7,3! Nepali raputas taas võimas maavärin
Maavärin toimus kell 12.35. Värina kese asus maailma kõrgeima mäe Džomolungma (Mount Everest) jalamil baaslaagri läheduses 15 kilomeetri sügavusel. Maavärinat oli tunda ka India pealinnas New Delhis ja Bangladeshi pealinnas Dhakas.
Samal teemal
Nepali pealinnas Katmandus jooksid paanikas inimesed tänavatele. Neil olid veel hästi meeles 25. aprilli õudused. Siis raputas Nepali veelgi võimsam maavärin, mille magnituud oli 7,8. Selles maavärinas hukkus üle 8000 ja sai vigastada 18 000 inimest. Hukkunute seas oli ka üks mägimatkal olnud eestlanna.
25. aprillil maavärinas purunes või sai kahjustada ligi pool miljonit maja. Seetõttu elavad miljonid inimesed Nepalis praegu telkides ja sõltuvad toiduabist. Eilne võimas maavärin, millele järgnes ka nõrgemaid järeltõukeid, raskendas nende olukorda veelgi.
Teadlaste selgituse järgi tekitavad Nepalis maavärinaid India ja Euraasia mandrilaamade liikumine. Mandrilaamad ehk tektoonilised plaadid on kivised tahvlid, mis katavad meie koduplaneeti ja piltlikult sobituvad omavahel servapidi kokku nagu mosaiikpildi osad. Mandrilaamad on pidevas liikumises ning hõõrduvad vastastikku.
India ja Hiina vahel asuv Nepal on seismoloogiliselt väga aktiivses piirkonnas. India laam pressib seal end Euraasia laama alla kiirusega umbes üks millimeeter nädalas. Kui pinged saavutavad kriitilise taseme, siis vallandubki maavärin. Seda, et uus võimas maavärin toimub vaid 17 päeva pärast eelmist, oli raske prognoosida.
