupäraselt omase elatusvahendite voo. Nii nagu muistne kütt soovis pidama jääda juba looduslikult valmis koopasse mahlaka rohu ja allika lähedusse, kus nii peavari, joomas käivad loomad söögipoolisena kui ka puhas joogivesi kohe võtta olid. 

Õige jumal, õige võim 

Kuigi enamikus migrantidevoo lähtepiirkondades möllavad praegu ususõdadeks nimetatavad konfliktid, ei teki sõjad tegelikult usu teemal. Sõjad päästetakse valla kasu- ja võimuihast.

Usk on ettekääne, masse käivitav nupp. Uskuda, et sinu jumal on õigem kui minu jumal ja õige jumal annab mulle õiguse vale jumala uskujaid tappa, pole ju emotsioonivabalt vaadates täiemõistuslik.

Kunagi käisid valged mööda kogu maailma ja külvasid tule ja mõõgaga kõikjale teadmist oma õigest jumalast. Tema nimel oli õigus paganaid tappa. Kõlab peaaegu nagu karma seadus, et needsamad Euroopa tõekuulutajad rahvad värisevad nüüd oma kodumaal sissekolinud võõraste ees, kes nõuavad õigust oma jumalaid kummardada ja omal viisil elada. Nii nagu valgest rassist kristlased kolonistidena kunagi kõigilt teistelt rahvastelt tugevama õigusega nende maale jõudnutena nõudsid. 

Võõra peo jäägid meile? 

Aafrika tühjaks pumbanud riigid kaklevad nüüd Aasia naftavarude pärast ja reostavad oma odava tööstusega seda osa Aasiast, kellel naftat pole. Meie, eestlased, kellel pole kunagi olnud koloniaalvaldusi ega osalusi maavarasid jagavates suurkorporatsioonides, peaksime nüüd osa võtma nende riikide toodetud globaalsete tagajärgede kandmisest. Sest me ju ise astusime nendega vabasse liitu.

Kandkem nüüd rõõmsalt üheskoos vanemate vendade kasuahnuse tagajärgi. Võtkem enda kanda osa Euroopa halvast karmast, mis sest, et hea karma aegadest meil osa saada ei õnnestunud.

Ehk selle pärast tunnevadki eestlased praegu end survestatuna võtta vastu meid mitte puudutavate sõdade ja kriiside põgenikke. Me pole olnud nende protsesside põhjuseks ega isegi saanud osa nende põhjuste esmastest tagajärgedest. Meid nagu sunnitaks üheskoos koristama laga, mis on jäänud peost, kus me ei osalenud. Saades enda elutuppa hunniku saksakambrist väljaheidetud prahti, kuid mitte palukestki sakste kunagiselt peolaualt.

Kõik eestlastest sõja- ja mis iganes põgenikud, kes on lahkunud kodumaalt paremat elu otsima, on teinud seda sooviga teenida kohapeal raha. Teha ise midagi, et saada osa võõra maa parematest tingimustest. Aidates ka oma tööga neid tingimusi hoida ning ehk isegi suurendada. Me oleme häiritud vajadusest pidada kedagi üleval olukorras, kelle häda me pole kuidagi põhjustanud. Kui me ei suuda kodumaal tehtava tööga luua rahuldavaid tingimusi oma vanemate vanaduspäevadeks, haigete ja lähedaste raviks või lastele õppimiseks.

Teen ettepaneku võtta põgenikekvoodi jagamise aluseks riikide riigivõlg. Ehk need, kes on saanud varem suuremat hüve, millest osa on tulnud ka neidsamu Aasia ja Aafrika riike majanduslikult koloniseerides, oleks ka kohustatud rohkem osalema Euroopa ühiskarma parandamises.

Kõige väiksema riigivõlaga riigid ehk need, kes on end oma tööga ülal pidanud ja ei ole võõralt maalt pumbatud vereraha nõudnud, võiksid omada õigust võtta vastu vaid neid, kes nõustuvad meie riigis enda ülalpidamiseks ka tööd tegema. Sõltumata usust ja nahavärvist.

20 KOMMENTAARI

t
tyj 18. mai 2015, 00:04
Jälle üks, kes hakkab otsast peale sama ila ajama.
Ei mingit kodumaa äraandmist ja oma rahva ohverdamist!
a
abua 17. mai 2015, 22:49
Inga tibin on ikka päris deblostunud! Pole mõtet artiklist rääkida, see on üdini rumal. Ei võrdleks asjatundmatusega, vaid jutt on lihtsal rumal. Aga ...
(loe edasi)
Loe kõiki (20)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee