Teadur: Balti riikides ei pruugi üks NATO brigaad olla piisav (3)

"Eesti kaitsevägi tugineb eelkõige reservüksustele, mida on vaja formeerida. Walesi tippkohtumisel tehtud kompromiss-otsused lähtuvad eeldusest, et enne võimalikku Vene rünnakut otsustab Põhja-Atlandi nõukogu luureinfo põhjal saata Balti riikidesse VJTF, st kogu lähenemine lähtub NATO reageerimisest – mitte ennetavast tegevusest," rääkis Hurt.

Võrreldes külma sõjaga, oleks Hurda sõnul ka nt kolme liitlasbrigaadi paigutamine siia regiooni väike pingutus. "1980ndatel paiknes Lääne-Saksamaal üle 250 000 USA sõjaväelase, kes pidid NLi esimese löögi vastu võtma. Kuid kahtlemata eeldaks ka mõne brigaadi alaline paigutamine Baltikumi keerulisi otsuseid. Kuid see oleks ikkagi lihtsam kui Vene vägede välja tõrjumine juhul, kui nad on enne siia kanda kinnitanud," sõnas Hurt.