Maailm

Pärast Kumanovo veresauna valitsevad Balkani väikeriigis hirm, lein ja abitus

Makedoonia – Euroopa unustatud tagahoov (2)

Aadu Hiietamm, 15. mai 2015 07:00
KOHUTAV: Lahingud Kumanovos jätsid paljud elanikud ilma koduta.Foto: Reuters/Scanpix
Makedoonia reklaamib end rikka ajaloo ja kauni loodusega turismimaana. Seda ootamatumalt tabasid Euroopat nädalavahetusel uudised riigi suuruselt kolmandas linnas Kumanovos toimunud veristest lahingutest, milles sai surma vähemalt 22 ja haavata 37 inimest.

Balkani poolsaare lõunaosas asuv Makedoonia on väike riik. Pindalalt (25 713 ruutkilomeetrit) on Makedoonia Eestist ligi kaks korda väiksem ja rahvaarvult (2,1 miljonit) ligi kaks korda suurem. Makedoonia iseseisvus 1991. aasta sügisel vägivallatult. Rahulik elu kestis kaheksa aastat. 1999. aastal Kosovo sõja päevil põgenes Makedooniasse 380 000 albaanlasest sõjapõgenikku. Pärast sõja lõppu saadeti nad Makedooniast välja.

Samal teemal

Deporteerimine tekitas pingeid ja albaania äärmuslased alustasid 2001. aasta märtsis kodusõda, millele tegi lõpu sama aasta augustis sõlmitud Ohridi rahuleping, millega lubati albaanlastele suuremaid õigusi. Sõjas sai surma üle 200 ja haavata üle 1000 inimese.

Kodusõjast on tänaseks möödas ligi 14 aastat, kuid tuli on kogu selle aja hõõgunud tuha all. Veerand Makedoonia elanikest on albaanlased, kes hoolimata vahepeal saadud suurematest õigustest tunnevad end endiselt allasurutuna.

Riigi arengut on takistanud ka lahendamata nimetüli Kreekaga. Ateenas soovitakse, et Makedoonia eristuks selgelt samanimelisest Kreeka põhjaprovintsist. Seetõttu kuulub Makedoonia tänaseni rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kui endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Euroopa Liit kuulutas juba 2005. aastal Makedoonia ametlikult kandidaatriigiks, kuid konkreetsetest liitumiskõnelustest ei ole just nimetüli tõttu tänaseni asja saanud. Kreeka on samuti blokeerinud Makedoonia võtmise NATO liikmeks.

Pinged püsivad

Euroopa Liidu ja NATO tõrjuv hoiak on Makedoonias suurendanud sisepingeid, mis lahvatasid eelmisel nädalavahetusel suurte lahingutena riigi põhjaosas asuvas Kumanovo linnas.

Makedoonia võimude teatel ründas laupäeva hommikul Kumanovot 30–50liikmeline albaania terroristide rühm. Neile astusid vastu politseinikud ja valitsusväed. Ligi kaks päeva kestnud lahingutes sai surma kaheksa politseinikku ja 14 terroristi. Haavatuid on 37. Ründajatest 30 vahistati. Neist 18 on pärit Kosovost, 11 Makedooniast ja üks Albaaniast. Väidetavalt olid need peamiselt Kosovo sõja veteranid.

Rünnaku taga on hoopis valitsus?

Makedoonia peaminister Nikola Gruevski kuulutas, et ründajad kavandasid vähemalt 8000 inimese tapmist, kuid vaprad korrakaitsjad suutsid suurema veresauna ära hoida. Sellele vaatamata tagandas peaminister siseministri Gordana Jankulovska, transpordiministri Mile Janakieski ja salateenistuse juhi Saso Mijalkovi.

Makedoonias leidub siiski hulgaliselt neid, kes peaministri juttu terroristide rünnakust ei usu. Nii levivalt järjest laiemalt jutud, et nõndanimetatud terroristide rünnaku Kumanovos organiseeris valitsus ise.

Kui need jutud vastavad tõele, siis tekib küsimus, miks oli seda rünnakut vaja? Makedoonia valitsus on juba pikemat aega pealtkuulamisskandaali ja korruptsioonisüüdistuste tõttu tugeva surve all. Opositsioon korraldab pealinnas Skopjes regulaarselt meeleavaldusi, millel nõutakse Nikola Gruevski valitsuse tagasiastumist. Nikola Gruevski (44) on valitsust juhtinud ligi üheksa aastat.

Seetõttu on võimalik, et valitsus üritas rünnakuga Kumanovos juhtida tähelepanu riigisisestelt probleemidelt välisvaenlasele. Lavastus aga väljus kontrolli alt ja tõi kaasa liiga palju ohvreid.

Sotsiaaldemokraatlik opositsioon lubas pühapäeval, 17. mail korraldada Skopjes seni suurima protestimeeleavalduse Gruevski kriminaalse valitsuse vastu. "Gruevski on ajalugu," kuulutas sotsiaaldemokraatide esindaja.

Väärib tähelepanu, et Venemaa valitsus toetab Nikola Gruevskit ja on tema vastu suunatud protestimeeleavaldused hukka mõistnud. Venemaa välisministeeriumi arvates soovib lääs olukorda Makedoonias destabiliseerida.

Balkani ekspert Wolfgang Petritsch ütles ajalehele Wiener Zeitung, et Makedoonia kriisis lasub vastutus kindlasti ka Euroopa Liidul, sest Brüsselis ei ole selle riigi probleemidesse suhtutud tõsiselt. Kümme aastat kandidaadistaatust ilma konkreetsete liitumiskõnelusteta on ikka väga pikk aeg, mis tekitab masendust.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee