Eesti uudised

Omal kulul kaevud teinud uusarenduse elanikud nõuavad vastrajatud torustiku raha omavalitsuselt (14)

Arvo Uustalu, 11. mai 2015, 07:00
RAHA KULUTATUD: Galina ja Gleeri ütlevad, et on olude sunnil oma raha eest juba rajanud veesüsteemi ja topelt nad maksta ei taha. Foto: Aldo Luud
Majaomanikud: kui arendaja ei maksa, maksab vald!

"Kuna vett ei olnud, siis tuli meil kõigil teha kaevud. Nüüd sunnitakse meid tsentraalse torustiku eest ikkagi maksma," on Tartu lähedal asuva uusarenduse elanik pahane.

Aasta tagasi kirjutas Õhtuleht Tartumaal Ülenurme vallas Soinaste külas asuvast Leetsi-Pumbametsa uuselamurajoonist. Selle elanikud kurtsid, et kuna arendaja lubatud tsentraalne vee- ja kanalisatsioonitorustik jäi rajamata, on nad olukorras, kus ühe naabri solk võib imbuda teise naabri salvkaevu. Nüüdseks on siis vee- ja kanalisatsioonitorustikud kinnistu piirile ära toodud, kuid rahulolematus ei vaibu.

Investeering juba tehtud

Uusarenduse elanik Galina Tubin tõdeb, et kuna torustikku ei olnud, tuli ka tema perel oma rahaga nii joogi kui ka imbkaev ehitada. "Me ei saanud ju aastaid nii elada, et vett ei ole. Nüüd toodi krundi piirini torustik ära, aga peame liitumise eest maksma ligemale 2000 eurot. Miks peame me uuesti raha kulutama, kui oleme oma investeeringud juba teinud?" küsib ta.

Tubina sõnul tulevad juurde ka vee ja kanalisatsiooni majja toomise kulud. "Ei ole nõnda, et majaomanikud on kõik hirmus rikkad. Enamikul on peal ju ka laenud."

Pensionieas Gleeri Paur ütleb, et tal on hea meel, kui kvaliteetne tsentraalne vesi majja tuleb ja solk viisakal kombel puhastusjaama juhitakse, kuid raha selle eest ei tahaks välja käia temagi. Talle tundub see väljapressimise ja olukorra ärakasutamisena, sest seaduse järgi peab tiheasustusega alal nüüd olema tsentraalvesi ja kanalisatsioon. "Miks karistatakse meid selle eest, et vald omal ajal arendajalt torustiku väljaehitamist ei nõudnud? Kas toona ei suhtunud vald arendusse täie tõsidusega või olid mingid muud põhjused, kuid mina olin heauskne ostja, kes vaatas mulle näidatud paberitele ja nägi seal muu hulgas ka vee- ja kanalisatsioonitrasse. Lihtne krundiostja ei pea ju teadma kõiki juriidilisi nüansse."

Ülenurme kunagise vallavanema ja praeguse volikogu liikme Anti Kalveti arvates tegi vald vea, kui 2002. aastal algatatud detailplaneeringule ei väljastatud lähteülesannet, milles on lahendamist vajavate probleemide loetelu. Ta on veendunud, et kuna omavalitsus omal ajal arendajalt kommunikatsioonide rajamist ei nõudnud, tuleb tsentraalne vesi- ja kanalisatsioon rajada vallarahva maksuraha eest.

"Inimesed vaatasid krunti ostes ju kaardile ja nägid, et seal on ilusti trassid peal. Nemad ei pidanud teadma, et see oli vaid kohustustevaba paber," selgitab ta.

Olukorra tegi ühelt poolt keerulisemaks, kuid teisalt ka lihtsamaks see, et kolmteist aastat tagasi oli see hajaasustus. Enam kui seitsekümmend kinnistut tegid põllust aga tiheasustusega ala.

Ülenurme valla arendusjuht Kristi Kull ütles mullu, et 2002. aastal ei sõlminud notarid veel arenduslepinguid. Tema selgitusel toodi omaaegses volikogu otsuses ühe punktina välja, et omavalitsus ei võta teede ja tehnorajatiste väljaehitamise kohustust, mis sisuliselt ongi kokkulepe arendajaga. "Seega arendaja teadis, et vald teid ja kommunikatsioone välja ei ehita. Ühtlasi jõustus planeerimisseadus alles 2003. aastal ja seega ei saa olla sellel detailplaneeringul ka lähteseisukohti," märkis ta.

Vald tuli poolega vastu

Kalvet ütleb, et notariaalse lepinguga võis vald ka kolmteist aastat tagasi kohustada arendajat torustikke rajama. Valla saadetud vastuses nenditakse, et detailplaneering on avalik kokkulepe ning sel ajal, kui detailplaneeringut menetleti, ei pandud seda maaomaniku kohustuseks. "See jäi maaostjate kohustuseks ja eks see sisaldus ka maa hinnas. Täiesti tavapärane praktika sel ajal," tõdeb Kull.

Valla selgitusel alustati torustike rajamisega alles siis, kui suurem osa elanikest oli nõus liituma ja oma kinnistu olukorda parandama. "Et täna saada majapidamisele kasutusluba tiheasustusalal, peab olema reovesi ära juhitud ja puhastatud nõuetekohaselt," selgitab Kull.

Ta lisab, et rahulolematud maa ostjad peavad vaatama ostu-müügilepingusse. "Meile teadaolevalt ostsid nad maa ilma liitumiseta ja see kajastus ka maa hinnas. Mis tähendab, et puudub igasugune õiguslik ootus torustikke tasuta või soodsamalt saada."

Tartu Veevärgi arendusjuht Peeter Pindma ütleb, et ei leia, et vald oleks planeeringut kinnitades vea teinud. "Detailplaneeringuga antakse ehitusõigused kinnistutele ja määratakse infrastruktuuride asukohad. Kas detailplaneeringu elluviimisel on pandud kohustus arendajale või jäetud maa ostjate kohustuseks, on planeeringu kokkuleppe küsimus. Meie oleme kohanud mõlemaid variante – see, kus arendaja võtab kohustuse torustikud ehitada, kui ka see, kus torustike ehituse korraldavad maa ostjad."

Ta lisab, et kui maa müüja on väidetavalt midagi lubanud ja tegemata jätnud ja seda pole kirjalikult fikseeritud, siis selle eest ei saa vald vastutada.

"Notarid küsivad ju alati kõik üle, mis on maa juurde kuuluvad olulised osad. See mõttelaad, et keegi teine peaks minu kinnistu parendamise kulud kinni maksma, kuulub eelmisse sajandisse," tõdeb ta.

Kõnealuse piirkonna torustiku väljaarendamise kogumaksumus on 206 000 eurot, pluss käibemaks. Vald toetas torustiku ehitamist pisut enam kui poolega. Pindma selgitusel ei kata vee-ettevõte nii uute kinnistute korral liitumiskulutusi veeteenuse hinnast.

Kuigi iga maksumaksja peaks enne kodu ostmist igakülgselt uurima, kas müüja suudab ka tegelikkuses lubatu tagada ja arvestama vajaduse korral võimalike riskidega, ei pea tema olema lõpuks see, kes kellegi teise rajamata jäetud teed ning trassid oma kuludega valmis ehitab. Praeguses praktikas tal inimväärse elukeskkonna saamiseks tihti paraku muid võimalusi ei ole. (Allikas: 2014. aasta riigikontrolli aruanne)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee