JÜRI KUUSKEMAA (MATI HIIS)

«Ma pole piisavalt vana, et sõda ja sõja lõppu mäletada,» lausub kunstiajaloolane, muinsuskaitsja Jüri Kuuskemaa (pildil).

Kui tema isa, ülemlipnik Madis Kuuskemaa langes 3. jaanuaril Idarindel Volossovo all, oli Jüri vaid ühe aasta ja kahe kuune. «Tallinna suurpommitamise alates vannitanud mind vanaema Betty Kuuskemaa oma Õuna tänava kodus, mis maha põles, nagu hävis ka tema elutööpaik, rahvusteater Estonia,» ütleb ta.

Jüri polnud veel kaheaastane, kui vanaema põgenes viimase Rootsi läinud laevaga Stockholmi, aga Jüri ema keeldus minemast ja last kaasa andmast, kuigi piletid olid olemas. «Niisiis, minust võinuks saada rootsi aktsendiga väliseestlane, kes aeg-ajalt väisab sünnimaad,» räägib ta. «Sõja dramaatikast olen seega osa saanud, kuid tean seda vaid ema ja vanavanemate juttudest, mitte oma mälu põhjal. Sõja lõppedes olin kahe ja poolene.»

Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese

Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale.
Sõjalisse kokkupõrkesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest.

Euroopa jaoks lõppes suur sõda mais 1945.

2. septembril 1945 kirjutas Jaapan alla tingimusteta kapituleerumise aktile. Teise maailmasõja lahingutegevus lõppes. Pärast Jaapani kapituleerumise teatavaks tegemist tegi üle 200 000 Jaapani sõduri enesetapu.

Kogu ajaloo kõige laialdasema sõja ajal mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase.

Ajaloo kõige verisema kokkupõrke käigus tapeti üle 70 miljoni inimese, kellest enamik olid tsiviilisikud.

Jaga artiklit

5 kommentaari

K
kas  /   20:10, 9. mai 2015
Aljosa juures ka käisid ja lint on rinnas, sm Kuusekemaa
  /   11:18, 9. mai 2015

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis