Eesti uudised

Invalift Tallinna linnavolikogu hoonesse maksaks 25 000 eurot (3)

Andres Tohver, 11. mai 2015, 07:00
TREPPTÕSTUK AKADEEMIA ÕUEL: Säärane kaadervärk aitab ratastooliinimese õuest majja. Foto: Formet Lift
Kuigi Tallinna linnavolikogu hoone sobimatust liikumispuudega inimestele on palju kordi kritiseeritud, pole lahenduseni seni jõutud.

"Kui sa kasutad ratastooli, siis kuidas sa sisse pääsed," küsib linnavolinik Abdul Turay (SDE) retooriliselt kolmekorruselise Vana-Viru 12 maja uksel. Kaheksa astme läbimiseks välisukse ja esimese korruse vahel puudub liikumispuudega inimese jaoks abivahend.

Esimeselt korruselt keldrisse, kus linnavolinikud einestavad, viib 19 astet. Esimeselt korruselt teisele, kus paikneb volikogu väike saal, tõuseb 25 astet. Teiselt kolmandale, kus linnavolinikud koosolekut peavad, loeb astmeid kokku 30. Siingi peab toime tulema vaid omaenda jalgade jõuga. "Probleemiks on kõik. Vaadake, siin on WC," ütleb Turay ja avab esimese korruse meeste tualettruumi.

Selle ukse taga käändub kitsas vahekäik kolme astmega paremale. Pott seisab sealsamas, ent ratastool ei pääse löögile ei kitsuse ega astmete tõttu.

Üheks võimaluseks vertikaalne invalift

Samal teemal

Liftispetsid Jüri Abel ning Paul Thalberg pakuvad esimese hooga välja invalifti ehitamise maja taha välisküljele. "Aga siis tuleb ehitada šaht ja need šahtid, mis praegu koos liftiga tellitakse, need on talvel külmad," ütleb Abel.

"Saab hakkama selle klaasšahtiga ka, sest me oleme pannud ju, ja ma ei mäleta, et Tallinnas oleks nii väga –30 olnud," vaidleb Thalberg vastu.

Peatused igal korrusel ning lisaks maapinnal teeksid vertikaalse invalifti maksumuseks 25 000 eurot. Viies peatus koos liftišahti pikendusega keldrisse tõstaks pisut hinda. Elektriratastool kaalub 120–150 kilo, millele lisandub inimese kaal. Sellest ei teki probleemi, sest lifti tõstevõime on 400 kilo. Invaliftide tõstekõrgus on 15 meetrit, mis sobib Vana-Viru 12 maja kõrgusega. Vertikaalse invalifti saaks ehitada ka majja sisse, ent siis tuleks läbi korruste raiuda šaht mõõtudega 1,5 x 1,5 meetrit, mis 1879. aastal valminud ja muinsuskaitse all olevas hoones kindlasti lihtne ei ole.

"Põhimõtteliselt saaks siia panna trepptõstuki. Muidugi, siit ta sõidab üles oma kolm minutit," arvab Thalberg esimeselt korruselt kolmandale viivat keerdtreppi silmitsedes.

"Tuleb lihtsalt laseritega tulla siia korra ja korralikult see trepp üle mõõta, sest et iga kaar on isemoodi, iga pööre on isemoodi."

Vertikaalne invalift on natuke kiirem – 15 sentimeetrit sekundis. Nii vertikaalse invalifti kui ka trepptõstuki tellimine, ehitamine ja paigaldamine võtaks Abeli sõnul aega kaks ja pool kuud.

Teaduste Akadeemia majas leiti lahendus

Ehkki Tallinna abilinnapea Merike Martinson on väitnud, et Tallinna linnavolikogu hoonesse ei anna invalifti paigaldada ja mõttekam oleks uus hoone ehitada, näitab vanalinna majade kogemus, et mugandusi annab leida küll.

"Me panime trepptõstukid Teaduste Akadeemia hoonesse Toompeal. Sinna tulid ratastoolis mehed katsetama seda värki, elektriratastooliga. Trepptõstukid krigisesid ja ägisesid, aga tõstsid ära," meenutab Paul Abel.

Teaduste Akadeemia trepptõstuk Kohtu 6 õues maksis 9400 eurot. Teine trepptõstuk akadeemia hoone sees maksis 14 000 eurot.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee